3-14-50509/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-50509 Otsuse kuupäev 16. oktoober 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Terasteenus OÜ kaebus Maksu-ja Tolliameti 12. märtsi 2014 maksuotsuse nr 12.2-3/13220-19 osaliseks tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung, 16 september 2014 Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Terasteenus, esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja – Maksuja Tolliamet, esindaja Jaanek Lips Resolutsioon

1. Jätta Terasteenus OÜ kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 17. november 2014. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Maksuja Tolliameti 12. märtsi 2014 maksuotsusega nr 12.2-3/13220-19 määrati Terasteenus OÜ-le ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt täiendavalt tasumisele kuuluvat tulumaksu maksustamisperioodide september kuni november 2012 eest summas 16 615 eurot 25 senti. Maksuotsuses leiti, et Terasteenus OÜ on kajastanud oma raamatupidamises tegelikult mittetoimunud tehingute kohta vormistatud arveid ja on teinud ettevõtlusega mitteseotud, dokumentaalselt tõendamata väljamakseid, jätnud need tulumaksuga maksustamata ning maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonides TSD deklareerimata.

2. Terasteenus OÜ esitas 11. aprillil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 12. märtsi 2014 maksuotsuse nr 12.2-3/13220-19 tühistamiseks osas, millega määrati kaebajale tasumiseks tulumaks summas 8701 eurot 15 senti seoses Strongpartner OÜ 1. oktoobri 2012 arve nr 101695 ja 26. novembri 2012 arve nr 101925 alusel tehtud väljamaksetega.

2

3. Tartu Halduskohus võttis 14. aprilli 2014 määrusega kaebuse menetlusse.

Kaebuse esitaja põhjendused

4. Kaebaja leiab, et maksuotsus on õigusvastane osas, milles Terasteenus OÜ-le määrati tulumaks seoses arvete alusel Strongpartner OÜ-le tehtud väljamaksetega. Seoses maksuhalduri etteheitega, et Terasteenus OÜ andis tööd Elektrilevi OÜ-le üle enne seda, kui Strongpartner OÜ andis oma töö üle Terasteenus OÜ-le, oli kaks põhjust. Esiteks pidi kokkuleppel Terasteenus OÜ-ga Elektrilevi OÜ tööd vastu võtma (s.o. allkirjastab töödevastuvõtmise akti) enne tööde tegelikku lõpetamist, kuna Elektrilevi OÜ ei soovinud Terasteenus OÜ-ga sõlmitud hankelepingut muuta (pikendada tööde üleandmise-vastuvõtmise tähtaega). Teine põhjus seisnes vastastikuses usalduses. Terasteenus OÜ ja Elektrilevi OÜ vormistasid akti tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta vaatamata sellele, et tööd ei olnud valmis, mis tähendabki, et tööd võetakse vastu enne nende tegelikku lõpetamist.

5. Maksuhaldur oleks pidanud MKS § 11 lg 1 alusel kontrollima Terasteenuse OÜ poolt esitatud väite, et Elektrilevi OÜ-ga sõlmitud hankelepingute alusel tehtud tööd võeti vastu enne nende tegelikku lõpetamist, õigsust. Kontrollimiseks oleks maksuhaldur saanud pöörduda vastavasisulise küsimusega Elektrilevi OÜ poole. Selle asemel on maksuhaldur paljasõnaliselt väitnud, et Terasteenus OÜ väited ei ole tõesed ega asjakohased. Seega on maksuhaldur kaebaja hinnangul maksuotsuse tegemisel rikkunud MKS § 10 lõikes 2 sätestatud uurimispõhimõtet, mis mõjutab maksuotsuse õiguspärasust.

6. Asjaolu, et Strongpartner OÜ põhitegevuses on autode remont ning äriühingul ei ole ehitusalast registreeringut majandustegevuse registris, ei tähenda automaatselt, et Strongpartner OÜ ei teostanud arvetel näidatud töid. Ehitustööde teostamine ilma ehitusalase registreeringuta majandustegevuse registris, ei oma kaebaja arvates äriühingu tulumaksuga maksustamise suhtes mingit tähtsust.

7. Maksuhaldur on ilma ühegi põhjenduseta jätnud tähelepanuta eriarvamuses esitatud väite, et Terasteenus OÜ ja Strongpartner OÜ tegid erinevatel Elektrilevi OÜ hangetel koostööd. Koostöö seisnes selles, et kui pakkumus maksumus oli näiteks 20 000 eurot, siis nimetatud summa jagati Terasteenus OÜ ja Strongpartner OÜ vahel ära. Ära jagati oma vahel ka tööülesanded: Terasteenus OÜ-l oli ehitusja elektritööde tegemiseks vajalik registreering ning palgal vajalikku luba omav töötaja (Marek Maansoo), Strongpartner OÜ poolt oli objekti juhtimine (pakkumuste tegemine, materjalide tellimine ning töö juhtimine). Materjale soetasid mõlemad ettevõtted.

Terasteenus OÜ ja Strongpartner OÜ vahelise koostöö tegemist kinnitab Elektrilevi OÜ ja Terasteenus OÜ vahelise tööde üleandmise akt nr T-3/12 kogumaksumuses 46 661,33 eurot Terasteenus OÜ esindajana aktile märgitud Marko Kallas (juhataja 53425111). Marko Kallas on Strongpartner OÜ juhataja. Kui Marko Kallasel või Strongpartner OÜ-l ei oleks Elektrilevi OÜ-ga sõlmitud hankelepingute täitmisega mitte mingisugust puutumust (nagu soovib väita maksuhaldur), siis jääb arusaamatuks, miks ta on märgitud aktile töövõtja esindajaks.

8. Maksuhalduri väide, et Strongpartner OÜ ja Terasteenus OÜ esindajate ütlustes on vastuolud, on ebaõiged ning otsitud. Kui M. Kaljula selgitas, et materjale soetasid mõlemad ettevõtted ning et konkreetseid elektritöid tegi Terasteenus OÜ töötaja Marek Maansoo, siis kaebajale ei ole selge, milles seisneb neis ütlustes maksuhalduri poolt viidatud vastuolu.

3

Strongpartner OÜ esindaja Marko Kallas on öelnud, et tegi koostööd Terasteenus OÜ-ga. Kui kaks äriühingut tegid omavahel Elektrilevi OÜ hankelepingute täitmisel koostööd, siis on loomulik, et mõlema äriühingu ülesanded on erinevad. Samuti on loomulik, et kumbki äriühing soetab enda ülesande täitmiseks vajalikud materjalid ise. Nimetatud seisukoht kattub Terasteenus OÜ seisukohaga ning seega ei ole neis kaebaja hinnangul mingeid vastuolusid.

9. Asjaolu, kas Strongpartner OÜ alltöövõtjal on või puudub majandustegevus, ei saa mõjutada Terasteenus OÜ tulumaksukohustust. Terasteenus OÜ tegi koostööd Strongpartner OÜ-ga ning viimane täitis omapoolsed kohustused Terasteenus OÜ ees. Kui maksuhaldur soovib väita, et Strongpartner ei saanud soetada kaupu või teenuseid Strongpartner OÜ alltöövõtjalt, siis on see eeskätt Strongpartner OÜ maksukohustust mõjutav asjaolu. Kaebaja on seisukohal, et kehtiv õigus ei pane äriühingule seoses tulumaksukohustusega kohustust kontrollida äripartnerite alltöövõtjate tegevust või registreeringuid ning seepärast on asjakohatu maksuhalduri viide ATM Company OÜ majandustegevuse puudumisele.

Vastustaja vastuväited

10. Maksuja Tolliamet vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

11. Kaebaja esitas ise käibemaksu deklaratsioonide vastavad parandused, aktsepteerides sellega maksuhalduri seisukohta, et väidetavad teenused ei ole kaebaja arvetele näidatud äriühingutelt, s.h OÜ-lt Strongpartner, soetanud. Maksuhalduri hinnangul tegi kaebaja enda vahendite ja töötajatega vaidlusalused tööd ise ära, kuna kaebajal olid selleks olemas objektiivsed võimalused. Sealhulgas möönis sellise töö ära tegemist OÜ Terasteenus seaduslik esindaja ka ise oma 22.04.2014 seletuses. Sellises olukorras on vastustaja hinnangul eksitavad kaebust läbivad ja kaebajat õigustavad argumendid, mis seonduvad tema väidetava heausksuse ja mitteteadlikkusega, sest asjaolud, mis andsid alust MTA-l järeldusteks, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud, viitasid kaebaja ilmselgele pahausksusele. Vaidlusaluste arvete alusel tasutud summade tagasijõudmist kaebajale peab maksuhaldur äärmiselt tõenäoliseks, kuna M. Kaljula ja M. Kallas olid juba varasemast ajast omavahel tuttavad ja neil oli pikaaegne usaldusväärne ärisuhe.

12. Vastustaja hinnangul on kaebuse mittenõustuvad hinnangud tulumaksu suhtes omakorda vastuolus kaebaja enda nõustuvate hinnangutega käibemaksu korrigeerimise ajendil. Kaebuse p-des 17 ja 18 rõhutab kaebaja nimetatud vastuolu veelgi, leides, et küsimus, kas OÜ Strongpartner teostas arvetel näidatud töid või mitte, omab haldusasja lahendamisel olulist tähtsust, kuigi eelnevalt on kaebaja MTA järeldustega juba nõustunud käibemaksu korrigeerides ning kaebaja poolt olulist tähtsust omava asjaolu suhtes on ta seega ise sisuliselt juba püstitatud olulisele küsimisele vastanud. Kuna MTA seisukoht on võrreldavalt kontrollaktis ja maksuotsuses tooduga sama s.t kaebaja on vaidlusalused tööd ise ära teinud oma tööjõu ja vahenditega, kuid kaebaja kaebuses esitatud vastuargumendid on osutunud ajas muutuvateks, siis viitab see kaebuses esitatud argumentide läbivale ebausaldusväärsele ja vastuolulisusele kaebaja varasema nõustumisega.

13. Kuna antud juhul ei ole nii teenuse saamise fakt ega ka teenust osutanud isik usaldusväärselt tuvastatav, siis on vastustaja õigustatult ja kohtupraktikast juhinduvalt (Riigikohtu lahend nr 3- 3-1-60-11 p 33) lugenud OÜ-le Strongpartner tehtud väljamaksed ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustanud need tulumaksuga. Maksuhaldur ei saa välistada ka võimalust, et ettevõtlusest välja viidud raha võidi kasutada vaidlusaluste teenuse eest tasumiseks füüsilistele isikutele, kuna samal ajavahemikul otsis kaebaja endale kuulutuse kaudu

4

lisatööjõudu, kuigi 04.10.2013 seletuses kaebaja lisatööjõu kaasamist eitab. Kaebaja ei esitanud maksumenetluses OÜ-ga Elektrilevi sõlmitud lepinguid jms täpseid andmeid, s.h puudusid kaebaja raamatupidamisest üldse lepingud OÜ-ga Strongpartner, kuigi kaebaja 27.03.2013 seletuse kohaselt üle 10 000€ suurustele töödele olevat kindlasti sõlmitud lepingud ja kaebaja poolt esitatud aktidel on viited lepingute olemasolule. Seega on kaebaja esmastes ütlustes ja esitatud dokumentides vastuolu kohtuistungil selgitatuga.

14. Kaebaja on oma raamatupidamises kajastanud OÜ Strongpartner arveid summas 15 600€ ja 17 132,93€ kokku 32 732,93 eurot. OÜ Strongpartner on arvetelt ja aktidelt nähtuvalt osutanud väidetavaid elektritöid Tartu linnas asuvatel objektidel (Lunini tn objekt, Vanemuise 46 objekt, Turu 39 objekt). Kaebaja esindaja M. Kaljula kinnitusel seonduvad vaidlusalused tööd tellija OÜ-ga Elektrilevi, kes esitas MTA-le omakorda vastavate objektide aktid (akt nr T- 3/12 Lunini tn objekt, akt nr T-5-12 Vanemuise 46 objekt, aktid nr T-4-2-12 ja T-4-12 Turu 39 objekt), pakkumised ja töövõtulepingud (nr-d vastavalt 120668, 120977 ja 120976), mis on sõlmitud kaebaja esindaja M. Kaljulaga. Seega on kaebuses esitatud verisoon OÜ Stongpartner poolsest tööde jaotusest, s.h pakkumiste tegemisest, väär ja vastuolus OÜ Elektrilevi poolt esitatud ning M. Kaljula poolt allkirjastatud lepingute ja pakkumustega.

Kõik vaidlusalused aktid kattuvad oma numeratsioonilt, lepingute numbrilt ja nende kuupäevadelt OÜ Elektrilevi vastavate aktide numeratsiooni, lepingute numbri ja nende kuupäevadega. Selline juhuslik kokkulangevus on äärmiselt vähetõenäoline ning vastustaja leiab, et aktid on tõenäoliselt vormistatud tagantjärele OÜ Elektrilevi aktide järgi. Ka aktide failide salvestamise ajast (s.o 02.05.2013 kl 08:58:48) võib järeldada, et nimetatud akte pole nende väidetavatel vormistamise kuupäevadel (s.o vastavalt 01.10.2012 ja 26.11.2012) koostatud, mistõttu on tegu vaid tagantjärele vaidlusaluste tehingute õigustamise eesmärgil vormistatud dokumentidega. Aktide võrdluses selgub ka sisulisi viiteid nende n.ö kopeerimisele OÜ Elektrilevi aktidelt, kuna tegu on ka visuaalselt vaadeldes sarnaste aktidega, millelt on mõningad elemendid vaid eemaldatud.

15. Vastustaja tuvastas maksuotsuses asjaolu, et tööd anti varasemalt üle ehk 17.08.2012 OÜ- le Elektrilevi enne OÜ-lt Strongpartner 01.10.2012 tööde kätte saamist ning kaebaja selgitus, et kuna tegemist oli usaldusväärse partneriga ja vältimaks lepingu muutmist, võttis OÜ Elektrilevi töö varasemalt vastu, ei ole usaldusväärne. See ei selgita OÜ Strongpartner akte puudutavaid vastuolusid, sh kaebaja enda ütlustest lähtuvalt, mille kohaselt pidid lepingud olema üle 10 000 euro maksvate tehingute puhul, elektritöid tegi kaebaja töötaja ja materjalid on soetanud OÜ Terasteenus ise. OÜ-l Elektrilevi puudus tõsiselt võetav ja sisuline vajadus näilikult ca kuu aega enne tööde tegelikku tähtaega vaidlusaluseid töid fiktiivselt akti T-3/12 alusel vastu võtta, enne kaebaja poolt tellitud tööde väidetavat tegelikku lõpetamist. Eluliselt ebausutav on, et OÜ Elektrilevi oleks ka reaalselt tasunud tööde eest, mida kaebaja ei olnud veel faktiliselt lõpetanud ega üle andnud.

16. Kaebaja märgib, et ei näe vastuolu M. Kallase väidetavas koostöö tegemise väites, kuid jätab tähelepanuta fakti, et peale arvete esitamise fakti on väidetav koostöö vaid paljasõnaline. Kaebuses väidetud koostöö sisu (pakkumiste tegemine, materjali tellimine, töö juhtimine) ei ole kinnitust leidnud. Materjalide tellimist ja töö juhtimist on M. Kallas ise oma 17.05.2013 seletuses eitanud, kuna väitis, et kõike seda tegi alltöövõtja, kes omakorda kummutas hiljem M. Kallase poolt esitatud väidete ja arvete õigsuse.

5

17. Vastustaja on seisukohal, et olulised puudused tehingute vormistamisel, puuduvad lepingud ja vastuolud ütlustes, viitavad väidetud tehingute formaalsusele. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et reaalselt toimunud tehingute puhul jäetakse nii olulised asjad, nagu seda on lepingute ja aktide korrektne vormistamine, tegemata pelgalt lohakusest või tähelepanematusest.

Kohtu seisukoht

18. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

19. Maksuhaldur viis läbi Terasteenuse OÜ suhtes üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmas käibemaksuja tulumaksu kontrollimist maksustamisperioode september kuni november 2012 (k.a). Kontrolli tulemusena tehti kindlaks, et Terasteenus OÜ kajastas oma raamatupidamises OÜ-de Betafloor, Essex Teenused, Porteno ja Strongpartner nimel väljastatud arveid teenuste eest, mida ta tegelikult ei saanud. 10.02.2014 koostatud kontrollakti kohaselt suurendas maksuhaldur Terasteenus OÜ maksukohustust käibemaksu osas 10 417, 49 eurot ja tulumaksu osas 16 615,23 eurot. Terasteenus OÜ esitas kontrollaktile eriarvamuse, milles vaidlustas tulumaksukohustuse suurendamist 16 615,25 euro võrra. Käibemaksu osas korrigeeris Terasteenus OÜ vastavalt kontrollaktile käibedeklaratsioone 10 417 euro võrra. 12.03.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/13220-19 määras maksuhaldur tasumisele tulumaksu 16 615,25 eurot.

Terasteenus OÜ vaidlustab halduskohtus MTA 12.03.2014 maksuotsust osaliselt, seda ainult tehingutes OÜ-ga Strongpartner ja seda osas, mis puudutab OÜ Strongpartner 01.10.2012 arve nr 101695 (tlk.81) ja 26.11.2012 arve nr 101925 (tlk.81 pöördel) alusel kaebaja poolt tehtud väljamakseid. Summaliselt on vaidluse all seega tulumaks 8701,15 eurot. Nimetatud arved puudutavad Turu 39, Lunini tn objektil ja Vanemuise 46 (Tartu) kaebaja poolt osundatud teenust elektritöödel ja lisatöödel.

20. Maksuhaldur on leidnud, et kaebaja OÜ-lt Strongparner tegelikult vaidlustatud arvetel näidatud teenust ei saanud, ning et nimetatud tööd tegi Terasteenus OÜ oma tööjõu ja vahenditega ise. Seega on vaidluse all küsimus, kas arvetel näidatud tööd tegi ära kaebaja või sai ta arvetel näidatud teenuse OÜ-lt Strongpartner, nii nagu on kaebaja ja vastustaja ka ise märkinud.

21. Kohus on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Maksuhalduri otsus on seaduslik ja põhjendatud ja selle tühistamiseks puudub alus.

Kohus nõustub maksuotsuses maksuhalduri seisukohaga, et vaidlusalustel arvetel märgitud töid ei teinud OÜ Strongpartner, vaid neid tegi OÜ Terasteenus ise. Seega ei ole kaebaja teenust vaidlustatud arvetel märgitud isikult saanud, mis tähendab, et arvete alusel tehtud väljamakse tuleb lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ja tuleb tulumaksuga maksustada.

22. Asjaolud, mis annavad kogumis aluse järelduseks, et kaebaja ei saanud arvetel näidatud teenust OÜ-lt Strongpartner, on maksuhaldur välja toonud järgmised.

Esiteks oli OÜ Strongpartner tegevusaladeks mitte ehitusteenuse või elektritööde teostamine, vaid tegemist oli autoremonditeenust osutava äriühinguga. Seda kinnitas kohtuistungil ka tunnistajana ütlusi andnud OÜ Strongpartner juhatuse liige Marko Kallas. Nii märkis ta, et sel ajal oli Strongpartneris tööl 5-6 töötajat, kes kõik tegelesid autoremonditöödega M.Kallase

6

maksuhaldurile antud seletuste järgi tegeles ta tööde vahendamisega, kohtuistungil väitis M. Kallas, et tema oli ainuke isik, kes osutas OÜ Strongpartner nimel OÜ-le Terasteenus teenust ja tegi objektidel töid. Tegeliku arvetel tehtud tööd tegi ära aga OÜ Terasteenus enda töötaja Marek Maansoo. M. Maansoo kohtistungil antud ütluste järgi teadis ta OÜ-st Strongpartner kui autoremonditöökojast. Seda et talle töid jaganud Marek Kallas esindab OÜ-t Strongpartner, ta teadlik ei olnud. Ta oli teadlik, et M. Kallas on OÜ Terasteenuse töötaja. Seda, et Marek Kallas on OÜ Terasteenus töötaja, oli arvanud ka OÜ Elektrilevi käidukorraldaja Andri Aasna. A. Aasna ütluste järgi pidas ta M. Kallast OÜ Terasteenus projektijuhiks, ehk OÜ Terasteenuse töötajaks. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et juhul, kui ka tegelikult oleks OÜ-le Terasteenus osundanud teenust OÜ Strongpartner, ja et M. Kallas oleks objektil olnud OÜ Strongpartneri esindaja ja töötajana, ei oleks sellest olnud teadlik tegelik tööde tegija M. Maansoo ega OÜ Elektrilevi töötaja, kes objektidel kohapeal käis. Mõlemad isikud väitsid kohtuistungil, et teadsid M. Kallast OÜ Terasteenuse töötajana või esindajana. Samas ei olnud nende kokkupuude OÜ-ga Terasteenus ega M. Kallasega lühiajaline või ühekordne. See asjaolu annab samuti alust järelduseks, et tegelikult ei osutanudki arvetel näidatud teenust OÜ Strongpartner, vaid OÜ Strongpartner osalust näidati ainult arvetel. Ka on M.Kallas maksuhaldurile 17.05.2013 antud seletuses (tlk.16) märkinud, et ta kasutas objektidel alltöövõtjaid, kuid nende nimesid ta ei mäleta. Sellest võib järeldada, et alltöövõtjaid võis kasutada mitte OÜ Strongpartner, vaid hoopis OÜ Terasteenus ise, või ei kasutatud alltöövõtjaid üldse. Nii on M. Kallas 17.05.2013 seletuses väitnud, et alltöövõtja töö Vanemuise 46 objektil võttis vastus Marek Kaljula ehk OÜ Terasteenus juhatuse liige, mitte aga M.Kallas kui alltöövõtte tellija. Samuti on OÜ Strongpartner poolt maksuhaldurile esitatud arvete järgi üheks alltöövõtjaks olnud ATM Compani OÜ, kuid viimane on maksuhaldurile kinnitanud, et ta ei ole ei OÜ-le Strongpartner ega OÜ-le Terasteenus alltöövõtjana tööd teinud ning tal puudub ka vastav litsents. Seega ei olnud õiged ka OÜ Strongpartner poolt maksuhaldurile esitatud arved.

23. Lisaks ei olnud OÜ Terasteenus ja OÜ Strongpartner vahel sõlmitud tööde tegemise osas mingeid lepinguid ega esitatud hinnapakkumisi, mida ei saa lugeda tavaliseks. Kaebaja väitel põhines kõik usaldusel. Sobiv hind leiti Elektrilevi OÜ kodulehelt. Maksuhaldur on otsuses välja toonud ka vastuolud M.Kallase ja M. Kaljula ütlustes, mis puudutasid materjalide ostmist, arvete väljastamist, alltöövõtjate kasutamist. Need vastuolud ei kinnita kaebaja väidet, et kaebaja sai arvetel näidatud teenust just OÜ-lt Strongpartner.

24. Maksuotsuses on ka välja toodud, et kaebaja andis OÜ-le Elektrilevi tööd üle varem kui tööd olid OÜ Strongpartner poolt esitatud arvete ja tööde üleandmise aktide järgi lõpetatud. Nii on maksuhaldur välja toonud, et näiteks on OÜ Terasteenus andnud OÜ-le Elektrilevi Lunini tn objekti üle 17.08.2012 koostatud akti alusel, kuid samad tööd on OÜ Strongpartner andnud OÜ-le Terasteenus üle 01.10.2012, ehk poolteist kuud hiljem ja seda OÜ Elektrilevi aktidel olevate andmete alusel. Ka see näitab, et tegelikult OÜ Strongpartner töid ei teinud ning vajalikud dokumendid koostati hiljem. Kaebaja põhjendused, et selline enne tööde tegelikku valmissaamist tööde üleandmine toimus kokkuleppel OÜ-ga Elektrilevi ja viimase huvides (oleks pidanud hankelepingut muutma), on otsitud põhjendused ja tõendamata. Kuigi kaebaja on teinud siin etteheite maksuhaldurile, et viimane ei ole OÜ-lt Elektrilevi kaebaja väite õigsust kontrollinud, ei ole samas kaebaja ise millegagi maksuotsuses esitatud asjaolu ümber lükanud. MKS § 150 lg 1 järgi lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti.

7

25. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et OÜ Strongpartner ei teostanud arvetele näidatud töid ning seetõttu on käsitletud arvete näol tegemist fiktiivsete arvetega. Käibemaksu osas deklaratsioonide parandamisel on kaebaja tõenäoliselt tunnistanud maksuhalduri seisukohtade õigsust. Maksuhaldur on maksuotsuses piisaval määral välja toonud ja analüüsinud kogutud tõendeid, maksuotsus põhineb maksumenetluses tuvastatud faktilistele asjaoludele. Maksuhaldur on maksuotsuses jõudnud õiguspärasele seisukohale, et OÜ Strongpartner ei ole kaebajale vaidlustatud arvetel näidatud töid teinud ning et Marko Kallas esindas tehingutes Elektrilevi OÜ-ga Terasteenus OÜ-d. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et OÜ Strongpartner poolt arvete esitamise puhul oli tegemist M.Kallase ja M.Kaljula vahelise kokkuleppega, eesmärgiga tekitada Terasteenus OÜ-le võimalus Strongpartner OÜ arvete alusel väljamaksete ülekandmist OÜ Strongpartner pangakontole, vältimaks tasumisele kuuluva maksu arvestamist, deklareerimist ja tasumist. Seda kinnitab ka kohtuistungil M.Kallase poolt antud ütlused, mille kohaselt mingeid lepinguid OÜ Strongpartner ja OÜ Terasteenus vahel ei olnud sõlmitud, puudus ka konkreetne tööjaotus, töö tehakse objektil ära ja pärast jagatakse kasum - pool ühele, pool teisele. Sellist koostööd teha võimaldas kindlasti ka asjaolu, et M.Kallas ja M.Kaljula olid pikaajalised tuttavad. Terasteenus OÜ-l puudus vajadus tellida elektritöid äriühingult, kellel puudus vastavate tööde tegemiseks litsents, samas kui Terasteenus OÜ-l olid pädevad töötajad endal olemas.

26. Eeltoodu alusel jätab kohus Terasteenus OÜ kaebuse rahuldamata. Kaebaja üldsõnalised vastuväited ja etteheited ega kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlused ei anna kohtu hinnangul alust maksuotsuse tühistamiseks. Maksuotsus põhineb maksuhalduri poolt kogutud tõendite hindamisel kogumis, samuti on maksuotsuses piisavalt väljatoodud, milles seisnes OÜ Strongpartner ja OÜ Terasteenus esindajate ütlustes vastuolud. Kuna maksuhalduri poolt on tõendatud, et OÜ Strongpartner ei olnud tegelik teenuse osutaja, on vastustaja õigustatult lugenud sellisele isikule tehtud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kuluks, mis kuuluvad tulumaksuga maksustamisele.

Menetluskulud

27. Kaebaja esitas kohtuistungil taotluse mõista vastustajalt välja menetluskulud summas 1537,80 eurot, selle hulgas riigilõiv 261 eurot ja õigusabikulud 1276,8 eurot. Seoses 16.09.2014 toimunud kohtuistungiga on esitatud taotlus õigusabikulude 1142,40 euro väljamõistmiseks.

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab Terasteenus OÜ kaebuse rahuldamata, jäävad tema poolt kantud menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik