1-13-5439/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.10.2014, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg 16.09.2014 – Kohtuasja number 1-13-5439 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Kohtuasi Viru Vangla materjalid vangistusest V.L’i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu V.L, isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla

Karistuse kandmise algus 13.09.2011 ja lõpp 13.01.2016

RESOLUTSIOON:

Jätta V.L vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, süüdimõistetule ja prokurörile.

Asjaolud:

Viru Vangla edastas .08.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava 04 V.L ’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. V.L süüdi § järgi tunnistati Harju Maakohtu 19.06.2013.a. kohtuotsusega KarS 121 ja

mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 08.04.2013.a. kohtuotsusega nr 1-11-10330 mõistetud karistusega,

2 s.o 4-aastase vangistusega ning mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskema suurendamise

teel vangistus 4 aastat ja 4 kuud. Karistusaja alguseks loeti Harju Maakohtu 08.04.2013.a. kohtuotsuses märgitud karistuse alguskuupäev, s.o 13.09.2011.a. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et V.L ’i on kriminaalkorras

karistatud 6-l korral ning tegemist on kolmanda reaalse vangistusega. Varasemalt on teda

karistatud asja omavolilise kasutamise, röövimise, kehalise väärkohtlemise, varguste,

dokumendi võltsimise, omastamise, kelmuse, röövimise katse ja süüteo toimepanemise

tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise eest. Käesolev karistus on mõistetud kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude raskusaste on jäänud samaks, kuritegude soodusteguriks on olnud narkootikumide kuritarvitamine ning materiaalse kasu saamise soov.

Vangistuses on kinnipeetav täitnud individuaalset täitmiskava ning osalenud tööhõives. Kinnipeetaval on 12 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetaval puudub vabanedes kindel elukoht. Soovib pärast vabanemist asuda elama xxxx ema, kasuisa ning nende kahe lapse juurde. Talu kuulub kinnipeetava sõnul vanemale õele, kuid õde ei ole nõus teda sinna elama võtma. Ka ema ega kasuisa ei soovi kinnipeetava vabanemist ja nende juurde elama asumist, sest kardavad kodurahu ja kahe lapse pärast. Kinnipeetav lõpetas xxxx 7.klassi, kuid eriala omandamisest huvitatud ei ole.

Kinnipeetaval puudub vabanedes kindel töökoht. Enne vangistust töötas väidetavalt

mitteametlikult ja majanduslik olukord oli hea, kuid seda mõjutas isiku alkoholi ja narkootikumide tarbimine. Kuritegusid on toime pannud majandusliku kasu saamiseks. Isikul on täitmata nõudeid ca 1000 euro ulatuses.

Isikul on kriminaalseid tuttavaid ning vangistuses viibimise ajal on ta mõjutanud teisi

kinnipeetavaid ja kihutanud neid distsipliinirikkumistele. Alkoholi tarvitamisega väidetavalt

probleeme ei esinenud, narkootikumide tarvitamist alustas 2010.a. Narkojoobes olles on

pannud toime kuritegusid. Diagnoositud on sõltuvus ning võimalikul vabanemisel pakutud võimalust võtta osa sõltuvusravist, mida V.L soovis.

Isik on korduvalt ennast tahtlikult vigastanud oma tahtmise saamiseks. Käitumiselt on isik impulsiivne ega arvesta tagajärgedega. Kinnipeetav väljendab soovi tulevikus kasvatada lapsi, minna tööle ning luua pere, kuid tal puudub ettekujutus normaalsest pereelust, kuna ei ole seda

lapsepõlves kogenud. Isikul on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud, ta on kuulunud

kriminaalsete hoiakutega isikute seltskonda ning rikkunud varasemalt käitumiskontrolli nõudeid. Vangla hindab uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta

jooksul 74%, vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul 65%. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et isik ei täitnud , olles kriminaalhooldusalune, kriminaalhooldusele määratud kontrollnõudeid ning vangistus pöörati täitmisele. Kuritegude

dünaamika näitab, et uute toimepandud kuritegude raskusaste suureneb. Kriminaalhooldaja arvamusest selgub, et psühhiaatrilised uuringud on kinnitanud käitumishäiret, õigekirja, kõne

ja keele arengu häireid. Seoses V.L-i iseloomu ja isikuomadustega ning varasema käitumisega on uue kuriteo toimepanemise risk suur ning sattudes kuritegelikku seltskonda võib

isik toime panna uusi kuritegusid. Kriminaalhooldaja leiab, et V.L tuleks jätta ennetähtaegselt vabastamata.

3 Prokuratuuri seisukoht:

12.09.2014 Viru Maakohtule saabunud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa

kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Prokurör märgib, et V.L-i varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud kuuel korral, kolmas

reaalne vangistus) ja käitumine karistuse kandmise ajal (12 kehtivat distsiplinaarkaristust), viitavad tema ohtlikkusele. Kuna süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes

jätkanud kuritegude toimepanemist, alust arvata, et tema käitumine vabadus pole es oleks seaduskuulekas. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. Kinnipeetava poolt uue mittevägiva tõenäosus järgmise kahe aasta ldse kuriteo toimepanemise

jooksul on 74 %. % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul 65 Varasemad karistused ei ole kinnipeetavale mingit mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ning diagnoositud on sõltuvus, seda võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Prokuratuur leiab, et

kuna kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida isiku käitumist õiguskuulekuse suunas, siis tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Maakohtu istung: 16.09.2014 toimunud videokohtuistungil märkis kinnipeetav, et ta püüab paremuse poole kuna

tal on 3-

aastane tütar ning ta tahab näha oma lapse kasvamist ja olla oma lapsele isa. Kinnipeetav lubas

, et püüab ennast õigele teele suunata.

Maakohtu määruse põhjendused:

Maakohus, tutvunud asja materjalidega, prokuratuuri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja V.L tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kuigi isik on vangistuses täitnud individuaalset täitmiskava ja olnud hõivatud tööga tema vabastamist välistava , on d asjaolud kaalukamad.

Kohus märgib, et isikul puudub kindel elukoht, kuna õde ega ema koos kasuisaga ei soovi

kinnipeetavat enda juurde elama. Elukoha puudumine on aga isiku vabastamist välistavaks

asjaoluks. Samuti puudub kinnipeetaval töökoht. Kuivõrd isik on materiaalse kasu saamise eesmärgil pannud toime kuritegusid, on kohtu hinnangul olemas arvestatav risk, et isik võib jätkata varavastaste kuritegude toimepanemist. Lisaks on kinnipeetaval 12 kehtivat distsiplinaarkaristust. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma

02.11.2006 määruses kohtuasjas nr 3 06 väljendanud, et vangistusest ennetähtaegse -1-1-91-

vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Seega ei ole see tingimus käesoleval juhul täidetud.

4 Kuivõr innipeetava poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise d vangla on hinnanud k tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 74% ja vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise

tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 65%, oleks kohtu hinnangul nii kõrge

riskiprotsendiga kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur ega vangla. Kohus leiab, et isiku kriminaalhooldusele allutamine ei ole piisav, et tagada tema õiguskuulekat käitumist, kuna isik on varasemalt käitumiskontrolli nõudeid rikkunud.

Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu

süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus ei pea tõenäoliseks, et kinnipeetav suudab vabanedes elada õiguskuulekat elu. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna

ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. V.L’i Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu V.L’i vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp