3-14-50298/17 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-14-50298 Määruse kuupäev 16. oktoober 2014 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi

Menetlusosalised Denis Harri kaebus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks 1200 euro ulatuses Kaebaja – Denis Harri Vastustaja 1– Prokuratuur Vastustaja 2 – Justiitsministeerium Resolutsioon Lõpetada haldusasjas nr 3-14-50298 menetlus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud 1. Tartu Halduskohtusse saabus 14. aprillil 2014 kohtualluvuse järgi Tallinna Halduskohtust Tartu Vangla kinnipeetava Denis Harri kaebus kriminaalasja ebamõistlikult pika kohtueelse menetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Tallinna Halduskohtusse on kaebus saabunud 12. märtsil 2014. Kaebaja viitab 10. jaanuari 2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-7230 lõppenud kriminaalasjale ning ta taotleb kohtult 1200 euro väljamõistmist. D. Harri lisas kaebusele Riigiprokuratuuri 28. veebruari 2014 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse nr RP-6-9/13/173. Sellest ilmnes, et D. Harri on esmalt pöördunud kahju hüvitamiseks haldusorgani poole, kuid kahju hüvitamise taotlus on rahuldamata jäetud põhjusel, et kohtueelse menetluse kogukestus 2 aastat ja 11 kuud ei ole sedavõrd pikk aeg, et sedastada mõistliku menetlusaja möödumist. Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsusest ilmneb, et kriminaalmenetlust alustati 24. juunil 2007, kaebaja peeti kahtlustatavana kinni 25. juunil 2007, kriminaalasi saadeti kohtusse 31. mail 2010 ning 10. jaanuari 2011 otsusega mõistis Tartu Maakohus kaebaja süüdi. 2. 17. aprilli 2014 määrusega võttis Tartu Halduskohus kaebuse menetlusse. 12. mai 2014 määrusega võttis kohus seisukoha, et kaebus on esitatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lõikest 3 tulenevat tähtaega ületades, kuna kohtueelne menetlus lõppes 31. mail 2010 ning kahju hüvitamise taotluse esitas ta Prokuratuurile 31. mail 2013 lõppenud tähtaega eirates. Seetõttu andis kohus kaebajale 10-päevase tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. 3. 21. mail 2014 saabus Tartu Halduskohtusse D. Harri avaldus, milles ta märkis, et on seisukohal, et kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamine pole vajalik. Nimelt esitas ta kahju hüvitamise taotluse 11. detsembril 2013, aga kohtuotsus vaidlusaluses asjas jõustus 10. jaanuaril 2011. Seega ei olnud kohtuotsusest möödunud kolm aastat. D. Harri selgitas, et ta pidas kohtueelse menetluse all silmas ajavahemikku, mis oli enne kohtuistungit. Samuti tõi ta kaebuses välja põhilise

2 mittevaralise kahju tekkimise põhjuse, milleks oli tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld ning enda sõnul tõi ta selle välja ka Prokuratuurile esitatud kahju hüvitamise taotluses. 4. Tartu Halduskohus kaasas oma 22. juuli 2014 määrusega menetlusse teise vastustajana Justiitsministeeriumi ning kohustas teda kaebusele kirjalikult vastama. 5. Justiitsministeeriumi 5. augusti 2014 vastuses teatatakse, et kaebaja suhtes läbi viidud kohtumenetluses ei ole mõistlikku menetlusaega ületatud ning seega ei ole ka Justiitsministeeriumi poolt hüvitamisele kuuluvat kahju tekitatud. 6. 30. septembri 2014 määrusega andis kohus D. Harrile 10-päevase tähtaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, kuna D. Harri on kaebuse esitanud kaebetähtaega ületades. 7. D. Harri märgib oma 6. oktoobril 2014 kohtusse saabunud vastuses, et on jätkuvalt seisukohal, et kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamine pole vajalik ning ta jääb oma 18. mail 2014 Tartu Halduskohtule saadetud kirjas märgitud seisukohtade juurde. Kohtu seisukoht 8. Kohus on oma 30. septembri 2014 määruses selgitanud põhjalikult, et kohtu hinnangul on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades, kuna D. Harri esitas kahju hüvitamise taotluse Prokuratuurile 11. detsembril 2013 ehk enam kui kolm aastat pärast kriminaalasja kohtueelse menetluse lõppu ning nimetatud kahju hüvitamise taotluses tugines ta selgelt üksnes kriminaalasja kohtueelsele menetlusele. Tema kohtusse pöördumise hetkeks oli möödunud RVastS § 17 lõikes 3 sätestatud tähtaeg ka kriminaalasjas kohtumenetluse jõustumisest. Seetõttu andis kohus 30. septembri 2014 määrusega D. Harrile võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. 9. 6. oktoobril 2014 kohtusse saabunud avalduses märgib D. Harri, et on seisukohal, et kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamine pole vajalik. Seejuures viitab ta oma 18. mail 2014 Tartu Halduskohtule saadetud kirjas märgitud seisukohtadele. Nimetatud kirjas (Tartu Halduskohtus registreeritud 21. mail 2014) tugineb D. Harri väitele, et põhiline mittevaralise kahju tekkimise põhjus oli tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, mis lõppes 10. jaanuari 2011 kohtuotsuse jõustumisega ning Prokuratuur ei juhtinud tema tähelepanu sellele, et ta peaks kahjunõude mõnele muule asutusele esitama. Tegemist on seisukohtadega, mida kohus on oma 30. septembri 2014 määruses käsitlenud ning kohus on asunud seisukohale, et kuna kahju hüvitamise taotluses mainis D. Harri üksnes kohtueelset menetlust ning ei tuginenud tõkendi kohaldamisele, ei olnud võimalik sellest välja lugeda D. Harri soovi nõuda hüvitist ka aja eest, mil kriminaalasja menetles kohus. 10. D. Harri on seega korduvalt keeldunud kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamisest ning HKMS § 71 lg 1 lubab kohtul tähtaega ennistada üksnes menetlusosalise avalduse alusel. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuna kohus on oma 30. septembri 2014 määruses ammendavalt selgitanud, miks kaebetähtaega on ületatud ning D. Harri on keeldunud kaebetähtaja ennistamise taotlust esitamast, lõpetab kohus HKMS § 124 lg 2 ning § 152 lg 1 p 2 alusel menetluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar kohtunik