3-13-811/31 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-811 Haldusasi Balti Metsahooldus Grupp OÜ kaebus Maksuja Tolliameti toimingu (mis seisnes intressi määramises) õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Balti Metsahooldus Grupp OÜ, volitatud esindajad v.adv Brigitta Mõttus Vastustaja – Maksuja Tolliamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 14.02.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Balti Metsahooldus Grupp OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Balti Metsahooldus Grupp OÜ apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 14.02.2014 otsuse haldusasjas nr 3-13-811 resolutsiooni punkt 2 ja teha selles osas uus otsus, millega rahuldada Balti Metsahooldus Grupp OÜ kaebus, tuvastada Maksuja Tolliameti 21.02.2013 toimingu (intressi määramine) õigusvastasus. 3. Mõista Maksuja Tolliametilt Balti Metsahooldus Grupp OÜ kasuks välja kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 (viisteist) eurot. Muus osas jätta Balti Metsahooldus Grupp OÜ menetluskulud tema enda kanda. 4. Mõista MTA-lt välja Balti Metsahooldus Grupp OÜ kasuks apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 (viisteist) eurot. Muus osas jätta Balti Metsahooldus Grupp OÜ apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17.11.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-13-811 2(6) esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Balti Metsahooldus Grupp OÜ (edaspidi BMG) tegi 20.02.2013 kell 23.12 Maksuja Tolliameti (edaspidi MTA) arvelduskontole nr 10052031000004 ülekande summas 248,26 eurot, täitmaks äriühingu maksukohustust tähtajaga 20.02.2013. 2. MTA väljavõttes kajastus BMG 20.02.2013 kantud rahasumma 21.02.2013. 3. BMG tegi 11.03.2013 MTA-le avalduse arvestuslike viiviste nõude tühistamiseks. 4. MTA selgitas 15.03.2013 kirjas nr 8-3/e-kirjas, et maksukorralduse seaduse (MKS) § 105 lg-le 5 vastavalt loetakse tasumise päevaks tasutava summa selleks määratud kontole või maksuhalduri kassasse sularahana laekumise päev. MTA lisas, et info, millal raha on laekunud maksuhalduri pangakontole, edastab pank ja seda maksuhaldur ei saa muuta ning antud juhul teatas SEB Pank, et BMG poolt tasutud summa 248,26 eurot on laekunud maksuhalduri pangakontole 21.02.2013. 5. BMG esitas 15.03.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA toimingu (intressinõude määramine) õigusvastasuse tuvastamiseks ja BMG-le määratud intressinõude tühistamiseks. Vastuseks kohtu käiguta jätmise määrusele teatas BMG, et kuna tegemist on arvestusliku intressiga, siis kaebaja loobub tühistamisnõudest ning jääb toimingu õigusvastasuse tuvastamisnõude juurde. BMG on täitnud oma kohustusi tähtaegselt. MKS § 105 lg 5 kohaselt loetakse tasumise päevaks tasutava summa selleks määratud kontole või maksuhalduri kassasse sularahana laekumise päev. BMG-le on SEB Pank väljastanud 11.03.2013 tõendi, et ülekanne on BMG poolt tehtud 20.02.2013 kell 23.12 ja saaja MTA kontole on vastav summa laekunud 20.02.2013. Samas selgitas pank, et kuna pangapäev lõppeb pangasüsteemis kell 22.00, siis kajastuvad maksed, mis on tehtud peale 22.00, järgmise päeva maksetena. MKS § 105 lg 5 ei kehtesta kellaajalisi piiranguid ja puudub viide mõistele „pangapäev“, mis on mitmeti tõlgendatav ja reguleeritud panga sisekorraeeskirjadega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 9 kohaselt loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. MTA on rikkunud MKS § 105 lg-t 5 ning teinud BMG õigusi rikkuva toimingu (määranud õigusvastaselt kaebajale intressi), kui luges viimasel tähtaja päeval peale kella 22.00 tehtud ülekande sooritatuks järgmisel päeval. Toimingu õigusvastasuse tuvastamine on vajalik BMG- le oma õiguste kaitseks, sest seoses oma äritegevusega omab BMG tihti kokkupuuteid MTA-ga ning BMG soovib omada kindlust, kuidas MTA sisustab mõistet „päev“.

3-13-811 3(6) 6. Kaebuse täienduses selgitab BMG, et toimingu õigusvastasuse tuvastamine on oluline ka üleüldise õiguskindluse tagamiseks (tl 50). 7. MTA palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. MTA andmebaasis APEX teostatud päringust ettemaksukonto (EMK) toimingute otsingutest perioodil 19.02.-19.07.2013 nähtub, et laekumine BMG ettemaksukontole summas 248,26 eurot on toimunud 21.02.2013. Laekumise päeva ja aega ei ole andmebaasis võimalik MTA-l omatahtsi muuta. Laekumine toimub päeval ja ajal, mil krediidiasutus reaalselt raha MTA kontole on kandnud. Tingimus, et ülekanne, mis tehakse peale kella 22.00 kajastub järgmise päeva ülekandena, on krediidiasutuse tüüptingimus võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg 1 mõistes. MTA ei ole arvestusliku intressi arvestamisel käitunud õigusvastaselt, kuivõrd intressiarvestus on seadusest tulenevalt (MKS § 105 lg-d 1 ja 5) seotud laekumise ajaga, mitte ülekande tegemise (päeva) ajaga. Puudub vaidlus, et BMG poolt ülekantud rahasumma kajastub MTA kontol 21.02.2013. Seega ei ole tegemist õigusvastase toiminguga. Õigusvastasuse tuvastamisnõue on omane populaarkaebusele, sest BMG ei ole põhjendanud enda huvi. Arvestades käesoleva haldusasja asjaolusid, siis on seadusandja mõte selge. Ülekande tegemise aja sidumine või võrdsustamine laekumise ajaga oleks avalikke huve kahjustav, sest kui faktiliselt toimub laekumine maksuhalduri andmebaasi päev(i) hiljem, siis ei ole maksuhalduril võimalik konkreetseid finantsallikaid avalikes huvides kasutada. 8. Tallinna Halduskohtu 14.02.2014 otsusega lõpetati menetlus BMG nõudes tühistada kaebajale määratud intressinõue ning jäeti rahuldamata BMG tuvastamiskaebus. Asjas ei ole vaidlust, et BMG tegi 20.02.2013 kell 23.12 maksuhaldurile ülekande SEB panga kaudu ega selle üle, et makse kajastus maksuhalduri pangakontol 21.02.2013. Seega toimus vaidlusaluse rahasumma liikumine pangaülekande teel pangateenustele kehtestatud reeglite alusel. Pangaülekandega tasutud summade puhul ei ole maksuhalduril võimalik reguleerida pangateenuste teostamise reegleid. Arvestades eeltoodut, ei ole asjakohased kaebaja etteheited maksuhaldurile seoses panga poolt pangapäeva määratlemisega ning kontole laekumise kuupäeva märkimisega. Hinnates asjas esitatud väiteid ja tõendeid, puudub kaebuse rahuldamiseks alus, sest kaebaja ei ole tõendanud, et maksuhaldur rikkus vaidlusaluse summa laekumise kuupäeva tuvastamisel seadust. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust, et BMG poolt oli kohustuse täitmise tähtpäev 20. kuupäev. Seega oli maksuhalduril õiguslik alus intressi arvestamiseks (MKS § 115 lg 1). Vaidlusalusel juhul BMG-le intressinõuet ei saa esitada, kuna intressisumma on väiksem kui 10 eurot (MKS § 119 lg 6). Seetõttu ei saa intressiarvestus ja maksuhalduri vaidlustatud toiming rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi ning vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 9. BMG palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 14.02.2014 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Menetluskulud palub BMG välja mõista MTA-lt. Kohtuotsus on olulises ulatuses põhjendamata, mistõttu on kohus rikkunud menetlusnormi. BMG põhjendas tuvastamisnõude vajalikkust, et see on oluline nii kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmiseks kui ka üleüldise õiguskindluse tagamiseks. Kohus ei ole analüüsinud ega käsitlenud viiteid seonduvalt üleüldise õiguskindluse tagamisega. BMG-le jääb otsusest selgusetuks, kas kohus on üldse lahendanud BMG kaebust (kas on analüüsitud toimingu õigusvastasust) või on kohus leidnud, et õigusvastasuse tuvastamine ei ole vajalik.

3-13-811 4(6) Kohus ei ole võtnud seisukohta väite osas, et päeva mõiste on üldteadaolevalt 24 tundi, s.o alates 00.00-24.00 ning kõik kohtud ja ametiasutused on seni lugenud enne kella 24.00 kohale jõudnud toimingud teostatuks tähtajalisena antud kuupäeva raames (vt TsÜS § 136 lg 9). MKS § 105 lg 5 ei sea kellaajalisi piiranguid ega viita mõistele „pangapäev“. BMG on tõstatanud küsimuse, kas MTA toiming, mille puhul lähtutakse pangaandmetest, mitte seadusest, on õigusvastane või mitte. Kohus ei ole vastavat asjaolu oma otsuses käsitlenud. Kohus on teinud järelduse, et pangaülekannetega tasutud summade puhul ei ole maksuhalduril võimalik reguleerida pangateenuste teostamise reegleid. Seda BMG ei ole väitnudki, vaid maksuhaldur peab lähtuma seadusest ja vastavalt seadusele tegema ka endale andmebaasi, mis võimaldab laekunud maksed kajastada õige kuupäevaga laekumistena. Maksuhaldur ei tohiks olla mõjutatud erasektoris sisekorraeeskirjadega või tüüptingimustega sätestatud erisustest. 21.03.2014 täpsustas BMG, et vaidlustab halduskohtu otsuse üksnes osas, millega jäeti rahuldamata BMG kaebus MTA toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. 10. MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud BMG kanda. Apellatsioonkaebus on põhjendamatu. Selles pole välja toodud, millises osas on kohtuotsus olulises ulatuses põhjendamata ning millist kohtumenetluse normi on vaidlustatud kohtuotsuse tegemisel rikutud. BMG ei suutnud kohtule näidata, milles seisneb kaebaja huvi vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. MTA jääb varasemalt kohtule esitatud seisukohtade ja tõendite juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. HKMS § 38 lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamisekaebuses lisaks HKMS § 38 lg-s 1 sätestatule, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebuses on BMG märkinud, et soovib vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamist, et tagada õiguskindlus edasistes suhetes MTA-ga, kuidas viimane tõlgendab mõistet „päev“. Kaebuse täienduses on BMG välja toonud lisaks eelnevale, et ka üldise õiguskindluse huvides on vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamine vajalik. 12. Halduskohus on ekslikult leidnud, et vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei ole kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks vajalik. Kaebusele lisatud e-maksuameti väljavõttest nähtub arvestuslik intress BMG maksukohustuse summas 248,26 eurot täitmisega viivitamise eest summas 0,14896 eurot (tl 9). Seega on MTA arvestanud intressi BMG maksukohustusega viivitamise eest. Asjaolu, et MTA ei ole esitanud intressinõuet, ei tähenda, et kaebaja õigusi vaidlustatud toiming ei puuduta ning tema õiguste edasisel kaitsmisel tuvastamisnõue kaasa ei aita. 13. Riigikohus on leidnud, et põhjendatud huvina on käsitatav ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25.02.2010 otsus asjas nr 3-3-1-100-09, p-d 18 ja 22 ning 21.01.2009 otsus asjas nr 3-3-1-88-08, p-d 13–14). Tuvastamiskaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitada juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.05.2014 otsus asjas nr 3-3-1-8-14, p 11). MTA võib ka arvestusliku intressi sisse nõuda koos hilisemalt tekkida võiva intressiga. Seega võib põhjendatud huvina käsitleda preventiivset huvi, mida on kohtupraktikas aktsepteeritud. Küll aga ei ole kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsega seotud üleüldise õiguskindluse tagamine, vaid

3-13-811 5(6) see seondub avalike huvidega. Seetõttu asjaolu, et halduskohus jättis selles osas seisukoha võtmata, ei mõjutanud asja lahendamist ning ei olnud tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega. 14. MKS § 105 lg 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad tasuma selleks määratud pangakontole. Viidatud lõikes sätestatud juhul loetakse tasumise päevaks tasutava summa maksuhalduri pangakontole või maksuhalduri kassasse sularahana laekumise päev (MKS § 105 lg 5). AS SEB Pank on 11.03.2013 tõendis nr 16-1.1/K11557789 kinnitanud, et BMG tegi ülekande 20.02.2013 kell 23.12 MTA arvelduskontole nr 10052031000004 viitenumbriga 25425770 summas 248,26 € ning makse laekus saaja kontole koheselt peale makse kinnitamist, kuid seoses pangapäeva lõppemisega pangasüsteemis kell 22.00 kajastub makse järgmise päeva (21.02.2013) väljavõttes (tl 10). Sama on kinnitanud AS SEB Pank ka oma 24.09.2013 vastuses nr 13.1- 1/K12373792 (tl 45). Viimati nimetatud vastuses märgib AS SEB Pank, et BMG teostas kõnealuse ülekande MTA arvelduskontole 20.02.2013 kell 23.12, kuid seoses pangapäeva vahetumisega kell 22.00 on tegemist 21.02.2013 laekumisega ning vastavalt väljendub see ka kontoväljavõttes. 15. MKS § 50 lg-le 1 vastavalt kohaldatakse tähtaja arvutamisel tsiviilseadustiku üldosa seaduse vastavaid sätteid. TsÜS § 136 lg 6 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtaja saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti (TsÜS § 137 lg 1). Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et maksukohustuse täitmiseks teostati ülekanne tähtaja viimasel päeval, s.o 20.02.2013 kell 23.12. Samuti ei ole MTA vastu vaielnud asjaolule, et rahasumma laekus samal kalendripäeval MTA kontole, kuid pangasüsteemis kehtivatest reeglitest tulenevalt kajastus see 21.02.2013 kuupäeva maksena. Asjas esitatud tõenditest (AS SEB Pank 11.03.2013 tõend nr 16-1.1/K11557789 ja 24.09.2013 vastus nr 13.1-1/K12373792) nähtub, et raha laekus MTA arvelduskontole faktiliselt 20.02.2013, kuid kandis 21.02.2013 kuupäeva tingituna pangapäeva vahetumisega kell 22.00. Järelikult on maksukohustuslane täitnud oma maksukohustuse tähtaegselt, kuivõrd faktiliselt polnud rahasumma MTA pangakontole laekumise hetkeks möödunud TsÜS § 137 lg 1 kohaselt maksukohustuse täitmise tähtaeg. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma laekumise kuupäeva tuvastamisel tähtsust asjaolu, kas MTA-l on võimalik oma andmebaasis laekumise aega ja päeva muuta. Olukorras, kus maksukohustuslane esitab MTA-le tõendi maksukohustuse tähtaegsest täitmisest, tuleb MTA-l seda igakülgselt hinnata. Käesoleval juhul on MTA jätnud põhjendamatult arvestamata AS SEB Pank 11.03.2013 tõendiga ning lugenud õigusvastaselt BMG poolt 20.02.2013 maksukohustuse täidetuks 21.02.2013. 16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus BMG apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 ning teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse tuvastamisnõude osas ja tunnistab MTA toimingu BMG poolt maksukohustuse täitmisega viivitamisel arvestusliku intressi arvutamise osas õigusvastaseks. 17. BMG on esitanud halduskohtule taotluse mõista MTA-lt välja BMG kasuks menetluskulud summas 1167 eurot (tl 61-71). 18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul (HKMS § 109 lg 1 ls 3). Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 ls 4). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

3-13-811 6(6) 19. Käesoleval juhul on BMG esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kaebajale osutatud õigusteenuse eest esitatud kolm arvet (arve nr 9294 summas 432 eurot + km (millest 2,5 tundi ehk 240 eurot + km on seotud antud haldusasjaga); arve nr 9497 summas 576 eurot + km ning arve nr 9818 summas 685,20 eurot + km (millest 1,5 tundi ehk 144 eurot + km on seotud antud haldusasjaga)). Taotluse kohaselt on kaks esimest arvet õigusteenuse osutajale tasutud kolmanda isiku Tramet Group OÜ poolt, kolmas arve on tasumisel. Kohtule on esitatud ka Tramet Group OÜ kinnitus, et viimane on tasunud kaebaja eest õigusabikulud ning need on kantud haldusasja nr 3-13-811 raames (tl 70-71). 20. Arved nr 9294 ja 9497 on tasutud Tramet Group OÜ poolt (tl 68-69), samuti on nimetatud arved adresseeritud Tramet Group OÜ-le ning neile on kantud kirjeldus õigusabi kogus 4,5 tundi, hind 96,00 ja summa 518,10 eurot (arve nr 9294; tl 65) ning õigusabi kogus 6 tundi, hind 96,00 ja summa 691,20 eurot (arve nr 9497; tl 66). Vastavad summad on Tramet Group OÜ poolt ka tasutud, pangaväljavõtetest on selgitustesse kirjutatud ka ülal viidatud arved nr 9294 ja nr 9497. Arve nr 9818 tasumise kohta kuludokumente esitatud ei ole. 21. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kui õigusabi eest on tasunud muu isik protsessiosalise asemel, on õigusabikulu väljamõistmine põhjendatud juhul, kui õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest nähtub, kellele ja millises haldusasjas on õigusabi osutatud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused nr 3-3-1-35-13, p 30; nr 3-3-1-47-12, p 31; 3-3-1-23-10, p 18 ja nr 3-3-1-28-03, p 9). Käesoleval juhul ei ole tuvastatav seos käesolevas haldusasjas BMG-le osutatud õigusabi ning Tramet Group OÜ poolt tasutud arvete nr 9294 ja nr 9497 vahel. Nimelt ei ole arvetele nr 9294 ja nr 9497 kantud, millises asjas on õigusabi osutatud, ka ei nähtu see pangakonto väljavõtetest, kuhu on selgituseks kantud üksnes arvete numbrid. Seetõttu ei ole tõendatud arvete nr 9294 ja nr 9497 alusel käesolevas asjas BMG-le õigusabi osutamine, mistõttu puudub alus selles ulatuses ka menetluskulud MTA-lt välja mõista. Samuti ei kuulu menetluskulu taotlus rahuldamisele arve nr 9818 osas, kuivõrd selle tasumist tõendavaid dokumente kohtu määratud tähtajaks kohtule esitatud ei ole. Järelikult on menetluskulude kantus tõendamata. Seega kuulub MTA-lt BMG kasuks väljamõistmisele üksnes kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Muus osas jäävad BMG poolt halduskohtus kantud menetluskulud tema enda kanda. 22. BMG on taotlenud apellatsioonkaebuses menetluskulude väljamõistmist MTA-lt, kuid kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud ei ole. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul rahuldati BMG apellatsioonkaebus, mistõttu jääksid menetluskulud MTA kanda. 23. HKMS § 109 lg 1 ls 3 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 viimane lause). Käesoleval juhul on BMG esitanud üksnes aepllatsioonkaebuselt riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse (tl 94). Seega mõistab kohus MTA-lt välja BMG kasuks apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot. Muus osas jäävad BMG menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets