Legislator Case Law & Legislation
3-14-51872/11 AI generated

3-14-51872/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-14-51872/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

15.06.2014 koostas Viru Vangla kinnipeetav V.G. (edaspidi kaebaja) Tallinna Vanglale adresseeritud nõude, milles soovis ebainimliku ja alandava kohtlemisega tekitatud 7 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist. Ta väitis, et kahju tekkis, kuna ajavahemikul 21.05.2009 kuni 21.07.2010 hoiti teda kuuekohalises kambris, kus oli ühe isiku kohta vaba põrandapinda alla nelja ruutmeetri.

Legislator headnote

AI generated

3-14-51872/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p-de 1, 3 ja 8 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel selgitama välja vaidluse eseme ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 1 p 4 kohustab kaebuse tagastama, kui selle esitaja pole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2014, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-51872 Kohtuasi V.G.i kaebus nõuetele mittevastavate elamistingimustega Tallinna Vangla poolt tekitatud 7000 euro suuruse kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada V.G.i kaebus.

2. Saata määrus kaebajale ja vastustajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 15.06.2014 koostas Viru Vangla kinnipeetav V.G. (edaspidi kaebaja) Tallinna Vanglale adresseeritud nõude, milles soovis ebainimliku ja alandava kohtlemisega tekitatud 7 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist. Ta väitis, et kahju tekkis, kuna ajavahemikul 21.05.2009 kuni 21.07.2010 hoiti teda kuuekohalises kambris, kus oli ühe isiku kohta vaba põrandapinda alla nelja ruutmeetri.

2. 24.08.2014 koostatud kaebuses teatas kaebaja, et Tallinna Vangla pole suvatsenud kahjunõudele vastata ja palus, et nõuetele mittevastavate elamistingimustega tekkinud kahju eest mõistaks 7 000 euro suuruse hüvitise välja kohtus. Seejuures ta väitis, et kahju summa on tuletatud otseselt Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendiast Tunis vs Eesti.

3. Kohtu järelepärimise peale edastas Tallinna Vangla oma 03.09.2014 otsuse nr 5-18/14/17517-2. Sellega tagastati kahjunõue põhjendusega, et see on esitatud tähtaja olulise rikkumisega ning kaebaja pole esitanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p-de 1, 3 ja 8 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel selgitama välja vaidluse eseme ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 1 p 4 kohustab kaebuse tagastama, kui selle esitaja pole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

5. Kaebuse esitaja on Viru Vanglas viibiv kinnipeetav, kes soovib saada hüvitist Tallinna Vanglalt. Vangistusseaduse § 1’ lg 8 kohaselt võib kinnipeetav vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kohtusse pöörduda üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg-s 1 on kehtestatud, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui nõude kohtueelseks lahendamiseks kehtestatud korrast on kinni peetud. Kohtusse pöörduja ei ole järginud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korda muuhulgas juhul, kui ta pole vastavat taotlust esitanud tähtaegselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt taotluse läbi vaatamata jätmisega, siis ei ole ka hilisem kaebus lubatav.

6. Kohtueelsete kahju hüvitamise nõuete esitamise korda reguleerib riigivastutuse seadus. Selle § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusorganile esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal isik kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Seega ei luba seaduseandja kahju hüvitamise nõuete esitamist siis, kui on möödunud enam kui kolm aastat päevast, mil vastav isik talle tekkinud kahjust ja selle põhjustajast teada sai ning välistab vastavate nõuete esitamise juhul, kui kahjust ja selle tekitajast teada saamisest pole küll veel nii palju aega möödunud, kuid kahju tekitanud haldusakt anti või toiming sooritati enam kui kümme aastat tagasi.

7. Kohtu järelepärimise peale Tallinna Vanglast saadud vastusest ja lisatud dokumendist nähtuvalt pole kaebaja kohtueelset nõuet küll tähtaegselt lahendatud, kuid 03.09.2014 on siiski tehtud otsustus nr 5-18/14/17517-2, millega tagastati tema kahjunõue põhjusel, et see oli esitatud tähtaja olulise rikkumisega ning taotleja pole esitanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis tingiks selle ennistamise. Nende seisukohtadega tuleb nõustuda. Kaebaja nõue tuleneb ajavahemikul 21.05.2009 kuni 21.07.2010 Tallinna Vanglas valitsenud elamistingimustest. Seega pidi ta kahjust teada saama juba Tallinna Vanglas viibides. Vangla jätkuva õigusvastase tegevuse korral hakkas kahjuhüvitise nõude esitamise kolme aastane tähtaeg kulgema seega hiljemalt sellest vanglast lahkumisele järgneval päeval ehk 22.07.2010. Kuna taotlus vanglale on koostatud alles 15.06.2014, on riigivastutuse seaduse § 17 lg-s 3 ettenähtud kaebetähtaeg oluliselt ületatud.

8. Nõustuda tuleb Tallinna Vanglaga ka selles, et käesoleval juhul puuduvad objektiivsed põhjused taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebuse viited lubavad järekldada, et selle esitaja lähtub teise kinnipeetava suhtes sarnase juhtumi kohta tehtud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse seisukohtadest. Seejuures on tal aga jäänud tähelepanuta, et seaduseandja pole pidanud võimalikuks kaebetähtaja arvestamist ajast, mil isik sai arusaamise vaidlustatu õigusvastasuse kohta. Kuna vastava teadmise puudumine ei takista õigeaegset halduskohtusse pöördumist, ei võimalda kohtupraktikas juurdunud seisukohad sellest lähtuda ka kaebetähtaja ennistamise üle otsustamisel. Riigivastutuse seaduses seaduseandja poolt kehtestatud kolme aasta pikkune kahjunõude esitamise tähtaeg on piisavalt pikk selleks, et kahju kannatanud isikul oleks soovi korral võimalik asjasse süveneda, teha vajalikud valikud ning seejärel oma kaebeõigust efektiivselt ja kõigi nõuete kohaselt realiseerida. Siinkohal väärib tähelepanu ka Riigikohtu lahend nr 3-3-1-86-12, milles leiti, et põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ei ole piiramatu.

9. Eeltoodust järeldub, et kaebaja ei ole kinni pidanud kahju hüvitamise nõude suhtes kehtestatud kohtueelsest korrast. Seetõttu ei saa Tartu Halduskohus tema kaebust menetlusse võtta ning peab selle halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 4 alusel läbivaatamatult tagastama.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane