4-14-1904/126 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

3. oktoobril 2014.a, Narva kohtumaja, 1. Mai 2 Väärteoasja number 4-14-1904 Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretärid Anastasia Kuzmina, Ilona Berezina ja Ljubov Makarenkova Kohtu koosseisulised

tõlgid Irina Galnykina ja Irina Ogurova Kaebuse esitajad/Menetlusalused isik

ud Osaühing MÜRIN registrikood xxx, asukoht xxx Aktsiaselts AUTOTRANS-

NARVA registrikood xxx, asukoht xxx Vitali Burak isikukood 37708012220, elukoht xxx, Narva, e-post: x xx Kohtuväline menetleja Maksu-ja Tolliamet Väärteoasi

OÜ MÜRIN, AS AUTOTRANS-NARVA Vitali Buraki ja kaebus Maksuotsusele ja Tolliameti 20.02.2014 üldmenetluse väärteoasjas nr 930012001593 Istungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja ja kaebuse esitajate O ja AS Ü MÜRIN AUTOTRANS-NARVA seaduslik esindaja

Vitali Burak

Kaebuse esitaja kaitsja: , e-mail: te Igor Sumarok isumarok@hotmail.com

Kohtuvälise menetleja esindajad Maksuja Tolliameti : esindajad Rinat Šaidulin, Tiia Pukk ja Tarvo Nurgamaa Tunnistajad: U I , R R , P L , N D, L D , A Z , A M , A A , A K , A K , N B , A O , I Z , A S , D K T , V G , S R , S , V L , V M , M M , V M RESOLUTSIOON juhindudes ja - -156 VTMS § 132 p 3 § 133 135 ja § 155

Rahuldada OÜ MÜRIN, AS AUTOTRANS-NARVA ja Vitali Buraki kaebus.

Tühistada Maksuja Tolliameti juriidilise osakonna juristi Tiia Pukk`i poolt 20.02.2014.a väärteoasjas nr 930012001593 OÜ MÜRIN, AS AUTOTRANS tehtud otsus -NARVA ja Vitali Buraki osas nende suhtes enetlus seadustiku ning lõpetada väärteom väärteomenetluse § 29 lg

1 p 1 alusel.

Jätta kohtuvälise menetleja Maksu ja Tolliameti taotlus konfiskeerida diislikütus koguses - 18217, 2 liitrit rahuldamata ja tagastada OÜ le MÜRIN diislikütus koguses 18217, 2 liitrit, mis -

4-14-1904

2(13) on hoiusta -le EPLER&LORENZ. miseks üle antud AS

Jätta kohtuvälise menetleja Maksu ja Tolliameti poolt OÜ lt MÜRIN sisse nõutud - - menetluskulud summas 1560 (üks tuhat viissada kuuskümmend) eurot ja 16 senti riigi kanda.

Rahuldada -NARVA ja Vitali Buraki kaitsja taotlus OÜ MÜRIN, AS AUTOTRANS õigusabikulude hüvitamiseks osaliselt.

Mõista OÜ MÜRIN kasuks välja õigusabi kulude katteks riigieelarve vahenditest 2160 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend) eurot.

Mõista AS AUTOTRANS NARVA kasuks välja õigusabi kulude katte - ks riigieelarve vahenditest 2160 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend) eurot.

Mõista Vitali Buraki kasuks välja õigusabi kulude katteks riigieelarve vahenditest 2160 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend) eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I KAEVATAV OTSUS

Maksuja Tolliameti 20.02.2014.a otsusega väärteoasjas nr 930012001593 karistati AS AUTOTRANS-NARVA (registrikood xxx) maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 1552 lg - (registrikood xxx järgi rahatrahviga 1000 eurot. OÜ d MÜRIN ) karistati MKS § 1552 lg 2 järgi rahatrahviga 3200 eurot. OÜ d MÜRIN ) karistati MKS § 154 lg 2 järgi - (registrikood xxx rahatrahviga 1600 eurot. Vitali Buraki (isikukood 37708012220) karistati MKS § 1552 lg 1 järgi rahatrahviga 300 trahviühikut 1200 eurot. OÜ ) karistati MKS § 155 -d R-A P (registrikood xxx

lg 2 järgi rahatrahviga 800 eurot. R karistati MKS § 155 R

lg 1 järgi rahatrahviga 120

trahviühikut 480 eurot. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi § 38 lg 1 n V™S) ing kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) - § 175 lg 1 p 3 ja § 190 p 1 järgi nõuti OÜ lt

MÜRIN otsustati tagastada OÜ le MÜRIN diislikütus sisse menetluskulud 1560, 16 eurot ja -

koguses 18217, 2 liitrit.

Nimetatud otsuse kohaselt on otsuse tegemise aluseks 21.01.2014 väärteoprotokoll nr

930012001593/97. xxx territooriumil Väärteo toimepanemise aja ja kohana on ära toodud: asuvast tanklast Venemaalt toodud diislikütuse pumpamine veokisse Volvo reg nr (OÜ R xxx -A P ) paigutatud 1000- liitristesse mahutitesse 08.08.2012.a; veoki reg nr xxx MLA (OÜ MÜRIN) kütusepaagist Venemaalt toodud diislikütuse väljapumpamine xxx territooriumil asuvasse tankla mahutisse 08.08.2012; Venemaalt toodud kütuse väljapumpamine OÜ R töökojas OÜ -A P

4-14-1904

3(13)

Mürin ja AS Autotrans Narva veokite kütusepaakidest 2012. aastal; Venemaalt toodud kütuse -

väljapumpamine Tallinnas (väärteomenetluses täpsemalt tuvastamata kohas) MÜRIN ja AS

AUTOTRANS-NARVA veokite kütusepaakidest 2012.a aastal; OÜ MÜRIN raamatupidamisarvestuse nõuete rikkumine 2012. aastal.

II KAEBUS

OÜ MÜRIN kohtuvälise menetleja otsusega ei , AS AUTOTRANS-NARVA ja Vitali Burak nõustunud ning esitasid id 07.03.2014 kaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale, milles palus tühistada 20.02.2014.a kohtuvälise menetleja otsuse väärteoasjas nr 930012001593/97 täies ulatuses ja lõpetada menetluse ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Kaebuse kohaselt kohtuvälisel menetlejal puudus õiguslik alus oma otsuse tegemiseks. Otsus ei ole rajatud tõenditele, vaid kohtuvälise menetleja eelarvamusele. Kohtuvälise menetleja otsus ei ole tehtud protokollis märgitud asjaolude põhjal. On ebaselge, kuidas kohtuväline menetleja seostas omavahel pro

tokolli ja otsuse. VTMS § 68 lg 2 järgi kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli. Enne otsuse tegemist ei olnud protokolli täiendatud.

Kaebuse esitaja vaidlustab terve kohtuvälise menetleja otsuse, sh tõendite kogumise ja hindamise osas. Kaebuse esitaja arvates, kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus tuleb vaadata läbi kohtuistungil, selleks, et kontrollida tõendeid, millele rajas otsuse kohtuväline menetleja ja hinnata kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemisel kasutatud tõendeid. Kõigepealt paluvad nad kuulata kohtuistungil menetluse raames ütlusi andnud tunnistajate ütluseid.

Tunnistajate kohtusse kutsumise põhjuseks on see asjaolu, et kaebuse esitaja arvates kohtuvälise menetleja poolt kutsutud tunnistajatele esitatud küsimused ei olnud asjakohased ja sõltumatud. Lisaks antud asjaolule otsuse tegemisel kohtuväline menetleja kasutas menetluse raames saadud tunnistajate ütluseid valikuliselt. Tunnistajate ütlused olid kasutatud ainult kohtuvälise menetleja eelarvamuste tõen amiseks. Tunnistajate ütlused kohtumenetluses võivad tõendada kaebuse d

esitaja väiteid selle kohta, et kaebuse esitaja ei ole kehtivat seadusandlust rikkunud. Kõik tegevused ja toimingud olid seaduslikud. Kaebuse esitaja pöörab tähelepanu asjaolule, et kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt menetluse raames andis tunnistusi keegi A Z . Antud isik ei olnud märgitud 08.08.2012.a vaatluse protokollis. Otsuses mainitud A ei ole OÜ MÜRIN Z

töötaja. On ebaselge, mis asjaolud on seotud kaebuse esitajatele tundmatu isiku A Z .

Eraldi pöörab kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et otsuses on kajastatud mitte tunnistajate ütlused, mis asuvad protokollides, vaid kohtuvälise menetleja järeldused, mis on tehtud ütluste põhjal. Kohtuvälise menetleja poolt tehtud järeldused ei vasta tunnistajate ütlustele.

Selleks, et kindlustada õiglase otsuse tegemist peaks kohtuväline menetleja andma hinnangu kõigile väärteomenetluses kogutud tõenditele, sh kirjalikele tõenditele, tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustele. Millegi pärast analüüsis kohtuväline menetleja esitatud tõendeid valikuliselt. Kõik tõendid, mis võivad välistada Vitali Buraki süü on jäänud otsuses alusetult tähelepanuta.

Arvestades asjaoluga, et väärteomenetluse käigus kohtuväline menetleja tuvastas väidetavad rikkumised OÜ MÜRIN, AS AUTOTRANS-NARVA ja Vitali Burak tegevuses, siis väärteomenetluses koostatud protokoll kui ka väärteomenetleja poolt tehtud otsus peaksid olema rajatud Vitali Buraki tegevuse analüüsimisele kõikide tõendite kogumisel. Riigikohtu poolt antud hinnangu kohaselt otsusest peab selgesõnaliselt tulenema, et väärteomenetleja on kõiki asjaolusid, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ning mis võivad mõjutada

4-14-1904

4(13) tõendite hindamist, ka arvestanud. Käesoleva väärteoasja menetlemisel neid nõudeid järgitud ei ole.

Menetlus on läbiviidud ja väärteomenetleja otsus on koostatud süüdistusnõlvaga, ilma õigustavate faktide arvestamiseta, uurimiseta ja otsuses kajastamiseta. Toodud puudused võivad viia ebaõige otsuse tegemisele. Kaebuse esitajad paluvad tühistada väärteomenetluses tehtud protokolli ja lõpetada väärteomenetluse väärteokoosseisu puudumise tõttu.

MKS § s 154 lg 1 ettenähtud väärteo koosseisus sisaldub blanketne koosseis, mille tõttu tuleb -

tuvastada, mis seadus on menetlusaluse isiku poolt rikutud. Kohtuvälise menetleja arvates OÜ MÜRIN on eiranud arvestuse pidamise nõudeid, mis on ette nähtud raamatupidamise seaduse §-s

4 ja väärteomenetluses on leidnud tõendamist sularaha liikumine, mille kajastamist raamatupidamises ei ole teostatud.

Väidetav sularaha liikumine ei ole seadusega keelatud. On ebaselge, millise seadusega on sätestatud kohtuvälise menetleja poolt otsuses mainitud kohustus sularaha liiklumise kajastamine raamatupidamises. OÜ MÜRIN ja AS AUTOTRANS-NARVA raamatupidamist on korraldatud nii, et on tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.

Raamatupidamises on kajastatud k d. õik äriühingute majandustehingu Seega kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud - . õigusnorm ei puuduta OÜ d MÜRIN

Eraldi väärib mainimist on karistatud MKS § 155 asjaolu, et AS AUTOTRANS-NARVA

2 lg 2

järgi. Otsuses nimetatud perioodil ei ole AS AUTOTRANS-NARVA rahvusvahelist vedu teostanud. Seega AS-l AUTOTRANS-NARVA puudus võimalus aktsiisiväliselt välismaal tankimiseks ja sellega äriühingul puudus isegi teoreetiliselt võimalus rikkumise tegemiseks. AS AUTOTRANS- autod teostasid Eesti sisest kaubavedu ja tankisid Eesti tanklates Statoil NARVA

ja Olerex. AS AUTOTRANS-NARVA rahvusvaheliste autovedude jaoks sobivaid autosid kasutas OÜ MÜRIN rendilepingu alusel. Arvestades asjaoluga, et kohtuväline menetleja läbivaatamise käigus uuris põhjalikult nii OÜ MÜRIN kui ka AS AUTOTRANS-NARVA

raamatupidamist, siis raamatupidamisest nähtuvalt rahvusvahelise autoveo eest esitas arveid ainult OÜ MÜRIN. Seega otsus ei olnud rajatud menetluse raames leitud tõenditele. Üldteada, et rahvusvaheliste autovedude alal on sularaha kasutamine laialt levinud. Sularaha kasutamist võiks nimetada rahvusvahelise autoveo eripäraks. Sularaha kasutatakse nii kütuse ostmiseks kui ka kindlustuse või tagatise ostmiseks teistes riikides. Sularaha kasutatakse ka söögi ostmiseks, parkimise eest tasumiseks ja muude kulude tasumiseks.

Venemaal on kaardimaksete tegemine piiratud. Päris paljud kaupade ja teenuste pakkujad ei võimalda kaartide kasutamist kaupade ja teenuste eest maksmiseks. Seega äriühingud usaldavad sularaha autojuhtide kätte. Seega on väga tihti autojuhtide käes raha äriühingu kasuks kasutamiseks. Antud olukorras on usutav asjaolu, et autojuhile antud raha tagastamine pärast äriühingule on ülioluline. Reisik atud OÜ s Mürin erinevatel s antud raha tagasisaamist on korrald - viisidel. Siiski lõpuks sularaha laekub OÜ Mürin kassasse, sest iga reisi lõppedes autojuht annab varem saadud raha. Arvestades asjaoluga, et autojuhtide käes asuvad summad on kasutatud kütuse ostmiseks või teiste ettevõtlusega seotud kulude katmiseks on ebaselge, miks kohtuväline meneteja nimetab sularaha liikumist ebaseaduslikuks. Otsuses ja protokollis on jäänud kajastamata oluline teema nagu kütuse varastamine nii töötajate kui ka varaste poolt.

Kohtuvälise menetleja otsuse d tema poolt kasutatud tõendeid ta nimetab s on ebaselge, millisei

otseseks, aga milliseid kaudseks. Vastates kaebuse esitaja vastulausele märkis kohtuväline menetleja oma otsuses, et kohtuvälise menetleja arvates menetluses on kogutud suur hulk

4-14-1904

5(13)

otseseid tõendeid. Kohtuväline menetleja jättis oma väite põhistamata. Kaebuse esitaja ei ole leidnud ühtegi otsest tõendit otsuses kajastatud asjaolude tõendamiseks.

Kaebuse esitaj -NARVA a rõhutab, et AS AUTOTRANS territooriumil asuvaid kütusemahuteid (kütuse hoidja) ei ole kasutatud tankimiseks. Nimetatud mahuteid on kasutatud kütuse ajutiseks laadimiseks veoautode remondi ajal. Antud tegevus ei kuulu inkrimineeritava väärteo koosseisu ja ei riku maksukorralduse seadust, sest ajutiseks laadimiseks ettenähtud mahutite suurus ei ole seadusega ette nähtud. Seega kütuse hoidjat kasutatakse seaduslikult. Diislikütuse olemasolu kütusehoidjas ei ole keelatud või seaduses kriminaliseeritud. Asjaolu, et kohtuväline menetleja tuvastas kütusehoidjas asuva kütuse OÜ le MÜRIN uluvaks ja otsustas kütuse tagastada - ku omanikule tõendab, et kütuse hoidmine on seaduslik.

Nagu nähtub väärteomenetluse raames toimikus kogutud materjalidest praktiliselt kõik tunnistajad ülekuulamisel tunnistasid, et kütuse väljavõtmine on toimunud autoremondi teostamise ajal ja pärast remonti sama kütus oli tangitud tagasi. Remondi ajaks välja voolatud kütuse tagastamist kindlustatakse sellega, et autojuhid määravad kütuse jäägi paagis ja hiljem panevad kütuse sama mahuga paaki sisse. Antud asjaolu tõendamiseks palub kaebuse esitaja kutsuda tunnistajateks järgmised autojuhid: T S , P J , J V , S M , S A , M M , G G , M A , M A , K J , A A, V A, L K, G V, K V, K V, R G, K V, S S, K I , L V , G G , S G , M V .

Kõik mainitud autojuhid kinnitavad kohtus, et kütus oli võetud paagist remondi ajal ja hiljem tagastatud.

Kaebuse esitaja kutsub kohtusse tunnistusi andma ka lukkseppad: Z I , S A , K D . Lukksepad selgitavad asjaolusid, mis on seotud autoremondi korraldamisega. Võivad tunnistada, et OÜ MÜRIN poolt korraldatud veoautode remont nõudis sealhulgas ka kütuse välja voolamist.

Kaebuse esitaja kutsub kohtusse tunnistajateks AS AUTOTRANS-NARVA V ja M töötajad: L

V mis on seotud AS AUTOTRANS-NARVA . Kutsutud töötajad tõendavad asjaolusid, tegevusega. Antud tõendiga soovib kaebuse esitaja tõendada asjaolu, et AS AUTOTRANS- NARVA ei tegutse rahvusvahelise autoveoga.

Nagu varem rõhutas kaebuse esitaja ta vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse tõendite kogumise ja hindamise osas. Antud asjaolu tõttu kohtuistungil tuleb kontrollida ja hinnata vahetult kõiki kohtuvälise menetleja poolt kasutatud tõendeid. Selleks palub kaebuse esitaja kuulata kohtuistungil nende tunnistajate ütluseid, kelle ütlused kohtuvälise menetleja arvates tunnistavad kaebuse esitaja süüd. Antud asjas olulised tunnistajad on raamatupidajad N B ja A K D , AS AUTOTRANS-NARVA D -A U I ja M M . , dispetšer L töötaja N , OÜ R töötajad

Nende isikute kuulamata jätmise korral ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja poolt tehtud järeldustega kaebuse esitaja süü osas. Seega kaebuse esitaja taotleb nimetatud isikute kutsumist kohtuistungile. Antud tunnistajate andmed asuvad väärteomenetluse toimikus. Kindlasti tuleb seostada kõik teised väärteomenetluse käigus kogutud tõendid tunnistajate ütlustega. Kaebuse esitaja taotleb kõikide kohtuvälise menetleja poolt otsuses nimetatud tõendite uurmist kohtumenetluse raames

VTMS § 115 lg 2 p 9 alusel.

Kohtuväline menetleja jättis eraldi nimetamata need tõendid, millele viidates tema rajas oma otsuse, siis kaebuse esitaja palub uurida kohtuistungil kõiki tõendeid, mis on nimetatud 21.01.2014.a koostatud väärteoprotokolli punktis 13.

III

KOHTUVÄLISE MENETLEJA KIRJALIK VASTUS KAEBUSELE

4-14-1904

6(13)

Kohtuväline menetleja kirjaliku seisukoha kaebusele väärteoasjas nr esitas 02.06.2014

930012001593. Nimetatud seisukoha kohaselt kaebaja seisukohad, et kaevatud otsus ei ole rajatud tõenditele, vaid kohtuvälise menetleja eelarvamusele ja et on ebaselge, kuidas on kohtuväline menetleja seostanud omavahel väärteoprotokolli ja otsuse, on üldsõnalised ning ei sisalda ühtegi konkreetset viidet. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebajaga ning on veendunud, et nii väärteoprotokoll kui otsus on koostatud tuginendes kogutud tõenditele kogumis.

Kohtuväline menetleja tõdeb, et üldmenetluse otsuses on kasutatud nimekombinatsiooni A Z ning ekslikult nimekombinatsiooni A Z otokollis on kasutatud nimekombinatsiooni . Väärteopr A Z ning dokumentide loetelus on samuti nimetatud A Z ülekuulamise protokolli. Tulenevalt ülekuulamise protokolli, väärteoprotokolli ja üldmenetluse otsuse teksti sisust on siiski mõistetav, ütlustega ning nime A et tegemist on A Z Z asemel on otsuses kasutatud kahel korral ekslikult nime A Z. Kaebaja ei ole konkreetselt nimetanud ühtegi tõendit, mis võivad välistada Vitali Buraki süüd või mida kohtuväline menetleja on jätnud tähelepanuta. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et otsus on koostatud tuginendes kogumis hinnatud tõenditele.

AS-i AUTOTRANS-NARVA ei ole MKS § 154 alusel kohtuvälise menetleja otsusega karistatud. Kohtuväline menetleja on üldmenetluse otsuses selgitanud, millistest episoodidest koosnes MKS - panemine ja Vitali Buraki poolt. § s 154 väärteokoosseisu toime OÜ MÜRIN

Väärteomenetluses leidis tuvastamist, et OÜ MÜRIN raamatupidamises ei kajastu kõik kütuse soetamise tehingud. Samuti pole O

Ü MÜRIN raamatupidamises kajastatud kütuse müüki, kuigi väärteomenetluses on tuvastatud tõendeid sularaha liikumise kohta kütuse müügi eest.

Kohtuväline menetleja ei ole väärteomenetluse jooksul kordagi väitnud, et sularahatehingud oleksid keelatud. Samas -NARVA raamatupidajad algselt on OÜ MÜRIN ja AS AUTOTRANS

väitnud, et sularaha eest ei ole äriühingutes kütust soetatud. Vastupidiste tõendite ilmnemisel meenus raamatupidajatele, et siiski alates oktoobrist 2012 hakati ka sularaha eest kütust soetama, mida hakati ka kajastama raamatupidamises, kuid need tehingud jäävad juba väljapoole väärteomenetluse ajalisi piire.

Vitali Burak ei rääkinud ütluste andmise käigus kütuse vargusest. Küll aga jäi OÜ MÜRIN autojuhtide tunnistajatena ülekuulamise käigus kõlama läbiv mõte, et Vitali Burak tööandjana kahtlustas autojuhte pidevalt kütuse varguses ning teostas, kasutades selleks oma alluvaid, autojuhtide kontrollimiseks erinevaid mõõtmistehnikaid. Iga ülekuulatud autojuht teadis peast oma veoki kütusepaakide suurust ning paakide ühe cm/liitri suhet. Läbiotsimise käigus võetud dokumentide hulgast on väärteo toimikusse lisatud (lk 1362-1363) Vitali Buraki allkirjaga

06.09.2012 koostatud AS AUTOTRANS-NARVA dokument, kus selgub, et autojuht V G on

754 liitr G it kütust kulutanud üle normi. V on 17.09.2012 koostanud omakäelise dokumendi, kus ta kohustub kolme kuu jooksul kustutama võla 754 liitrit kütust. Nimetatud dokumentidest ei selgu kuidagi, et V G oleks 754 liitrit kütust varastanud, kuid samas need tõendavad, et Vitali

Burak teostas isiklikult autojuhtide kütusekulu kontrolli. Dokumentidest ei selgu, millises rahalises väärtuses tekitas V G -le AUTOTRANS-NARVA kahju ja kas G pidi kahju tasuma AS rahalises G väärtuses või kütusega. V ei õnnestunud väärteomenetluses üle kuulata. Kohtuvälisel menetlejal puudub info kütuse varguse faktide kohta, seega ei ole olnud võimalik seda teemat väärteomenetluses käsitleda. Kohtuvälise menetleja üldmenetl ndal leheküljel use otsuse 20.02.2014 nr 930012001593/98 16- on kohtuvälise menetleja seisukoht, millistel alustel on AS Autotrans Narva vastutav MKS § - -s 1552

sätestatud väärteo toiempanemise eest. Kohtuväline menetleja jääb oma otsuses toodud seisukoha juurde ning ei pea vajalikuks neid veelkord ümber kirjutada. Lisaks märgib kohtuväline menetleja, et käesoleva dokumendi punktis 1.5 kirjeldatud dokumentide kohaselt

(toimik lk 1362- - kuuluva veokiga (xxx 1363) jääb arusaamatuks, miks OÜ le MÜRIN ) töötav ni

ng OÜ MÜRIN palgal olev veokijuht peab kompenseerima tekitatud kahju kütuse ülekulu eest

AS-le AUTOTRANS-NARVA. Toodud näide tõendab ilmekalt mõlema äriühingu seotust tuvastatud väärteo toimepanemisega.

4-14-1904

7(13) Kaebaja sõnul AS AUTOTRANS ates kütusemahutites olnud kütust -NARVA territooriumil asuv

ei ole kasutatud tankimiseks vaid kütuse ajutiseks väljavalamiseks veoautode remondi ajaks.

Kaebaja sõnul nähtub väärteomenetluse raames kogutud tunnistajate ütlustest, et kütust võeti veokite kütusepaakidest välja remondi kütust teostamise ajaks ning hiljem tagastati sama kogus tagasi. Kohtuväline menetleja märgi , et vastupidiselt kaebaja väidetele on enamus tunnistajaid b tunnistanud, et Venemaalt pidi saabuma täistangitud kütusepaakidega, Venemaalt tulles pumbati kütus AS AUTOTRANS-NARVA territooriumil asuvasse tankla mahutisse ning seda tehti Vitali Buraki korraldusel. Kaebaja eeltoodud väide ei vasta tõele ning on otseselt pahatahtlik. Samuti on autojuhid tunnistajatena kinnitanud veokite tankimist AS Autotrans-Narva territooriumil asuvas tanklas juhul kui asuti reisile Euroopa suunas. A Z -1475) ütlustest (toimik lk 1473 tuleneb, et suuri valgeid plastmahuteid on tankla juures varem korduvalt edasi-tagasi liigutatud ning 08.08.2012 tuvastat e ei olnud ainukordne tegevus. Seega ud kütuse tanklast väljapumpamin ei vasta tõele, et kütust on veokite kütusepaakidest pumbatud välja vaid remondi ajaks ladustades seda tankla mahutisse ning et see on peale remonti tagasi veokite kütusepaakidesse pumbatud. Kaebaja on taotlenud 24 autojuhi kohtusse tunnistajatena kutsumist, neist kuus (S T, J P, V J, V L, G G, G S) ei ole Maksuja Tolliameti -

andmetel 2012. aastal OÜ s MÜRIN töötanud.

Nimetatud isikutest kaks S T ja J P – on 06.05.2014 kohtumäärusega kohtuistungile tunnistajatena välja kutsutud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et nimetatud isikute ütlused ei ole käesolevas väärteoasjas asjakohased ning põhjendatud. Väärteomenetluse käigus on selgunud, et tunnistajatena ütlusi andnud isikud, kes on ütluste andmise ajal töölepingulistes suhetes OÜ ga MÜRIN või AS - -ga AUTOTRANS-NARVA, on survestatud olekus ning hirmul kaotada töö. Seevastu isikud, kes on töötanud 2012. imetatud äriühingutes ja töölt aastal n lahkunud, on ütlusi andes vabad hirmust, et Vitali Burak saab neid tööalaselt survestada. Vitali Buraki autoritaalne juhtimisstiil on tunnetatav tema enda väärteomenetluses antud ütlustes ning ka alluvate antud ütlustes. Kohtuvälise menetleja jaoks on arusaamatu, kuidas saab kaebaja olla kindel selles, milliseid ütlusi tunnistajad kohtus tulevikus annavad. Selline enesekindlus viitab tunnistajate mõjutamisele kohtus ütluste andmisel.

Kaebaja taotleb menetluskulude jätmist vastustaja kanda. Maksuja Tolliamet toimetas 08.08.2012 kinnipeetud kütuse hoiule AS i Eco Pro (ohtlike jäätmete käitlemiskompleks; - xxx).

Väärteomenetluse käigus on vahetunud ohtlike jäätmete käitlemiskompleksi omanik. Uus omanik AS EPLER&LORENZ on esitanud õiendi kütuselaadse toote hoiukulude kohta

17.02.2014 nr 46 summas 833, 44 eurot (toimiku lk 1623). Kohtuväline menetleja kaebaja taotlusega ei nõustu ning palub menetluskulud jätta OÜ MÜRIN kanda.

Kohtuväline menetleja otsustas oma määruses 11.04.2014 nr 930012001593/101 jätta OÜ

MÜRIN 09.04.2014 taotlus äravõetud kütuse tagastamise kohta kohtuvälise menetleja poolt läbi vaatamata ning jätta kütuse, kui väärteo vahetuks objektiks olnud aine ja asitõendi, tagastamine või konfiskeerimise otsustamine maakohtu otsustada.

Analüüsides kõiki tõendeid kogumis ja koostoimes, on kohtuväline menetleja veendunud, et kohtuvälise menetleja 20.02.2014 otsus nr 930012001593/98 OÜ MÜRIN, AS AUTOTRANS- NARVS

ja Vitali Buraki suhtes on seaduspärane ja õige. Tõendamist on leidnud asjaolu, et OÜ MÜRIN, AS AUTOTRANS ja Vitali Burak on pannud toime otsuses toodud väärteod. -NARVA

Arvestades eeltoodut palub kohtuväline menetleja VTMS § 132 p 1 kohaselt jätta kohtuvälise menetleja 20.02.2014 otsus nr 930012001593/98 muutmata ning OÜ MÜRIN, AS AUTOTRANS-NARVA

ja Vitali Buraki kaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud OÜ MÜRIN kanda. Konfiskeerida diislikütus koguses 18217, 2 liitrit. Jätta tunnistajad S T ja J P kohtusse tunnistajatena välja kutsumata.

IV

KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde ning kohtuväline menetleja vaidles sellele vastu.

4-14-1904

8(13)

Kohus kuulas AS AUTOTRANS- üle kaebuse esitaja ja kaebuse esitajate OÜ MÜRIN ja NARVA seadusliku esindaja Vitali Buraki ning tunnistajad U I , P L , N D , L D , A Z , A M, A A , A K , A K , N B , A O , I Z , A S , D K , S T , V G , S R , V L , V M , M M ja V M . Tunnistaja R R

keeldus ütluste andmisest.

Kohus avaldas ja uuris kohtuistungil kohtuistungi protokollides ära toodud dokumentaalseid tõendeid.

V

KOHTU PÕHJENDUSED

VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt kaebuse kohtulikul arutamisel maakohtus juhindutakse käesoleva seadustiku sätetest, mis reguleerivad väärteoasja arutamist kohtus, arvestades käesoleva peatüki 3. ja 4. jaos sätestatud erisusi.

Vastavalt VTMS § le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja -

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteo arutamisel seotud väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ja ta ei saa ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Ka Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-43-14 punktist 9 tuleneb, et VTMS § 87 kohaselt on väärteoasja arutamise piiriks väärteoprotokollis kirjeldatu.

Tulenevalt VTMS § 201 lg st 2 kui kohtuvälise menetleja otsuse peale on - esitatud kaebus

maakohtule või kohtuotsuse peale on esitatud apellatsioon või kassatsioon ainult ühe menetlusaluse isiku suhtes, pööratakse teiste menetlusaluste isikute suhtes kohtuvälise menetleja otsus või kohtuotsus täitmisele. Käesolevas väärteoas

j on lisaks kaebuse esitajatele as

menetlusalusteks isikuteks ka OÜ R . Nimetatud isikud ei ole kohtuvälise -A P ja R R menetleja otsust vaidlustanud ning nende suhtes on kohtuotsus jõustunud ning nende osas kohus väärteoasja ei aruta.

Vastavalt kohtule esitatud kaebusele on AS AUTOTRANS-NARVA vaidlustanud enda karistamise MKS

MKS

§ 155² lg 2 järgi, OÜ MÜRIN § 155² lg 2 ja MKS § 154 lg 2 järgi ning Vitali Burak MKS

§ 155² lg 1 järgi. Kõigepealt annab kohus hinnangu sellele, kas on tõendatud kaebuse esitajate poolt MKS lg 1 ja lg 2 § 155² järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine (I). S

poolt MKS

eejärel võtab kohus seisukoha OÜ MÜRIN § 154 lg 2 järgi kvalifitseeritava v tulemuse (III). äärteo toimepanemise osas (II) ning toob välja lõpliku menetlus Pärast seda lahendab kohus kohtuvälise menetleja konfiskeerimise taotluse (IV) ning viimaseks lahendab menetluskuludega seonduva (V).

I

MKS

aktsiisivabalt § 155² kohaselt karistatakse mootorsõiduki standardses kütusepaagis sisseveetud kütusega ebaseaduslike toimingute ja tehingute tegemise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

Seega on tegemist blanketse õigusnormiga ning sisustamaks seda, mida tuleb pidada aktsiisivabalt sisseveetud kütusega tehtud ebaseaduslikeks toiminguteks ja tehinguteks tuleb

4-14-1904

9(13)

pöörduda teiste õigusnormide poole. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitajatele ette heidetud selle protokolli koostamise ajal kehtinud alkoholi-, tubaka-

- ja elektriaktsiisi , kütuse

seaduse (edaspidi ATKEAS) § 68 lg 4 rikkumist, mis jõustus 01.05.2004 ja mille kohaselt aktsiisivabalt sisse veetud kütust muus sõidukis kui selles, millega kütus sisse ei tohi kasutada

veeti. Kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ja ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda. Aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil.

Vastavalt karistusseadustiku (edaspidi KarS) - § 5 lg le 1 karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud.

Seega on isiku süüditunnistamine ja karistamine võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kuna kohtuotsuse tegemise ajal viidatud õigusnorm enam ei kehti, siis tuleb kohtul võtta seisukoht selles osas, kas kaebuse esitajatele ette heidetud tegevus on ja on olnud jätkuvalt väärteokorras karistatav. Kohus leiab, et sellele küsimusele tuleb vastata jaatavalt, kuna kehtiv ATKEAS § 68 , mis jõustus 01.12.2013, sätestab, et a lg 6

ktsiisivabalt sisse veetud kütust tohib kasutada ainult selles sõidukis, millega kütus Eestisse veeti. Kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ega ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda. Uus redaktsioon ei kergenda kaebuse esitajate olukorda ning seega kuulub kohaldamisele teo toimepanemise ajal kehtinud seadus.

VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt tuleb väärteoprotokolli põhiosas esmalt märkida väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Väärteo lühike kirjeldus ehk teokirjeldus peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Üksnes teo kirjeldamise ehk asetleidnu asjaolude väljatoomise abil d

saab hinnata, kas on alust kõnelda väärteo toimepanemisest. Kui väärteoprotokollis olev teokirjeldus on puudulik, on rikutud menetlusaluse isiku VTMS §

1 tulenevat õigust

19 lg 1 pst

teada, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse, s.o teada tema vastu esitatud süüdistuse sisu.

Seega on seaduse kohaselt võrdselt oluline, et väärteoprotokolli põhiosas oleks märgitud nii väärteo lühike kirjeldus kui ka teo toimepanemise aeg ja koht.

Tulenevalt väärteoprotokollist pani d OÜ MÜRIN ja AS AUTOTRANS d kaebuse esitaja - NARVA toime kvalifitseeritavad ja Vitali Bur MKS § 155² lg 2 järgi ak MKS § 1552 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo, kuna toimus MLA (OÜ MÜRIN) kütusepaagist veoki reg nr xxx

Venemaalt toodud diislikütuse väljapumpamine xxx territooriumil asuvasse tankla mahutisse

08.08.2012; xxx territooriumil asuvast tanklast Venemaalt toodud diislikütuse pumpamine veokisse Volvo reg. nr xxx -A P ) paigutatud 1000-liitristesse mahutitesse 08.08.2012; (OÜ R

Venemaalt to -NARVA veokit odud kütuse väljapumpamine MÜRIN ja AS AUTOTRANS e

kütusepaakidest 2012. aastal xxx territooriumil asuvasse tankla mahutisse; Venemaalt toodud kütuse väljapumpamine OÜ R töökojas OÜ MÜRIN ja AS AUTOTRANS -A P -NARVA

veokite kütusepaakidest 2012 aastal; Venemaalt toodud kütuse väljapumpamine Tallinnas . (väärteomenetluses täpselt tuvastamata kohas) MÜRIN ja AS AUTOTRANS-NARVA veokite kütusepaakidest 2012. aastal.

Väärteoprotokoll on võrreldav süüdistusaktiga kriminaalmenetluses, milles fikseeritakse süüdistusfunktsiooni kan a veendumus väärteo toimepanemise kohta koos veendumuse dj põhistusega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-105-03). Tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-32-13 p

7 tuleb VTMS § 69 lg 2 kohaselt väärteoprotokolli märkida kõik need faktilised asjaolud, mille

4-14-1904

10(13)

alusel on menetleja arvates võimalik lugeda menetlusalusele isikule etteheidetava

süü täidetuks. Isiku karistusõigusliku teokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-84-12).

Kohus leiab, et antud juhul väärteoprotokoll ei vasta eeltoodud nõuetele, kuna väärteoprotokollis on jäänud märkimata koosseisulised asjaolud, mis on kaebuse esitajate karistamiseks MKS § 155² lg 1 või lg 2 järgi vältimatult vajalikud. äärteoproto väärteo lühi

V kollis oleva st kirjeldusest

selgub, et kaebuse esitajatele ei heideta ette seda, et oleks aktsiisivabalt sisse veetud kütust kasutatud ti, samuti ei heideta ette seda, et isik, muus sõidukis kui selles, millega kütus sisse vee kelle suhtes maksu Kuni vabastust kohaldatakse, oleks seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda. 01.12.2013.a kehtinud amine, vaid ATKEAS § 68 lg 4 järgi on karistatav mitte kütuse väljapump sõidukist välja võt Süüteokoossiesu täitmiseks peavad mõlemad te mine ja ladustamine. gevused esinema koos. Samuti on nende tegevuste toimepanemine karistatav ainult siis, kui ei toimunud sõiduki remonti.

Seega kohus leiab, et kui heita kaebuse esitajatele ette seda, et nad võtsid sõidukist välja ja ladustasid kütust, siis peab väärteokirjelduses olema välja toodud ka see, et see toimus mitte seoses sõiduki remondiga. Kohus ei saa ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Karistatav on väärteokorras see, kui toimusid mootorsõiduki standardses kütusepaagis iisivabalt sisseveetud kütusega ebaseaduslikud toimingud ja akts

tehingud. Käesoleval juhul heidetakse väärteoprotokollis menetlusalustele isikutele ette

Venemaalt toodud diislikütuse väljapumpamist OÜ MÜRIN ja AS Autotrans-Narva veokite kütusepaakidest erinevatel aegadel ja kohtades, kuid väärteokorras MKS § 155² lg 1 või lg 2 järgi on karistatav see, kui kütuse väljavõtmine ja ladustamine toimus nende sõidukite standardsetest kütusepaakidest ja tegemist oli aktsi vabalt sisseveetud kütuseg isi a. Venemaalt toodud diislikütust ei saa võrdsustada aktsiisivabalt sisseveetud kütusega ning see koosseisuline asjaolu peaks olema ära märgitud väärteo lühikirjelduses nagu ka see, et kütus oli sisseveetud mootorsõiduki standardses kütusepaagis.

Eeltoodust tulenevalt ja kuna väärteo arutamisel on kohus seotud väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ja ta ei saa ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid, siis kirjelduse korral ki tuleb puuduliku väärteo , kus kirjeldatud faktilised asjaolud ei kata kõi süüteokoosseisu tunnuseid, väärteomenetlus OÜ MÜRIN ja AS AUTOTRANS-NARVA osas MKS § 1552 lg 2 järgi ja Vitali Buraki osas MKS § 1552 lg 1 järgi lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning tühistada kohtuvälise menetleja otsus nende isikute karistamise osas MKS § 155

2 lg

1 ja 2 järgi.

II

MKS § 154 lg 1 järgi maksudeklaratsiooni, dokumentide, asjade või muu teabe tähtpäevaks esitamata jätmise, maksuhalduri juures enda registreerimata jätmise, maksuhaldurile valeandmete, teadvalt ebaõigete dokumentide esitamise, arvestuse pidamise nõuete eiramise, maksuhalduri korralduse täitmatajätmise või muul viisil maksuhalduri tegevuse takistamise eest Samaparagrahvi lg 2 kohaselt sama teo

– karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

4-14-1904

11(13)

Nähtuvalt väärteopr heidetakse OÜ le MÜRIN stuse nõuete otokollist - ette raamatupidamisarve

rikkumist 2012.a. Seega võib järeldada, et vastavalt MKS § 154 lg

-s 1 olevale loetelule heidetakse OÜ MÜRIN ette arvestuse pidamise nõuete eiramist. - le Kohus leiab, et tegemist on

blanketse süüteokoosseisuga, mille korral tuleb see sisustada seadusest või muudest õigusaktidest tulenevate kohustustega, mille rikkumises koosseisu realiseerimine seisneb.

Väärteoasja arutav kohus ei tohi asuda omal initsiatiivil väärteo lühikirjeldust õiguslikult täiendama. Käesoleval juhul on le MÜRIN seega OÜ- ette heidetav tegevus konkretiseerimata, mis oluliselt rikub tema kaitseõigust. Kuna väärteo arutamisel on kohus seotud väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ja ta ei saa seda ise täiendada, siis tuleb väärteomenetlus OÜ MÜRIN osas MKS § 154 lg 2 järgi lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning tühistada kohtuvälise menetleja otsus OÜ MÜRIN karistamise osas MKS § 154 lg 2 järgi rahatrahviga 1600 eurot.

III

Kuna kohus leidis, et väärteoprotokollis olev väärteo lühikirjeldus ei võimalda OÜ MÜRIN karistamist MKS § 1552 -NARVA karistamist lg 2 ja MKS § 154 lg 2 järgi, AS AUTOTRANS MKS § 1552 lg 2 järgi ja Vitali Buraki karistamist MKS § 1552 Maksuja lg 1 järgi, siis tuleb Tolliameti 20.02.2014 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 930012001593 tühistada nende isikute karistamise osas ja nende suhtes väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kuna kohus tuvastas V™S - § 29 lg 1 p s 1 loetletud väärteomenetlust välistava asjaolu, siis jätab kohus kohtuotsuses VTMS § 133 p

9 loetletud küsimused käsitlemata. -des 2-

IV

Kohtuväline menetleja esitas 02.06.2014.a seisukoha kaebusele väärteoasjas nr 930012001593, milles esi Maksuja tas ka taotluse konfiskeerida diislikütus koguses 18217, 2 liitrit. Nähtuvalt Tolliameti 20.02.2014 üldmenetluse väärteoasjas nr otsusest 930012001593 otsustati punktis 21

h tagastada OÜ le Mürin diislikütus koguses 18217, 2 liitrit. Vastavalt VTMS § 132 p - -le 2 maakohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus leiab, et lisaks sellele, et kohus lõpetas kaebuse esitajate suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ei oleks käesoleval juhul võimalik kohtuvälise menetleja diislikütuse konfiskeerimise taotlust rahuldada ka põhjusel, et see raskendaks kaebuse esitaja OÜ MÜRIN olukorda.

V

OÜ MÜRIN, AS AUTOTRANS-NARVA ja Vitali Buraki kaitsja Igor Sumarok esitas kohtuistungil taotluse kaitsjatasu 8810 kaebuse esitajad euro väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt kandsid kaitsja kasutamisega seotud kulud proportsionaalselt ehk 1/3 ulatuses. Kulud kaitsjale kohtuvälise menetluse ajal olid kokku 16 tundi, arvestusega 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kokku kulud 1920 eurot, millele lisandub käibemaks. Kulud kaitsjale seoses kaebuse esitamisega, kaebuse koostamisega seotud kulud kokku 12 tundi arvestusega 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kokku kulud 1440 eurot, millele lisandub käibemaks. Kulud kaitsja teenustele kohtuistungitel: 27. juuni 2014.a 5 tundi; 30. juuni 2014.a 4 t ja 45 minutit; 1. juuli – 2014 5 tundi; 3. juuli 2014.a 3 tundi ja 45 minutit; 4. juuli 2014.a 4 tundi ja 30 minutit; 21. juuli

2014.a 4 tundi ja 45 minutit; 23. juuli 2014.a 6 tundi; 25. juuli 2014.a 2 tundi; 8. september

2014.a 6 tundi. Kokku 41 tundi ja 45 minutit. Arvestuses ei kajastatud 09.09.2014.a istungi ajakulu, millele eeldatavasti läheb 4 tundi. Seega kokku kohtumenetluse raames 3 kaitsealuse kaitseks kaitsja kulutas 45 tundi ja 45 minutit, arvestusega 120 eurot tunni eest, millele lisandub

4-14-1904

12(13) käibemaks. Kokku kulud on 5490 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on menetluskulud

OÜ -NARVA ja Vitali Buraki kaitseks 8810 eurot. Kaitsja tasu MÜRIN, AS AUTOTRANS

tasutakse kaitsjale kuuluva õigusabibüroo Alinea Õigusbüroo OÜ arvele. Kontrollides kaitsja arvutuskäiku leiab kohus, et selles esineb viga, kuna liites 1920,1440 ja 5490 on tulemuseks 8850, mitte aga 8810 nagu on ära toodud menetluskulude nimekirjas.

Kohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi või - kohaliku eelarve vahenditest. Kuna Maksuja Tolliametit rahastatakse riigieelarvest, siis tuleb kaitsjale makstud tasu välja mõista riigieelarvest. Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel võtab kohus arvesse tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja mahtu ja keerukust. Kohus juhindub ka Riigikohtu otsusest nr 3-1-

1-25- igusabikul 06, mille kohaselt õ usid, mis ületavad oluliselt trahvisummat, ei saa lugeda mõistlikeks ega neid menetlusalusele isikule täielikult hüvitada. Kohtu hinnangul on käesoleva väärteoasja puhul põhjendatud kaitsjale tasu maksmine, tegemist on mahuka ja materiaalõiguslikult keskmisest keerulisema vaidlusega.

Kohus leiab, et kaitsja poolt välja toodud õigusabi teenuse osutamise tunnihind 120 eurot, millele lisandub käibemaks ei ole põhjendatud Vastavalt kehtivale Riigi õigusabi osutamise , .

eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord on määratud kaitsja tasumäär kriminaalmenetluses ja väärteomenetluses ühesugune (20 eurot iga poole tunni kohta). Kohus leiab, et valitud kaitsja puhul ei ole põhjendatud lähtuda sellest tunnihinnast ning põhjendatud on hüvitada õigusabi tunnihind suuremas ulatuses. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-37-14 on

Riigikohtu kolleegium mõistlikuks lugenud nt 120 ja 135 euro suuruseid tunnihindu (s.h käibemaks). Nimetatud asjades olid õigusteenuse osutajateks vandeadvokaadid, kelle puhul on põhjust eeldada keskmisest kõrgemat õigusteenuse osutamise tunnihinda ning kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud tunnihinnaks 100 eurot, mis koos käibemaksuga on 120 eurot.

Edasiselt annab kohus hinnangu sellele, kas kaitsja poolt välja toodud ajakulu on põhjendatud.

Kaitsja on toonud välja selle, et seoses kohtuistungitega osutas ta õigusteenust 45 tundi ja 45 minutit. Kohus kontrollides kohtuistungi protokolle tuvastas, et kohtuistungid kokku kestsid 44 h ja 46 minutit (27. juuni 2014.a kestis kohtuistung 5 h ja 4 min; 30. juunil 2014.a 4 h ja 40 min; 1. juulil 2014.a 4 h ja 56 min; 3. juulil 2014.a 4 h ja 41 min; 4. juulil 2014.a 4 h ja 5 min; 21. juulil 2014.a 4 h ja 27 min; 23. juulil 2014.a 5 h ja 50 min; 25. juulil 2014.a 1 h ja 58 min; 8. sept

2014.a 6 h ja 25 min ning 9. sept 2014.a 2 h ja 40 min) ning kuna kaitsjal kulus aega ka kohtuistungitele jõudmiseks, siis kohus peab põhjendatuks õigusteenuse osutamist 46 tunni ulatuses. Arvestades tunnihinda 100 eurot, siis on põhjendatud õigusabi kulu 4600 eurot, millele lisandub käibemaks.

Õigusabi kulude hüvitamise taotlusest , milles seisnes kohtuvälises menetluses 16 tunni ei selgu ulatuses õigusabi osutamine ning kohus leiab, et kaitsja oleks pidanud seda taotluses täpsustama.

Samuti leiab kohus, et arvestades kaebuse mahtu ja sisu ei saa pidada põhjendatuks kaebuse koostamisega seotud kulu 12 tunni ulatuses. Kohus loeb põhjendatud õigusabikuluks kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses kokku 8 tundi. Arvestades, et kohus pidas mõistlikuks 100 eurost tunnihinda on põhjendatud õigusabikulu 800 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega kohus peab mõistlikuks ja põhjendatud õigusabikuluks kokku 54 tunni ulatuse ral on 5400 eurot, mis koos s osutatud õigusabi, mis 100 eurot suuruse tunnihinna kor käibemaksuga on 6480 eurot.

4-14-1904

13(13)

Nähtuvalt õigusabi kulu hüvitamise taotlusest on kaebuse esitajad kandud tekkinud õigusabikulud proportsionaalselt ehk 1/3 ulatuses igaüks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kaebuse esitajate kasuks nende poolt valitud kaitsja poolt osutatud õigusabi eest riigieelarve vahenditest ks 2160 eurot, AS AUTOTRANS-NARVA välja OÜ MÜRIN kasu kasuks 2160 eurot ja Vitali Buraki kasuks 2160 eurot.

Nähtuvalt Maksu ja Tolliameti 20.02.2014 üldmenetluse otsusest väärteoasjas nr - 930012001593 otsustati nõuda VTMS § 38 lg 1 ning KrMS § 175 lg 1 p 3 ja § 190 p 1 järgi OÜ lt Mürin sisse - menetluskulud 1560, 16 eurot. Nimetatud menetluskulu seisneb AS Metrosert poolt 15.08.2012 esitatud kütusekoguse mõõtmise arves nr 21231303 summas 726, 72 eurot ja AS EPLER&LORENZ õiendis kütuselaadse toote hoiukulude kohta 17.02.2014 nr 46 summas 833,

44 eurot. Kohus leiab, et arvestades väärteomenetluse lõpetamist OÜ Mürin suhtes tuleb need kulud

jätta riigi kanda VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 183 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik