3-14-51627/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-51627

Määruse kuupäev

16. oktoober 2014

Kohtunik

Eda Muts

Kohtuasi

Ennu Ganseni kaebus Tartu Vangla 04.03.2011. a käskkirja nr

1-4/646 ja vaidemenetluse toimingute õigusvastasuse

tuvastamiseks.

Resolutsioon

1. Tagastada Ennu Ganseni kaebus.

2. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale.

3. Kaebus koos võimalike lisadega kuulub tagastamisele

pärast käesoleva määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Tartu Vangla 04.03.2011. a käskkirjaga nr 1-4/646 määrati E. Gansenile

distsiplinaarkaristus vangistusseaduse § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 7.2.3 rikkumise

eest ning pöörati 5-päevase kartserikaristuse täitmine edasi katseajaga kuus kuud. Käskkirja

kohaselt ei allunud E. Gansen 05.02.2011 vanglateenistuse ametniku seaduslikule

korraldusele ning kasutas vanglateenistuse ametniku suhtes solvavat väljendit.

2. E. Gansen esitas 27.05.2014 Tartu Vanglale tähtaja ennistamise taotluse vaidemenetluse

alustamiseks seoses 05.02.2011. a intsidendi eest määratud distsiplinaarkaristusega. Tartu

Vangla jättis 10.07.2014 vastusega nr 2-5/1785-2 tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

3. E. Gansen esitas 16.07.2014 vaide Tartu Vangla 10.07.2014. a otsusele. Tartu Vangla

22.07.2014. a otsusega nr 1-11/341-2 vaie tagastati, kuna 04.03.2011. a käskkirjale vaide

esitamise tähtaeg on möödunud ning seda ei ennistata.

4. E. Gansen esitas 30.07.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse milles palus:

- tuvastada Tartu Vangla 04.03.2011. a käskkirja nr 1-4/646 õigusvastasus;

- tuvastada Tartu Vangla 10.07.2014. a vastusega 27.05.2014. a taotluse rahuldamata jätmise

õigusvastasus;

- tuvastada Tartu Vangla 22.07.2014. a otsusega 16.07.2014. a vaide tagastamise

õigusvastasus;

- anda kohtul või kohustada vanglat andma õiguslik hinnang vanglaametnike tegevusele

05.02.2011 toimunud intsidendi ajal.

Kaebuses esitas kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks.

5. Tartu Halduskohus jättis 29.09.2014. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale

tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt pidi kaebaja

selgitama, milliste nõuete menetlemist ta soovib ning kuidas on vaidlusalune käskkiri (või

muud vaidlusalused toimingud) põhjustanud kaebajale väidetava tervisekahju. Ühtlasi tuli

kaebajal esitada tähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused.

6. E. Gansen esitas 07.10.2014 avalduse puuduste kõrvaldamiseks. Avalduses kinnitas

kaebaja Tartu Vangla 04.03.2011. a käskkirja nr 1-4/646 ja vaidemenetluse toimingute

õigusvastasuse tuvastamise nõudeid ning kordas põhjendusi seoses distsiplinaarkaristuse

käskkirja on õigusvastasusega. Koos avaldusega esitas kaebaja taotluse kaebuse esitamise

tähtaja ennistamiseks järgnevatel põhjustel:

- 07.02.2011 kuni 16.06.2011 kohaldati kaebaja suhtes täiendavad julgeolekuabinõusid,

paigutati ta eraldatud lukustatud kambrisse ja keelati kasutada prille, ilma milleta ei olnud

kaebajal võimalik lugeda ega kirjutada. Seega ei olnud kaebajal võimalik oma õigusi

realiseerida;

- vaidlustatav 04.03.2011. a käskkiri oli üheks põhjuseks, mis tingis kaebaja tervisliku

olukorra halvenemise ning tegemist oli pikaajalise protsessiga. Seega ei olnud kaebajale

koheselt teada käskkirja negatiivsed tagajärjed ning sellest tulenev õiguste rikkumine.

Kohtu seisukoht

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kohus

kaebuse menetlusse võtmisel ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

8. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse Tartu Vangla 04.03.2011. a distsiplinaarkaristuse

käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks ning vaidemenetluse toimingute (tähtaja ennistamata

jätmine 10.07.2014. a vastusega ja vaide tagastamine 22.07.2014. a otsusega) õigusvastasuse

tuvastamiseks. Kaebaja on kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduses käsitlenud täpsemalt

vaid distsiplinaarkaristuse käskkirja vaidlustamist, kuid ei ole siiski selgesõnaliselt loobunud

vaidemenetluse toimingute vaidlustamisest. Seetõttu võtab kohus seisukoha nii käskkirja kui

ka toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas.

9. Kohus kontrollib, kas vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise

eeldused on täidetud. HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on

kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Vastavalt HKMS § 45 lg 2 lausetele 1 ja 3

võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid ning hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

10. Kohus selgitas 29.09.2014. a määruses, et kaebaja eesmärk distsiplinaarkaristuse

käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks on saavutatav ka ilma vaidemenetluse toimingute

vaidlustamiseta. Käesoleval juhul ei aitaks vaidemenetluse toimingute vaidlustamine kaasa

kaebaja õiguste tagamisele ning samas leidub tõhusam nõue kaebaja õiguste kaitseks, kui

kaebaja ei ole rahul distsiplinaarkaristuse käskkirjaga. Kaebaja ei ole kaebuses ega puuduste

kõrvaldamise avalduses selgitanud, miks on vaidemenetluse toimingute vaidlustamine vajalik

tema õiguste kaitseks ning kuidas vastustaja tegevus vaidemenetluses rikub tema

subjektiivseid õigusi eraldiseisvalt vaidlusalusest distsiplinaarmenetluse käskkirjast. Kohus on

seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus vaidemenetluse toimingute õigusvastasuse

tuvastamise kaebuse esitamiseks, kuna tema õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid.

11. Kohus märkis 29.09.2014. a määruses, et distsiplinaarkaristuse käskkirja õigusvastasuse

tuvastamise nõude lubatavus on seotud väidetava kahju põhjustamisega ning kaebajal tuleb

selgitada, kuidas on vaidlusalune käskkiri (või muud vaidlusalused toimingud) põhjustanud

kaebajale väidetava tervisekahju. Kaebaja ei ole puuduste kõrvaldamise avalduses

täpsustanud, kuidas talle väidetav tervisekahju on tekkinud ja kuidas see on seotud

vaidlusaluse käskkirjaga. Seetõttu ei saa kohus hinnata hüvitamiskaebust perspektiivikaks

HKMS § 45 lg 2 mõistes. Kohtu hinnangul ei nähtu kaebusest ega puuduste kõrvaldamise

avaldusest väidetavalt rikutud õiguseid, mida saaks kaitsta vaidlustatava käskkirja

õigusvastasuse tuvastamisega. Pelk viide tervisekahju tekkimisele ei anna kaebeõigust

distsiplinaarkaristuse käskkirja õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamiseks.

12. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub

asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktiväited on tõendatud. Eeltoodud põhjustel ei

ole kaebaja tuvastusnõuded seoses vaidemenetluse toimingutega ja distsiplinaarkaristuse

käskkirjaga lubatavad, kuna kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Kohtu hinnangul puudub vajadus esitatud kaebuse edasiseks menetlemiseks. Eeltoodud

põhjustel tagastab kohus kaebuse selle esitajale.

13. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise

ja kaebetähtaja ennistamise taotluse osas.

14. Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine

ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts

kohtunik