2-12-14733/42 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Määruse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2014.a. Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-14733

Tsiviilasi

XXXOÜ avaldus XXX vastu kinnisasjale juurdepääsu

määramiseks

ja

vastavasisulise

märkuse

kinnistusraamatusse kandmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: XXXOÜ (registrikood: XXX, asukoht XXX)

Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Mikk

Lõhmus (e-post: mikk.lohmus@varul.com)

Puudutatud isik 1: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik 1 lepinguline esindaja: vandeadvokaadi

vanemabi Katrin Prükk (e-post: katrin@advokatus.ee)

Puudutatud isik 2: XXX Vallavalitsus (registrikood:

75033496, e-post: vallavalitsus@XXX.ee)

Puudutatud isik 3: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik 4: XXX (isikukood: XXX, elukoht

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

17. september 2014

1. Rahuldada XXXOÜ avaldus osaliselt.

2. Määrata Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistris

registriossa nr XXX kantud XXX kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavale

teele XXX maanteele Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna

kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud XXX kinnistu kaudu alljärgnevatel

tingimustel:

2.1. juurdepääs on määratud XXX kinnistu igakordse omaniku kasuks õigusega

kasutada seda ööpäevaringselt jalgsi ja igati liiki transpordivahendiga, mis

vastab XXX kinnisasja kasutamisele maatulundusmaana;

2.2. XXX kinnistu igakordne omanik on kohustatud juurdepääsuõiguse eest

tasuma XXXtee kinnistu igakordsele omanikule 32 eurot aastas, alates

juurdepääsuõiguse kinnistusraamatusse kandmisest. Tasu tuleb maksta iga aasta

eest ette 31. detsembriks.

3. Kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistris

2

registriossa numbriga XXX kantud kinnistu asukohaga XXX küla, XXX tee

kolmandasse jakku esimesele järjekohale märkus, mille kohaselt XXX vallas,

XXX külas asuv XXX tee kinnistu (registriosa nr XXX) on koormatud tähtajatu

ja piiranguteta juurdepääsuõigusega XXX vallas, XXX külas asuva XXX

kinnistu (registriosa XXX) kasuks käesoleva kohtumääruse punktis 2 märgitud

sisuga.

4. Tuvastada kinnisasja, mis asub aadressil XXX vald, XXX küla, XXXtee ja mis on

kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistri

registriossa numbriga XXX omaniku kohustus anda nõusolek märkuse

sissekandmiseks juurdepääsuõiguse kohta igakordse omaniku kasuks käesolevas

kohtumääruses määratud tingimustel.

5. Jätta rahuldamata XXXOÜ avaldus määrata XXXOÜ kuuluvale XXX vallas

XXX külas asuvale XXX tee kinnistule, mis on kantud Harju Maakohtu

kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa numbriga registriosa XXX

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt läbi XXX vallas XXX külas asuva XXX

tee kinnistu (registriosa nr XXX).

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta XXXOÜ kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva

jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Avalduse asjaolud

XXXOÜ poolt Harju Maakohtule esitatud avalduse kohaselt avaldajale kuuluvad XXX vallas

XXX külas asuvad kinnistud XXX tee (registriosa XXX) ja XXX (registriosa XXX).

Nimetatud kinnistutele on ligipääs läbi XXX tee kinnistu (registriosa XXX), milline kuulub

XXX. Kuna täna puudub avaldaja kinnistutele ligipääs avalikult kasutatavalt teelt mujalt kui

XXX tee kaudu ja viimase omanik on temale kuuluva tee sulgenud, siis avaldaja nõuab

juurdepääsu oma kinnisasjale üle võõra kinnisasja st. üle XXX tee kinnistu.

Avalduse kohaselt XXX valla poolt on kehtestatud XXXI maaüksuse detailplaneering.

Detailplaneeringu seletuskirja p.4.4. kohaselt planeeritavat ala põhja-lõuna suunaliselt läbivale

teele tuleb kehtestada teeservituut juurdepääsuks teistele kinnistutele. Harju Maavalitsus oma

kirjaga 05.10.2001 a. tegi ettekirjutuse tagada XXXI detailplaneeringus planeeritavat ala läbiva

XXX -XXX teele viiv tee fikseerida avalikult kasutatava teena. Vastavalt XXX valla

ettekirjutusele pidi XXX I detailplaneering arvestama ümberkaudsete detailplaneeringutega st,

XXXI detailplaneeringuga. Vastavalt detailplaneeringule lähtub XXX tee XXX teelt ja teine

ots ühineb XXX teega moodustades ühtse ringtee. Tulenevalt kahest, XXX I ja XXXI

detailplaneeringutest moodustavad mõlemal detailplaneeringu alal asuvad teed ühtse terviku.

Juurdepääs XXX arenduse kinnistutele on toimunud kogu aeg reaalselt XXXtee kaudu. 2007.a.

paigaldas XXX tee omanik liiklusmärgi liiklemiskeelu märgi lisatahvliga ainult XXX küla

elanikele. Pärast seda paigaldati ka tõkkepuu mis on telefoniga avatav. Viimasel ajal on XXX

tee omanik ka väravat avanud, kuid iga kord ei ole teda võimalik telefoni teel kätte saada.

Samas on XXX tee omanik kinnitanud, et ta võib-olla enam järgmisel korral ei ava. Avaldaja

on korduvalt pöördunud XXX tee omaniku poole sooviga seada talle kuuluvate kinnistute

kasuks (sõidu)teeservituut. Nimetatud soovis ei ole ka midagi uudset ega XXX tee omanikule

arusaamatut, kuna tema poolt on vastavad servituudi lepingud rea kinnistute omanikega nt.

3

XXX tee 46 ja XXX tee 50 sõlmitud. Kuna XXX tee omanik ei ole servituudi vajaduse vastu

otsest vastuseisu üles näidanud, siis pöördus avaldaja Tallinna notar Sirje Rõõm poole, et

viimane valmistaks ette lepingu. Seda notar ka tegi. Leping on ette valmistatud samas vormis

kui see on sõlmitud teiste kinnistute omanikega.

XXX tee kinnistule puudub täna juurdepääs mujalt kui XXX tee kaudu ning XXX tee

sihtotstarbeks on teemaa st. kasutamine sõiduteena. Seetõttu puudub XXXmistahes kaitsmist

vääriv huvi mis õigustaks avaldaja ülekaalukat huvi tagada XXX tee kinnistule juurdepääs

avalikult teelt, tähelapanuta jätmist. Täna puudub avaldajal mistahes mõistlik alternatiiv

juurdepääsu tagamisele üle XXX tee kinnistu. Samuti on äärmiselt küsitav kas üldse avaldaja

poolt taotletav juurdepääsuõigus XXX huve riivab, kuna juurdepääsu tee, XXX tee, ei kitsenda

olemasoleva olukorraga võrreldes mingil määral tema huve.

Olukorras kus vastavalt kehtivatele detailplaneeringutele on juurdepääs avalikule teele ette

nähtud läbi XXX tee ja detailplaneeringute kohaselt peavad XXX tee ja XXX tee moodustama

ühtse terviku, siis on põhjendatud juurdepääsu tagamine avaldajale tähtajatult. Avaldaja soovib

juurdepääsu saada XXX maanteelt. Nimetatud maanteelt on XXX teele ja XXX kinnistule

tagatud ligipääs läbi XXX kinnistu, XXX kinnistu ning XXX tee kaudu. Ka XXX tee kinnistule

pääseb XXX maanteelt ainult üle XXX ja XXX kinnistu. Viimaste kinnistut omanikud ei ole

ligipääsule takistusi teinud. XXX kinnistul asub pumbamaja, mis varustab veega XXX 46 ja

XXX 50 kinnistuid. Pumbamaja on kohustatud andma vett ööpäevaringselt. Avariide korral

võib tekkida vajadus sõita kohale ka töövälisel ajal. Autotranspordiga juurdepääsu vajadus

tuleneb sellest, et pumbamaja asub avalikult kasutatavast teest 400 m kaugusel ning juhul kui

on vajalik teostada töid hoolduseks, ei ole mõeldav, et tööriistad ja materjalid veetakse kohale

ilma autotransporti kasutamata.

Avaldaja palub määrata, et Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud

kinnistu, nimetusega XXX tee ja registriossa nr XXX kantud kinnistu XXX igakordsel

omanikul on tähtajatu, tasuline 32 eurot 1 (üks) kalendriaastas ja ööpäevaringne juurdepääs

kõikidele päevadel kalendriaastas nii jalgsi kui ka mistahes sõiduvahenditega avalikult

kasutatavale XXX teele kinnistu registriosa nr XXX, nimetusega XXX tee kaudu ja tuvastad, et

XXX on kohustus anda tahteavaldus Harju Maakohtu kinnistusossa nr. XXX kolmandasse

jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr

XXX ja XXX kantud igakordsel omanikul on tähtajatu, tasuline 32 eurot 1(üks) kalendriaastas

ja ööpäevaringne juurdepääs kõikidel päevaledel kalendriaastas nii jalgsi kui ka mistahes

sõiduvahenditega kasutada kinnistul asuvat teed.

Puudutatud isiku XXX seisukohad

Puudutatud isiku XXX vaidles avaldusele vastu ja palus jätta avalduse rahuldamata.

Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja ei ole põhjendanud oma juurdepääsunõuet. Maa-alal

on pikk kogu maaüksust läbiv tee ühe krundina; tee ots lähtub XXX-XXX teelt, mis on V

klassi maantee; tee on juurdepääsuks ka teistele maaüksustele. Avaldajale kuuluvatele

kinnistutele on olemas juurdepääs avalikult teelt nii nagu kehtestatud detailplaneeringus

seletatud, ühegi seda välistava võimaluseta. See juurdepääs on ohutu ja võimaldab

liikluseeskirjade kohaselt avaldajal oma kinnistutele sisse ja välja sõita. Avalikul teel, avaldaja

teel ja juurdepääsul ei ole ühtegi liiklust ega tee kasutust piiravat märki ega teetähist.

Avaldajale on antud võimalus kasutada avaldaja enda teed, kuid avaldaja on sellest ise

keeldunud. Maakorralduslikult on tagatud avaldajale juurdepääs tema kinnisasjadele. Järelikult

avaldaja takistab ise juurdepääsu oma kinnistule ja teistele kinnistutele ning rikub ise enda

õigusi ja huve sellega, et ta lihtviisiliselt ei taha oma teed kasutusele võtta.

Puudutatud isikule kuulub küll transpordimaa sihtotstarbega kinnistu, kuid sellel puuduvad

teele omased tunnused – ei ole projekti, ehitusluba, kasutusluba, registreeringuid ega nõuetele

vastavust.

Puudutatud

isikul

pole

valmis

ehitanud

teed,

mis

vastaks

kehtivale

legaaldefinitsioonile, mistõttu selle koormamine avaldaja kasuks soovitud tingimustel ei ole

4

üldse võimalik. Teed on alles vaja hakata rajama, aga praegu on seal üksnes hädapärane ajutine

liikumisvõimalus, mille säilimine ei ole tagatud ega eluliselt usutav, kui seda kasutada

väljakujunenud keeluta. Avalduse rahuldamise tagajärg oleks selle kasutuskõlbmatuks

muutmine

ning

seal

asuvate

kõikide

puudutatud

isikute

ilmajätmine

igasugusest

liikumisvõimalusest ja juurdepääsust. Kui juurdepääs peab olema võimalik ka sõidukiga, ei

tarvitse see tähendada, et juurdepääs peab olema tagatud igapäevaselt.

Kõik nii avaldaja kui ka puudutatud isikute kinnistud asuvad endisel metsamaal ehk keset

põlismetsa. Tegemist on uusarendustega. Eksitav on siinkohal rääkida ajaloolisest tee

kasutusest. Mõne aastane pikkune väga vastuoluline kogemus kiiresti muutuvates tingimustes

ja keskkonnas ei loo tava.

Avaldaja näol on tegemist kinnisvaraarendajaga, kelle igapäevane majandustegevus on mh

suunatud kinnisvara kasutusse andmisega tulu saamisele, kellel on oma kinnistutega ärilised

plaanid. Sellisel juhul koormataks puudutatud isiku huve ülemäära ning see on vastuolus hea

usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Muu hulgas avaldaja kinnistute müügitegevus kinnitab, et

avaldajal ei ole soovi alustada kinnisasjadel ehitustegevust ning juurdepääsutee vajadus ei ole

hõlmatud kinnisasja kohase majandamise eesmärgiga. Olemasoleval kujul avaldaja ehitustööde

tegemiseks tee kasutamine muudaks tee kasutuskõlbmatuks, mida on juba varem juhtunud ja

mis rikub paljude puudutatud isikute õigusi. Kohustus ja lubadus lõhutud tee parandada ja

heastada tee lõhkumine ei muuda rikkumist olematuks. Avaldaja arendustegevuse tagajärjel

muutuks tee ilmse kasvava liiklustiheduse tõttu oluliselt ohtlikumaks elanikele, eelkõige

lastele. Koormuse kasvamisega kaasneb keskkonna saastamine müra, tolmu, muu reostusega,

mille tulemusena muutuks XXX teel elavate isikute normaalne elutegevus võimatuks. Kindlasti

on avaldaja taotletud juurdepääsul kahjustav mõju koormatava puudutatud isiku kinnistu

väärtusele. Arvestada tuleb ka puudutatud isiku juba tehtud tööde ja kulutustega tee rajamisel,

remontimisel ja hooldamisel ning kasvava koormusega selleks. Juurdepääsu eest tasu

määramisel tuleb arvestada, et kestev perioodiline hüvitis peaks suurenema tarbijahinnaindeksi

suurenemise protsendi võrra.

Avaldaja on hoidnud enda tee kasutamata jätmisel ja puudutatud isiku tee kasutamisel kokku

kulusid ja puudutatud isiku arvel alusetult rikastunud. Avaldaja on kasutanud puudutatud isiku

kinnisasja oma igapäevases majandustegevuses tulu saamiseks. Juurdepääsul on oluline mõju

avaldaja arendatavate kinnistute väärtusele. Samas, avaldaja saadud kasu avaldaja ei soovi

kasutada tee rajamiseks ega parendamiseks.

Hüvitise maksmise tagamiseks tuleb kanda AÕS § 63 lg 1 p 4 ja § 148 lg 4 teise lause kohaselt

kinnistusraamatusse märkus, mis tagab määratud suuruses hüvitise maksmise ka kinnisasjade

omanike vahetumise korral.

Puudutatud isiku XXX Vallavalitsuse seisukoht

Puudutatud isik XXX Vallavalituse vaidleb avaldusele vastu ja palub jätta avaldus

rahuldamata. XXX Vallavalitsuse seisukoha kohaselt 28.05.2003 XXX Vallavolikogu otsusega

nr 53 kehtestati XXX vallas XXX külas XXX I maaüksusel detailplaneering, mille eesmärgiks

oli kinnistu jagamine elamukruntideks ja hoonestustingimuste määramine. Detailplaneeringu

kohaselt kavandati moodustatavate elamukruntide teenindamiseks moodustada eraldi

kinnistuna kogu maaüksust läbiv tee (hilisem XXX tee kinnistu). 24.08.2004 on Harju

Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX

kantud XXX tee kinnistu koosseisus: katastritunnus – XXX, maa sihtotstarve – transpordimaa,

aadress – XXX vald XXX küla XXX tee, pindala – 1,13 ha – omanik XXXOÜ (registrikood

XXX). 30.09.2004 on Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna

kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud XXX kinnistu koosseisus: katastritunnus –

35201:002:0220, maa sihtotstarve – maatulundusmaa, aadress – XXX vald XXX küla XXX,

pindala – 3,26 ha – omanik XXXOÜ (registrikood XXX). Ehitisregistri andmetel asuvad XXX

kinnistul kaks metsaonni ning puurkaev ja pumbamaja. 14.09.2007 on Harju Maakohtu

5

kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud XXX

tee kinnistu koosseisus: katastritunnus – XXX, maa sihtotstarve – transpordimaa, aadress –

XXX vald XXX küla XXX tee, pindala – 5959 m² - omanik XXX(isikukood 36005230214).

Avaldaja väidab, et täna puudub temale kuuluvatele XXX tee ja XXX kinnistutele ligipääs

avalikult kasutatavalt teelt. Ainus võimalus on pääseda XXX tee ja XXX kinnistutele XXX tee

kaudu. Puudutatud isik on seisukohal, et eelnimetatud avaldaja väide on eksitav. Avaldajale

kuuluv XXX tee kinnistu lähtub avalikult kasutatavalt ja riigile kuuluvalt 11267 XXXteelt

(katastritunnus XXX) ja kulgeb puudutatud isikule kuuluva XXX kinnistuni, kusjuures

kinnistutel on ainult üks puutepunkt – vahele jääb veel Söödimetsa (katastritunnus

35201:002:0152) kinnistu. XXX tee üks haru viib XXX kuuluva XXX tee kinnistuni. Seega on

avaldajale kuuluvatele kinnistutele olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.

Avaldaja alustas XXX tee kinnistule tee ehitamist XXX tee ja XXX kinnistute poolsest osast.

Käesolevaks ajaks on avaldaja välja ehitanud ca poole kogu teepikkusest. Senini on ehitamata

kinnistut XXX teega ühendav teelõik. XXX tee kinnistu omanikule ei ole XXX Vallavalitsus

teinud mingeid takistusi tema kinnistul paikneva tee ehitamise osas. XXX tee kinnistul

paikneva tee XXX teega ühendava lõigu ehitamata jätmisega või selle ehitamise viivitamisega

on avaldaja oma tegevusega tekitanud olukorra, kus tal väidetavalt puudub avalikult teelt

juurdepääs oma kinnistutele.

Riigimaanteega (XXX – XXX tee) ühenduses olev Raja III, registriosa XXX (katastritunnus

XXX), XXX, registriosa XXX (katastritunnus XXX), XXXtee, registriosa XXX (katastritunnus

XXX) ja XXX tee, registriosa XXX (katastritunnus XXX) kinnistutel paiknevad teed on TeeS

§ 5² mõistes erateed. TeeS § 4 lg 3 kohaselt määrab eratee avalikuks kasutamiseks valla- või

linnavolikogu tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning valla- ja linnavalitsuse ja eratee

omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel. Kuna nimetatud kinnistute omanikud ei ole TeeS § 4

lg-s 3 sätestatud korras taotlenud tee avalikku kasutusse andmist on eelnimetatud tee TeeS § 5²

mõistes eratee, mida võib kasutada üksnes kinnisaja omaniku loal. TeeS § 33 lg 8 mõistes peab

eratee omanik lubama temale kuuluvat erateed tasuta kasutada alarmsõidukitel ja erakorralise

või sõjaseisukorra ajal kaitseväe sõidukitel..

Puudutatud isikud XXX ja XXX avalduse osas kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lg 1 p 13¹ kohaselt on avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad hagita asjas. TsMS § 477 lõike 1 kohaselt vaatab

kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi.

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja hinnanud kogumis kõiki tõendeid,

leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus tuvastab, et avaldaja XXXOÜ on XXX vallas, Salmitu külas asuvate XXX tee kinnistu

(registriosa nr XXX) ja XXX kinnistu (registriosa nr XXX omanik. XXX tee kinnistu

sihtotsarve on 100% transpordimaa (I kd tlk 5-6). XXX kinnistu sihtotsarve on 100%

maatulundusmaa. Puudutatud isik XXX on XXX kinnistu omanik. XXX tee kinnistu

sihtostarve on 100% transpordimaa (I kd tlk 7). Avaldaja on pöördunud kohtusse avaldusega

avalikult teelt juurdepääsu nõudes. Avaldaja palub määrata XXX vallas XXX külas asuvatele

XXX tee ja XXX kinnistule juurdepääs üle XXX kinnistu ja kanda vastav märge

kinnistusraamatusse.

Juurdepääsunõude aluseks on AÕS § 156 lg 1. Vastavalt AÕS § 156 lg 1 omanikul, kelle

kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldiseisvalt

osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja

tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle

kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja

6

omaniku huve. Nimetatud sätte kohaselt on juurdepääsuta kinnisasja omanikul üldjuhul õigus

nõuda juurdepääsu nii jalgsi kui autoga, sõltumata sellest, milleks kinnisasja kasutatakse.

Juurdepääsu määramisel arvestab kohus juurdepääsu võimalikkust, võimalikke juurdepääsu

kulusid, tavasid, kinnisasjade kasutusotstarvet ja muid asjaolusid. Seega avalikule teele

juurdepääsu nõude rahuldamise eelduseks AÕS § 156 lg 1 järgi on juurdepääsu taotleja

kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik

võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes

kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva

kitsendusega (Riigikohtu 27. septembri 2005.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-185-05, p 16 ja 26.

oktoobri 2006.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 25). Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-

1-85-05 on Riigikohus juhtinud tähelepanu asjaolule, et kohus peab sellistes olukordades

langetama sisuliselt diskretsiooniotsuse, st. ta peab põhjalikult kaaluma mõlema poole huvisid

ning veenduma, et ühe poole huvid kaaluvad üles teise poole huvid.

Käesoleval juhul taotleb avaldaja juurdepääsu kahele kinnistule: XXX tee kinnistule ja XXX

kinnistule. Kuivõrd tegemist on 2 erineva kinnistuga, mis kuuluvad küll hetkel avaldajale, siis

lahendab kohus kummagi kinnistu osas avaldaja poolt esitatud juurdepääsu nõude eraldi.

Juurdepääsu nõue XXX tee kinnistule

Avaldaja väidab, et avaldajale kuuluvale XXX tee kinnistule puudub ligipääs avalikult

kasutatavalt teelt. Aval daja väidete kohaselt ainus võimalus on pääseda avalikult teelt XXX tee

kinnistule XXX tee kaudu. Puudutad isik XXX ja XXX Vallavalitsus avaldaja väitega ei

nõustu. Nende väidete kohaselt avaldajale kuuluvale kinnistule on olemas juurdepääs avalikult

teelt XXX maanteelt.

Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas avaldajale kuuluvale XXX tee kinnistule on

juurdepääs avalikult teelt. Avalikult kasutatav tee on vastavalt teeseaduse § 4 lg 1 riigimaantee,

riigi talitee, kohalik tee ja kohalik talitee. Avalikku teed võib kasutada igaüks tee seaduses ja

teistes õigusaktide ja sätestatud piiranguteta.

Maa-ameti kaardiserveri väljavõttega ja kohtu poolt läbi viidud vaatlusel on kohus tuvastanud,

et avaldajale kuuluv XXX tee kinnistu lähtub avalikult kasutatavalt ja riigile kuuluvalt XXX

teelt (katastritunnus XXX) ja kulgeb XXX kuuluva XXXt ee kinnistuni (I kd tlk 161-168, II kd

tlk 14-15). Seega on avaldajale kuuluvale XXX tee kinnistutele olemas juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt.

Riigikohus on leidnud, et isegi kui avaldaja kinnistuga külgneb avalik tee, tuleb juurdepääsu

nõude lahendamisel kaaluda, milliseid kulutusi peab avaldaja tegema oma kinnisasjalt (sh

hoonete juurest) avalikule teel pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega

koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostja kui kinnisasja omanikku vähem

koormav. Seega tuleb arvestada nii juurdepääsu nõudva kui koormatava kinnisasja omanike

kõiki huve ja asjaolusid kinnisasja kasutamisel. Lähtudes AÕS § 156 lg 1 alusel esitatud

juurdepääsu nõudest, tuleb esitatud asjaolude alusel arvestada sedagi, kas hagejale on võimalik

saada juurdepääs avalikult teelt oma kinnisasjale mujalt kui kostja maatüki kaudu. Asjaolud, et

juurdepääs üle teise kinnisasja võib olla üheks hagi rahuldamata jätmise aluseks Riigikohtu 12.

aprilli 2004.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04, p 14).

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et nii avaldajale kuuluva XXX tee kinnistu kui puudutatud

isikule Tiit Paroole kuuluva XXXtee kinnistu sihtotstarve on 100% transpordimaa. Avaldaja

väidete kohaselt XXX tee kinnistu viib küll välja XXX-XXX teele, kuid avaldajal puudub

võimalus seda väljapääsu kasutada. Nimelt on tee see osa, mis viib välja avalikule teele,

osaliselt naaberkinnistul ning viimase omanikud keelduvad tee ehitusest enne detailplaneeringu

kehtestamist. Detailplaneeringu puudumine aga ei võimalda väljastada ehitusluba. Avaldaja

väidete kohaselt ilma ehitusloata ei ole vastavalt Ehitusseadusele ehitamine lubatud.

7

Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et XXX maaüksus tagastati maareformi käigus XXX, kes

on avaldaja seadusliku esindaja XXXperekonnaliige. Kuna XXXsoovis XXX maaüksuse

tagastamisel kinnistu osadeks jagada, siis tema taotlusel koostati detailplaneering ja XXX

maaüksus tagastati XXX erinevate kinnistutena. XXXon võõrandanud avaldajale XXX tee ja

XXX kinnistu. Kohus on tuvastanud, et XXX Vallavolikogu 28.05.2003 otsusega nr 53 on

kehtestatud XXX I maaüksuse detailplaneering, mille eesmärgiks oli kinnistu jagamine

elamukruntideks ja hoonestustingimuste määramine. Detailplaneeringu kohaselt otsustati

moodustatavate elamukruntide teenindamiseks moodustada eraldi kinnistuna kogu maaüksust

läbiv tee. Detailplaneeringu seletuskirja punkti 1 kohaselt on XXX kinnistu detailplaneeringu

koostamise aluseks XXXtaotlus detailplaneeringu algatamise kohta ning XXX Vallavalitsuse

poolt väljastatud lähteülesanne. Seletuskirja punkt 2 kohaselt planeeritav ala asub XXX külas,

XXX vallas, Harjumaal. Maaüksus paikneb XXXteest lõuna pool. Maaüksus on hokikepi

kujuline, kitsam ots ulatub maanteeni. Maaüksus asub üldplaneeringuga väikeelamu ehituseks

reserveeritud alal, hajaasustuses. Kahel naaberkinnistul (XXX I ja XXX mp) on varem

koostatud planeeringud. Enamus maaüksusest on kaetud metsaga. Pääs maaüksusele on

põhjaotsast otse maanteelt ja läbi teiste maaüksuste kaguotsest. Seletuskirja punkt 3 kohaselt

detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistu jagamine elamukruntideks ja hoonestustingimuste

määramine. Maa-alale on kokku planeeritud 27 väikeelamukrunti. Seletuskirja punkti 3.2

kohaselt maa-alale on planeeritud üks pikk kogu maaüksust läbiv tee. Tee ots lähtub XXXteelt.

Teine ots ühineb XXX-I maaüksust läbiva teega, moodustades suure ringtee. Kogu tee on

planeeritud ühe krundina. Nimeks on pakutud XXX tee (I kd 115-120). Seega on XXX

Vallavolikogu 28.05.2003 otsusega kehtestatud XXX I maaüksuse detailplaneeringuga ette

nähtud juurdepääs XXX tee kinnistule otse XXXmaanteelt ja XXX maaüksuse jagamisel 27

elamukrundiks on ette nähtud eelnimetatud elamukruntidele juurdepääs XXXmaanteelt üle

XXX tee kinnistusele rajatava tee. Detailplaneeringu kohaselt XXX tee kinnistul asuv tee

ühineb XXXmaaüksust läbiva teega, moodustades suure ringtee. Seletuskirjast nähtub, et XXX

I maaüksuse detailplaneeringu algatamise aluseks on XXXtaotlus detailplaneeringu algatamise

kohta.

Avaldaja heidab XXX vallale ette, et XXXdetailplaneeringu algne mõte oli võtta XXXtee valla

omandisse ja tagada selle kasutamine, kuid vald ei ole seda teinud. Avaldaja väidete kohaselt

XXX vald sõlmis 26.05.2000 XXXarendajaga lepingu, mille kohaselt pidi tagatama XXXtee

kasutamise kord. Kahjuks jättis vald selle küsimuse lahendamata. Kohus ei nõustu avaldaja

etteheidetega seoses sellega, et XXX vald ei ole taganud XXXtee avalikku kasutamisse

andmist. Kõigepealt kohus märgib, et avaldajale kuuluv XXX tee kinnistu ei ole moodustatud

mitte XXXdetailplaneeringu alusel, vaid XXX I maaüksuse detailplaneeringu alusel, mistõttu

on kohtu hinnangul alusetud avaldaja etteheiteid XXX vallale seoses XXXdetailplaneeringu

elluviimisega. Selliseid etteheited võiks teoreetiliselt esitada nende kinnistute omanikud, kelle

kinnistud on moodustatud XXXdetailplaneeringuga ja kellel puudub juurdepääs oma kinnistule

avalikult kasutatavalt teelt. Teiseks märgib kohus, et nii Uueota tee kinnistul kui XXXtee

kinnistul paiknevad teed on TeeS § 5² mõistes erateed. TeeS § 4 lg 3 kohaselt määrab eratee

avalikuks kasutamiseks valla- või linnavolikogu tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning

valla- ja linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel. Vaidlust ei ole selle

üle, et XXXtee omanik ei ole TeeS § 4 lg-s 3 sätestatud korras taotlenud tee avalikku kasutusse

andmist. Kohus leiab, et XXX vald ei saa ilma tee omaniku nõusolekuta võtta XXXteed valla

omandisse ja tagada selle avalikku kasutamist. Juurdepääsud kinnistutele on võimalik

kinnistute omanikel omavaheliste servituudilepingutega seadustada. Sellest tulenevalt on

alusetud avaldaja etteheited XXX vallale selles osas, et XXX vald ei ole taganud XXXtee

avalikku kasutusse andmist.

Kohus on vaatluse käigus tuvastanud, et avaldaja on alustanud XXX tee kinnistul tee ehitamist

XXXtee ja XXX kinnistute poolsest osast ja käesolevaks ajaks on avaldaja välja ehitanud

umbes poole tee pikkusest. Seni on välja ehitamata XXX tee kinnistut XXXteega ühendav

umbes 700 meetri pikkune teelõik. XXXteelt XXX tee kinnistule on võimalik pääseda jalgsi,

8

kuid kuna teed ei ole avaldaja poolt välja ehitatud, siis ei ole võimalik liikuda sõidukiga

XXXtee poolsest otsast XXX tee kinnistul (I kd tlk 161-168). Avaldaja soovib XXX tee

kinnistule jõuda sõidukiga. XXX-XXX teelt otse XXX tee kinnistule sõidukiga pääsemiseks

tuleks aga välja ehitada XXX tee kinnistut XXXteega ühendav umbes 700 meetri pikkune

teelõik. Avaldaja väidete kohaselt XXX tee ehitamise lõpetamine on võimalik üksnes XXX ja

XXX kinnistute omanike nõusolekul, kuna ½ teest jääb XXX ja XXX kinnistule. Avaldaja

väidab, et XXX tee kinnistule jääb alla 5 meetri teed. Kohus on tuvastanud, et XXX I

maaüksuse detailplaneeringu seletuskirja punkt 3.2. kohaselt maaüksuse lääneserval on teetelg

XXX I, XXX ja XXX kinnistute piiril. Tee on juurdepääsuks ka neile maaüksustele. Teemaa

laius on 10 m. Tee kaitsevöönd on 12 m tee teljest (I kd tlk 115-120). Kohtule esitatud

Liikluspinna XXX Tee asendiplaanist ei nähtu, et XXX teest jääks ½ XXX ja XXX kinnistule

(II kd tlk 5). Isegi kui avaldaja väide vastab tõele, siis puudutatud isik XXX Vallavalitsus on

kohtule kinnitanud, et ei ole teinud avaldajale takistusi tema kinnistul paikneva tee ehitamise

osas. Arutusel on olnud XXX tee laiuse vähendamine. XXX küla XXX tee väljaehitamisega

soetud töökoosoleku protokollidest nähtub on arutatud XXX I kinnistu kehtestatud

detailplaneeringu juurdepääsutee küsimust ning nimetatud protokollidest ei nähtu, et XXX vald

oleks teinud takistusi XXX tee väljaehitamise küsimuse lahendamisele ( I kd tlk 132-134).

Teeseaduse § 19 lg 1 sätestab, et avalikult kasutatava tee ehitamise ja remontimise aluseks on

tee-ehitusprojekt (edaspidi projekt) või teetööde kirjeldus. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt

projekti või teetööde kirjelduse vajaduse eratee või metsatee ehitamiseks või remontimiseks

otsustab tee omanik. Projekteerimistingimused väljastab tee omanik. Teeseaduse § 21 lg

sätestab, et tee-ehitusluba on vajalik avalikult kasutatava tee või avalikult kasutatava tee

koosseisus oleva üksiku rajatise ehitamiseks või remontimiseks juhul, kui nendeks töödeks on

vaja koostada projekt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõuete kohaselt. Eeltoodust

tulenevalt eratee ehitamiseks pole vajalik tee-ehitusprojekt ega ehitusluba. Kuna XXX tee

kinnistul asuva tee näol on tegemist erateega, siis XXX kinnistul eratee ehitamiseks pole vaja

ehitusprojekti ega ehitusluba. Kuigi XXX I maaüksuse detailplaneeringu seletuskirja kohaselt

on XXX tee laiuseks 10 meetrit ja väideavalt avaldajale kuuluvale XXX tee kinnistule jääb alla

5 meetri teed, siis on kohtu hinnangul avaldajal soovi korral võimalik välja ehitada vähemalt 5

meetri laiune tee. Kohus on vaatlusel tuvastanud, et XXXtee laius kõige kitsamas kohas on

2,80 meetrit, seega märgatavalt kitsam kui avaldaja poolt võimalik rajatav tee ( I kd tlk 162).

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul asjakohatud avaldaja väited, et XXX tee kinnistut ei

ole võimalik tee rajamiseks reaalsuses kasutada.

Avaldaja poolt on seni välja ehitamata XXX tee kinnistut XXXteega ühendav umbes 700

meetri pikkune teelõik, mis nõuab ilmselgelt märkimisväärseid kulutusi. Vaidlust pole selle üle,

et avaldaja näol on tegemist kinnisvaraarendajaga, kelle igapäevane majandustegevus on

suunatud oma kinnistute müügi ja kasutusse andmisele ja kellel on oma kinnistutega ärilised

plaanid. Kohus on seisukohal, et omandades XXX tee kinnistu oma perekonnaliikmelt XXX,

pidi avaldaja arvestama rahaliste väljaminekutega seoses XXX tee kinnistule tee ehitamisega,

kuna nimetatud kinnistu sihtostarve on transpordimaa ja vastavalt XXX I maaüksuse

detailplaneeringule oli ette nähtud XXX maaüksuse elamukrundiks jagamisel eelnimetatud

elamukruntidele juurdepääs XXXmaanteelt just nimel üle XXX tee kinnistule rajatava tee,

mitte üle XXXtee. Kohus nõustub puudutatud isiku XXXseisukohaga, et XXXkinnistul asuv

tee ei ole ette nähtud XXX I maaüksuse detailplaneeringu kehtestamisel moodustatud peaaegu

30 elamukrundi teenindamiseks. Puudutud isiku XXXpoolt 24.07.2008 XXX Vallavalitusele

esitatud avaldusest nähtuvalt seoses XXX elamurajooni arendamisega on XXXelamurajooni

läbiva tee olukord oluliselt muutnud. Tee olukorda on halvendanud XXX tee rajamisega seotud

killustikuvedu, veetorude paigaldus ja sagedane suurveokite liikumine. Selle tagajärjel on

pinnas ümber pööratud ja vihmase ilmaga ei ole teel enam võimalik liigelda. XXX kinnisvara

arendajaga ei ole suhtlemine tulemusi andnud (I kd tlk 71). 23.02.2008 koosoleku protokollist

nähtuvalt kuna läbirääkimised tee remondi ja võimaliku servituudi tingimuste suhtes XXX

arenduse esindaja Hendrik Viruga ei ole eelnevalt tulemusi toonud, siis otsustati läbisõidu tee

9

tõkkepuuga sulgeda ja lukustada XXXtee alguses oleva läbisõidu keelu märgi kõrvalt (I kd tlk

92). Seega XXXtee kasutamine XXXarenduse ehitustööde teostamisel muudaks XXXtee taas

kasutuskõlbmatuks ja kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole avaldaja soovinud varasemalt

teha koostööd teiste XXXtee elanikega seoses tee remondi ja korrashoiuga ja ei ole soovinud

parandada tema poolt XXX elamurajooni arendamisega seoses ära lõhutud XXXteed.

AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud nõudeõigus eelduseks ei ole igasuguse juurdepääsu tee puudumine,

vaid vajaliku juurdepääsutee puudumine. Kohus leiab, et XXXteega ühendava lõigu ehitamata

jätmisega või sellega viivitamisega on avaldaja ise tekitanud olukorra, kus tal puudub

XXXteelt juurdepääs sõidukiga XXX tee kinnistule. Eeltoodust tulenevalt asub kohus

seisukohale, et XXX tee kinnistule juurdepääsu määramiseks ei ole täidetud AÕS § 156 lg 1

tulenev eeldus, et puudub juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele. Sellest tulenevalt

jätab kohus rahuldamata avaldaja nõude määrata avaldajale kuuluvale XXX tee kinnistule

juurdepääs üle puudutatud isikule XXXkuuluva XXXtee kinnistu.

Juurdepääsunõue avaldajale kuuluvale XXX kinnistule

Asja materjalidest nähtuvalt avaldajale kuuluv XXX kinnistu ei piirne ühegi avaliku teega.

Nimetatud asjaolu on kohtu poolt tuvastatud katastriüksuse plaaniga (II kd tlk 14-15) ja kohtu

poolt läbi viidud vaatlusel (I kd tlk 161-168). Avaldaja soovib saada juurdepääsu lähimale

avalikule teele, milleks on XXXmaantee. Avaldaja väidete kohaselt on XXX kinnistule ligipääs

XXXteele võimalik läbi XXXkinnistu, XXXkinnistu ning XXXtee kinnistu.

Esiteks tuleb kohtul välja selgitada, kas avaldaja kinnisajale on võimalik juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt muul viisil ehk puudutatud isikule XXX kuuluvat teed kasutada. Puudutatud

isik XXXja XXX Vallavalitsuse seisukoha kohaselt on avaldajal võimalik XXX kinnistule

juurdepääs üle XXX tee kinnistu, mis kuulub ka avaldajale. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et

avaldaja poolt on seni välja ehitamata XXX tee kinnistut XXXteega ühendav umbes 700 meetri

pikkune teelõik, mistõttu ei ole käesoleval ajal võimalik XXX tee kinnistu kaudu pääseda

sõidukiga XXX kinnistule. Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt ei ole ta kunagi teinud

avaldajale takistusi XXX kinnistule pääsemiseks. Kohtu poolt on vaatlusel tuvastatud, et

puudutatud isik XXXpoolt on paigaldatud XXXteele tõkkepuu, mida saab avada helistades

telefoniga. Puudutatud isik XXXon selgitanud, et igal elanikul on oma telefoninumber, millega

nad tõkkepuud avavad ja avaldaja esindaja poolt kas XXX või mõnele teisele XXXküla

elanikule helistades on alati tõkkepuu avaldajal pääsemiseks temale kuuluvale XXX kinnistule

avatud. Puudutatud isik ei ole esitatud sisulisi vastuväiteid XXX kinnistu juurdepääsu nõudele.

Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-85-05 märkinud, et juurdepääsutee andmise nõude näol on

tegemist taotlusega kohtule lahendada poolte huvide kaalumisel õiglusest lähtudes kinnisasjale

juurdepääsu küsimused. Naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku

üksteist ja nendega tuleb vastastikku arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu.

Naaberkinnisasjade võimalikult väikese koormamise kõrval tuleb juurdepääsu määramisel

lähtuda ka juurdepääsutee efektiivsuse printsiibist (juurdepääsuõiguse eesmärgiks on tagada

äralõigatud kinnisasja omanikule kinnisasja majanduslikele vajadustele vastav kohane

juurdepääs). Selle üle otsustamiseks tuleb kaaluda teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku

huve. Juurdepääsu üle otsustamisel tuleb arvesse võtta ka seda, kas õigustatud kinnisasja

omanikul kaasnevad uue juurdepääsu loomisega väga suured kulutused. Õigustatud kinnisasja

omanik ei pea leppima naabrite jaoks kõige vähem koormava lahendusega, kui see ei tagaks

õigustatud kinnisasja omanikule kinnisasja kohase majandamise võimalust.

Hinnates kohtule esitatud tõendeid kogumis ja kaaludes XXXtee kinnistu ja XXX kinnistu

omanike huve leiab kohus, et juurdepääs avaldajale kuuluvale XXX kinnistule tuleb määrata

üle XXXtee kinnistu. Avaldajale kuuluval XXX tee kinnistul juurdepääsutee avalikule teele

osaliselt välja ehitamata, mistõttu sealt kaudu ei ole tagatud juurdepääs XXX 3 kinnistule.

XXXtee kinnistu sihtotstarve on 100% transpordimaa ja seda kinnistut kasutatakse nii

puudutatud isiku XXXenda kui teiste XXXtee elanike poolt oma kinnisasjale juurdepääsuks,

10

mistõttu ei kahjusta XXXtee kinnistu omaniku huve ülemäära võrreldes olemasoleva

olukorraga kui seatakse XXX 3 kinnistule juurdepääs üle XXXtee. Puudutatud isik XXXei ole

tõendanud, et temale kuuluv XXXtee kinnistu väärtus väheneks seoses XXX3 kinnistule

juurdepääsu määramisega.

Avaldaja on palunud määrata ööpäevaringne nii jalgsi kui sõidukiga juurdepääs avaldajale

kuuluvale XXX kinnistule. Avalduse kohaselt XXX kinnistul asub pumbamaja, mis varustab

veega XXX 46 ja XXX 50 kinnistuid ja nimetatud pumbamaja on kohustatud andma vett

ööpäevaringselt. Lisaks on veel mõeldud, et tulevikus hakkab pumbamaja andma vett veel reale

kinnistutele juhul kui sinna hooned püstitatakse. Vaidlust pole selle üle, et pumbamaja asub

avalikult kasutatavast teest vähemalt 400 meetri kaugusel ning juhul kui on vajalik teostada

töid hoolduseks, siis on ebamõistlik, et tööriistad ja materjalid veetakse kohale ilma

autotransporti kasutamata. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks määrata

ööpäevaringne nii jalgsi kui sõidukiga juurdepääs avaldajale kuuluvale XXX kinnistule üle

XXXtee kinnistu.

Lõpetuseks analüüsib kohus juurdepääsu eest makstava tasu suurus. AÕS § 156 lg 1 tulenevalt

määrab juurdepääsu tasu kokkuleppe puudumisel kohus. Eelduslikult on juurdepääs tasuline.

Tasu peaks heastama juurdepääsu tee tõttu koormatud kinnisasja omaniku jaoks ära jääva või

väheneva kinnisasja kasutusvõimaluse. AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu kasutamise tasu

määramine on kohtu diskretsiooniotsus ( vt Riigikohtu 27. septembri 2005.a. otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-85-06, p24). Avalduse kohaselt on avaldaja valmis maksma juurdepääsu tasu XXX tee

ja XXX kinnistu eest 32 eurot aastas. Puudutatud isik XXXei ole vaatamata kohtu nõudmisele

avaldanud, kui suurt tasu ta soovib saada. Juurdepääsutee tasu peaks heastama tee tõttu

koormatud kinnisasja omaniku kaoks ärajääva või väheneva kinnisasja kasutusvõimaluse.

XXXtee kinnistu näol on tegemist transpordimaaga, mis tähendab XXXtee kinnistu

kasutamisvõimalused ei vähene. Avaldaja väidete kohaselt on XXXtee omanik XXXsõlminud

XXX tee 46 ja XXX tee 50 kinnistu omanikega servituudi lepingu, mille kohaselt tasuvad

eelnimetatud kinnistute omanikud avaldajale juurdepääsuõiguse eest iga-aastaselt 32 eurot.

Kuivõrd puudutatud isik ei ole kohtule esitanud andmeid iga-aastaste teehoiu kulude osas ja

XXX tee 46 ning XXX tee 50 kinnistu omanikega sõlmitud lepingute kohaselt tasuvad

eelnimetatud isikud juurdepääsutasu 32 eurot aastas ning XXX kinnistul asuv pumbamaja

vajab remonti või hooldust mõned korrad aastas ja antud kinnistule igapäevane sõidukitega

sõitmine puudub, siis peab kohus põhjendatuks määrata juurdepääsuõiguse eest tasumisele

XXX kinnistu omaniku poolt XXXtee kinnistu omanikule hüvisena 32 eurot aastas. Tasu tuleb

maksta iga-aastaselt ette 31. detsembriks. Kohus märgib, et asjaolude muutmisel (nt kulutuste

tegemisel

tee

korrashoiuks)

korral

võivad

pooled

esitada

kohtule

avalduse

juurdepääsutingimuste muutmiseks.

Avaldaja on taotlenud juurdepääsu kohta märke tegemist kinnistusraamatusse. Riigikohus on

tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04 selgitanud, et kohtuotsuse alusel seatava kinnisomandi kitsenduse

juurdepääsu kujul kinnisasjale saab muuta kolmandate isikutele kehtivaks kinnistusraamatusse

vastava märkusega vastavalt AÕS §-dele 64 lg 1 ja p 4 ja 141 lg 3. Riigikohtu 22.06.2006.a

otsuse nr 3-2-1-63-06 punkti 11 kohaselt saab märkuse kandmist kinnistusraamatusse nõuda

AÕS § 63 lg 1 p 4 alusel. Märkuse sissekandmine eeldab kinnisasja omaniku nõusolekut

tuginedes KRS § 34¹ lg 1, mida võib asendada ka kohtuotsus TsÜS § 68 lg 5, KRS § 34¹ lg 8.

Seega tuleb tuvastada XXX kinnisasja omaniku nõusolek kinnistusraamatusse märkuse

kandmiseks.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus muu hulgas määruses, millega lahendas hagita

menetluses avaldus, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

11

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuivõrd käesolev menetlus

toimus avaldaja avalduse alusel ja avaldaja huvides ja avaldus rahuldatakse osaliselt, jätab

kohus menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda.

TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduvate kulude jaotuse alusel 30

päeva jooksul alates kulude jaotuse kohtu tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik