1-13-8170/131 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

Kriminaalasi nr 1-13-8170

K O H T

U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2014, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-13-8170 Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Tõlk Heli Väinaste

Enjar Malm

Tatjana Šibajeva Kohtuasi

Viru Vangla materjalid L.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

L.N , isikukood XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, haridus, elukoht xxxx põhi

Kar .2015 istuse kandmise algus 07.02.2014 ja lõpp 15.01

RESOLUTSIOON

Jätta L.N enne tähtaega vabastamata. vangistusest tingimisi

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 22.09.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.N-i

vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

2

L.N kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu kohtuotsusega 16.10.2013 mõistetud karistust, mille kohaselt tunnistati ta süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7; § 199 lg 2 p 4,7,9

järgi ja KarS § 61, KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel 1 teda karistati

aasta ja 6- hulka eeluurimisel kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 6 kuud ja 8 päeva vangistust, ärakandmata karistus on

11 kuud ja 22 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 710 tunni

üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 8 kuud alates kohtuotsuse

jõustumisest. L.N määrati üldkasuliku töö tegemise ajaks Harju

kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla nin kohustati täitma KarS g teda

§ 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 75 lg 2 p 2

alusel kohustati L.N mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Harju

Maakohtu määrusega 18.02.2014 pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele L.N-ile

Harju Maakohtu 16.10.2013.a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt

ärakandmata karistus – 11 (üksteist) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust. L.N-i karistuse kandmise alguseks loeti 07.02.2014.

L.N on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Karistus on täitmisele pööratud röövimise ja varguse eest, mis on toime pandud

majandusliku kasu saamise eesmärgil. Varasemalt on isikut karistatud röövimise eest.

Soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav ei ole läbinud

07.08.2014 koostatud ITK- . s planeeritud taasühiskonnastavaid tegevusi Käesolevaks ajaks on

kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud da jääb tal veel enam kui 8 kuud ning kan 3 kuud vangistust.

Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristus . ed

Kinnipeetav elas enne kinnipidamist 1-toalises korteris koos vanaema J A aadressil xxxx.

Eluase asub ebaturvalises linnarajoonis, majas, kus elavad erinevate sõltuvustega isikud.

Vanaema sõnul ei suhtle kinnipeetav majas elavate inimestega. Vabanemisel asub L.N elama samale aadressile. Kinnipeetav oli tegevusetu, tema majanduslik olukord oli kehv. L.N puudub eriala ja töökogemus. Raskes majanduslikus olukorras

olles või grupi mõjul võib ta toime panna kuriteo majandusliku kasu saamise eesmärgil.

Kinnipeetav lõpetas 9. klassi. Koolis käitus isik agressiivselt ja impulsiivselt, tal oli xxxx

mitmeid avaliku korra rikkumisi. Põhiprobleemiks oli narkootikumide tarbimine ja

koolikohustuse mittetäitmine. Kinnipeetav suhtleb kriminaalse taustaga isikutega ning on

kergesti mõjutatav, riskiva elustiiliga. L.N-i tutvusringkonda kuuluvad

probleemsed ning kriminaalkorras karistatud isikud. Isik on hoolimatu oma kaaslaste ja tegude tagajärgede suhtes. L.N tunnistas, et on varem tarbinud narkootikume.

Ta on saanud trahve NPALS rikkumise eest. L.N on diagnoositud

narkosõltuvus, ta on andnud nõusoleku sõltuvusravile pöördumiseks. Psühholoogi uuringust

järeldub, et kinnipeetava intellektuaalne ja emotsionaalne areng ei vasta eale. Isik on

infantiilne, ärev ja kärsitu, ei oska kontrollida oma soove ja emotsioone, stressitaluvus on madal. Frustratsiooni seisundis (kui ei ole saanud soovitut) reageeris isik agressiooniga ja oli

vägivaldne. Mitu korda ähvardas isik personali nii verbaalselt kui ka füüsiliselt, ründas xxxx kasvatajat ja sotsiaalpedagoogi, mille tagajärjel isik toimetati arestimajja. Kinnipeetava enda sõnul on tema eesmärgiks töö leidmine. Kuriteo toimepanemine näitab ükskõikset suhtumist

õigus Kinnipeetav võib omastada võõrast vara ning rünnata füüsiliselt. - ja moraalinormidesse.

Risk suureneb sõltuvusainete tarvitamisel (kui isik on alkoholi või narkootilises joobes) ning - kui isik suhtleb kriminaalse taustaga isikutega ning on nende mõju all. Kinnipeetava puhul on

uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 70%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 66%. Lähtuvalt eeltoodust ei toeta Viru Vangla

3

L.N-i ennetähtaegset vabanemist. Juhul, kui kohus otsustab L.N-i

vabastada ennetähtaegselt, teeb Viru Vangla ettepaneku määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,7,8 sätestatud lisakohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et L.N on kriminaalkorras

karistatud 2 korda, väärteokorras 13 korda. Varem on kinnipeetavat kriminaalkorras

karistatud Harju Maakohtu otsusega 14.12.2012 KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 10 kuulise

vangistusega, millest reaalselt tuli ära kanda 4 kuud ja 6 kuud jäi tingimisi 18-kuulise

katseajaga. Vabaduses L.N ei töötanud ega õppinud, tarvitas narkootilisi

aineid. Kinnipeetava suhted sugulastega on pingelised. Kinnipeetava õe sõnade kohaselt on

tema vend iseloomult agressiivne, tal puudub tahtejõud ja temaga on raske milleski kokku

leppida. Kinnipeetava emalt N A on vanemlikud õigused ära võetud, kuna ta poja eest ei

hoolitsenud. Isa kohta andmed puuduvad. Vanaema on nõus kinnipeetavat materiaalselt toetama. Vanaema on pensionär, kes töötab ametlikult koristajana korteriühistus, saades palka

150 eurot. Kinnipeetav tarvitas mitmeid n Deniss arkootilisi ja psühhotroopseid aineid.

Aleksandrov tegi vabaduses olles aeg-ajalt juhutöid. Püsiv sissetulek isikul puudus. Riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohaldada kinnipeetava suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,8 sätestatud kohustused.

L.N avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabaneda. Ta on ohaldamiseks andnud nõusoleku sõltuvusravi k . Kinnipeetava sõnul sai ta

vabaduses olles sotsiaaltoetust ja vanaema toetas ka teda, sest ta ai

tas viimasel tööd teha.

Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha

elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soo enne vi võtta osa L.N-i tingimisi

t vabast simuse . eelnimetatud ähtaega vangistusest amise kü läbivaatamisest Prokurör nõustub

kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 05.08.2014 koostatud iseloomustuses toodud

seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla L.N-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et

kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Seega ei olnud uute kuritegude

toimepanemine juhuslik. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide

tarvitamisega (diagnoositu toimepanemise d narkosõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo

riskifaktoriks. D. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on

Aleksandrov Kinnipeetava puhul on ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). vägivaldse

kuriteo toimepan Maakohtu emise tõenäosus kahe aasta jooksul 66%. Olles varasemalt Harju

14.12.2012 kohtuotsus vangistusega 10 kuud, millest ega karistatud KarS § 200 lg 2 p 7 alusel

reaalselt tuli ära kanda 4 kuud ja 6 kuud jäi süüdimõistetu tingimisi kohaldamata, ei ole

õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale antud võimalust karistusest

suuremat osa vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi (KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi

sätestatud e näitab, et süüdimõistetu si kõige ) kuritegusid. Se on rikkunud ka katseaja tingimu

raskemal viisil. uskuulekat elu, Ta ei suutnud pärast kohtuotsuse kuulutamist jätkata sead

kuigi katseajaga anti talle selline võimalus. Harju Maakohtu 16.10.2013 kohtuotsusega

tunnistati L.N süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7 ja KarS § 199 lg 2 p 4,7,9 järgi. Kohaldades KarS § 61 sätteid, KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamisel teel, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati

mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ja s mõisteti kandmisele kuuluvaks karistusek

1 aasta vangistust. istetavat karistust 14.12.2012 Harju KarS 65 lg 2 alusel suurendati mõ

Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti karistuse 1

aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 6 kuud ja 8 päeva vangistust, ärakandmata karistus on

11 kuud ja 22 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 710 tunni

üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 8 kuud alates kohtuotsuse

4 jõustumisest. L.N allutati üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning

teda kohustati täitma KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati L.N mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus

24.10.2013.a. Harju Maakohtu 18.02.2014 kohtumäärusega pöörati täitmisele L.N-ile

Harju Maakohtu 16.10.2013

kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata

karistus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11 kuud ja 11 päeva vangistust.

03.04.2014 kohtumäärusest, millega jõustus eelnimetatud kohtumäärus mh selgub, et „

süüdimõistetu on tahtlikult ja mõjuva põhjuseta hoidnud kõrvale üldkasulikust tööst ning

rikkunud kontrollnõudeid.… L.N-ile on pärast esmakordset üldkasuliku töö

tegemise ebaõnnestumist antud võimalus oma käitumist parandada ning talle määrati uus

töökoht. Süüdimõistetu ei ole aga seda võimalust kasutanud ja on jätkanud üldkasuliku töö

tegemise kohustuse rikkumist, … hoidis üldkasulikust tööst kõrvale, registreerimisele ei ilmunud ning temaga ei olnud võimalik kontakti saada kuni tema vahistamiseni 07.02.2014.“

L.N on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudaks kohtu poolt tema suhtes väljendatud

usaldust õigustada. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne

tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt

karistuse tingimisi kandmisel kontrollnõuete eiramine ei võimalda teha järeldusi tema poolt

võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaeg

sel vabastamisel.

Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma

kriminaalhooldaja järeleval Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi vele. täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab

prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust

ühiskonnas alandada. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad

eelnimetatud süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja

lisakohustust Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et e panemisega süüdimõistetule.

kinnipeetav seekord ühe aasta jooksul suudab selle läbida nõuetekohaselt. Varasem karistus

ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud

ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist.

Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Teiste inimeste

turvalisuse tagamiseks – nende vara ja isikupuutumatuse kaitseks on põhjendatud jätta

käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Prokurör

peab s ja sellest tingimisi vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reeglik ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke

asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta L.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ,

Viru Vangla poolt ja

esitatud materjalidega, leiab, et ei kuulu vangistusest süüdimõistetu L.N tingimisi enne tähtaega vabastamisele. L.N on kriminaalkorras karistatud 2-l

korral ning reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Väärteokorras on L.N

karistatud 13-l korral. Kuritegude unud, sest ka esimese, dünaamika ei ole muut

5 s.o Harju Maakohtu 14.12.2012 kohtuotsusega karistati L.N KarS § 200 lg 2

p 7 järgi, s.o esimese raskusastme varavastase kuriteo – röövimise eest

. L.N

pani uued kuriteod toime katseajal, olles allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.

Harju Maakohtu 16.10.2013 kohtuotsuse kohaselt asendati L.N-ile

liitkaristusena mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid tegemata üldkasulik töö pöörati Harju Maakohtu 18.02.2014 määrusega tagasi vangistuseks, sest L.N hoidus

üldkasulikust tööst kõrvale ega järginud kontrollnõudeid. Eeltoodu näitab seda, et nii varasem

karistus nn šokivangistuse näol kui ka kriminaalhooldaja käitumiskontrollile määramine, ei

ole avaldanud kinnipeetaval s ka katseajal uute e vajalikku eripreventiivset mõju, sest ta jätka

tahtlike kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval on Viru Vangla meditsiiniosakonna

andm tarvitamist tuleb pidada uue kuriteo etel diagnoositud narkosõltuvus. Sõltuvusainete

toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Lähedastest on üksnes vanaema andnud nõusoleku kinnipeetavat materiaalselt toetada. Kohtu

arvates eksisteerib reaalne oht, et ebapiisava materiaalse töökoha mitteleidmisel, seega

kindlus tuse korral, tarvitades ja suhtlemisel kriminaalkorras karistatud ta sõltuvusaineid

isikutega,

arvestades mõjutatavust, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kuna

varasemad kriminaalhooldusele allutamised on ebaõnnestunud, on kohtu hinnangul suur tõenäosus, et ka sel korral vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel ei suuda isik täita

kontrollnõudeid ja kohustusi, pannes katseajal toime uusi kuritegusid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 70% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 66%, mis on kõrge risk ja millest tulenevalt Viru Vangla tingimisi ennetähtaegset vabastamist

ei toeta. Kohus leiab, et L.N-i puhul ei kaalu positiivne asjaolu

(distsiplinaarkaristuste puudumine) üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning

milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg s 3 sätestatud asjaolude kogumis. Ühtlasi -

peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile

mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et L.N-i suhtes selliseid asjaolusid ei esine.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik