3-13-1533/79 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1533 Haldusasi EA kaebus Are Vallavalitsuse 13.06.2013 korraldus nr

109 ja 09.07.2013 korralduse nr 123 tühistamiseks ning Are Vallavalitsuse kohustamiseks otsustada uuesti Are vallas Suigu külas olemasoleva elektrivõrgu rekonstrueerimise ja piirkonna elektrivarustuse parendamise üle Menetlusosalised Kaebaja – EA Vastustaja – Are vald Kolmas isik – Elektrilevi OÜ Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 2. mai 2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus EA apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata EA taotlus menetluse peatamiseks käesolevas haldusasjas.

2. Jätta EA apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.05.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-1533 muutmata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 14.11.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-13-1533 2(8) kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Arvestades Elektrilevi OÜ poolt esitatud projekteerimistööde tellimust, esitas EE Võrguehituse AS 10.09.2012 Are Vallavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks Suigu külas Raidla F2 elektrivõrgu rekonstrueerimiseks. Are Vallavalitsuse 11.09.2012 korraldusega nr 168 väljastati taotletud projekteerimistingimused. Elektrivõrku kasutab ning rekonstrueerimine puudutab ka EA, kelle omanduses on antud piirkonnas Aru kinnistu (katastritunnused 14902:003:0172 ja 14902:003:0173). EA esitas korralduse peale 09.05.2013 vaide ning pärast vaide läbivaatamatult tagastamist kaebuse halduskohtule korralduse tühistamiseks. Menetlus selles asjas (haldusasi nr 3-13-1196) on kaebaja taotluse alusel 03.02.2014 määrusega peatatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas asjas.

2. Elektrilevi OÜ esitas 19.12.2012 taotluse avalikes huvides vajaliku elektrivõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks sundvalduse seadmiseks Pärnumaal Are vallas Suigu külas asuvale EAle kuuluvale Aru kinnistule nr 2679906. Vald korraldas 04.02.2013 kavandatava rekonstrueerimisprojektiga hõlmatud kinnisasjade omanike, EE Võrguehituse AS ja Jaotusvõrk OÜ esindajate koosoleku, kus arutati Suigu külas Raidla F2 projekteerimist ning anti ülevaade senisest menetluse käigust (tl 14). EA maakaabli paigaldamisega talle kuuluvale kinnistule pakutud tasu eest ei nõustunud. Elektrilevi OÜ esitas 08.02.2013 Are vallale täiendava avalduse Elektrilevi OÜ 19.12.2012 sundvalduse seadmise taotluse juurde, milles selgitas tasu arvutamist (tl 16). Vallavalitsus teavitas EA 28.03.2013 tähitud kirjaga (adressaadi poolt vastu võetud 22.04.2013), et projekteerimistingimustega kaasneb AÕS § 1581 sätestatud talumiskohustuse tekkimine, millele tal on õigus esitada nelja nädala jooksul vastuväiteid. EA esitas 10.05.2013 vastuväited. Are Vallavalitsus vastas 21.05.2013 ning 28.05.2013 korraldati veel üks koosolek kokkuleppe saavutamiseks.

3. Are Vallavalitsuse 13.06.2013 korraldusega nr 109 (tl 10) seati EA-le kuuluvale Aru kinnistule Pärnu maakonnas Are vallas Suigu külas Elektrilevi OÜ kasuks sundvaldus elektrivõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks (kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) §-d 461 ja 463 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581 lg 1 ning § 1582). Korralduses leiti, et elektrivõrgu rekonstrueerimine projektis näidatud viisil ja kohas on vajalik, kuna vanad paljasjuhtmetega õhuliinid on pikad ja pingekaod on suured ning tarbijateni ei jõua standardile vastav võrgupinge, pingeprobleem puudutab 5 kinnistu omanikke (Timmermanni, Pariku, Mahlemaa, Lohu ja Aru kinnistud). Aru kinnistu omanik pole nõustunud maakaabli paigutamisega tema kinnistule, leides, et pakutud tasu (200 eurot) ei kata riske, mis tal tekivad kaabli asumisest tema kinnistul, nõudes 2851,60 euro suurust tasu. EA tõi lisaks välja, et maaomanik ei saa kasutada antud maad raske põllumajandustehnikaga liikumisel, põllumajandusliku tegevuse juures tekib pidev hoolsuskohustus, kaabli paigaldamisel lõhutakse pinnast pinnasteel kahe kraavi vahel, omanik ei saa sellel teel ladustada puitmaterjali ega rentida seda maad ladustamiseks ning tegi ettepaneku paigutada kaabel Aru kinnistu kõrvale jätkuvalt riigi omandis olevale maale. Vallavalitsus leidis, et need vastuväited ei kaalu üles vajadust maakaabli paigaldamiseks EA maale ning Mahlemaa ja Lohu taludeni viiva maakaabli paigaldamine Aru kinnistu kõrval asuvale jätkuvalt riigi omandis olevale

3-13-1533 3(8) maale pole võimalik seetõttu, et ehitustööde maksumus kallineb tunduvalt (110 928 eurolt

135 099 eurole) ning maakaabli paigaldamiseks tuleks teha suures ulatuses raadamistöid (3000 m2). Aru kinnistul puudub vajadus raadamistöödeks (kasutatakse ära looduslikult sobivad trassikoridorid: metsateed, lagedad alad jms) ning Põllumajandusameti seisukoha järgi ei takista maakaabelliin maa tavapärast kasutust ja kuivendussüsteemide hooldust. Aru kinnistu kahele katastriüksusele on projekteeritud olemasolevate elektriõhuliinide asendamiseks elektrimaakaabelliinid, jaotuskilp Aru talu tarbeks ja Aru talu liitumiskilp. Tehnorajatiste talumiskohustuse eest makstava tasu aluseks on korralduse p 3 kohaselt AÕS § 1582.

4. EA taotles kohtus selle korralduse tühistamist ja valla kohustamist otsustama uuesti elektrivõrgu rekonstrueerimise üle.

5. Are Vallavalitsuse 09.07.2013 korraldusega nr 123 väljastati Elektrilevi OÜ-le ehitusluba Are valda, Suigu külla Raidla AJ F2 pingeparanduse ehitamiseks. EA vaidlustas selle korralduse kohtus (haldusasi nr 3-13-1583).

6. Tallinna Halduskohtu 06.03.2014 määrusega liideti viimati nimetatud haldusasi käesoleva haldusasjaga.

7. EA tugineb oma kaebustes järgmistele argumentidele. Maakaabelliini paigaldamine kaebaja poolt hooldatud erateele pole proportsionaalne. Ilma põhjendamata on jäetud arvestamata kaebaja seisukoht, et kaabli võiks paigaldada tee kõrvale üle kraavi põllu äärde, kus võsa puudub ja kus see ei takistaks kaebajal kasutamast enda poolt rajatud ja hooldatud erateed. Elektrilevi OÜ soovib rajada maakaabli koos kaablikapiga kaebaja poolt põllumajandusliku tegevuse käigus rajatud ja hooldatud erateele. Valitud lahenduse proportsionaalsust ei ole vastustaja tõenditega põhjendanud. Maakaabelliini paigaldamisel on kaebaja kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine piiratud 25% ulatuses. Arvestatud ei ole kaebaja seisukohaga, et kaabel tuleks paigaldada tee kõrvale üle kraavi põllu äärde, et see ei takistaks kaebajal oma eratee kasutamist. Sundvalduse seadmist põhjendati üldhuviteenuse tagamise eesmärgiga, samas kaebajale üldhuviteenust ei tagata, ehkki 04.02.2013 koosolekul lubati lahendada projekteerimisel ka kaebaja varustamine tööstusvooluga. Maakaabli paigaldamiseks oli kolm alternatiivset lahendust, millest parim leiti materiaalsetest kaalutlustest lähtuvalt. Seejuures tehti viga raadamistööde arvestamisel, sest ka valitud lahenduse puhul tuleb teostada raadamistöid, nagu selgub Raidla F2 pingeparanduse skeemilt. Kaalumiseks saadi andmed EE Võrguehituse AS-lt, mis on Elektrilevi OÜ-ga seotud ettevõte, mõlemad kuuluvad AS-le Eesti Energia. See on vastuolus riigihangete seaduse (RHS) §-ga 3, samuti elektridirektiivi 2009/72/EÜ art 9 lg-ga 12. Vastustaja ei valinud võimalike teiste ehitajate pakkumisi. Kaebaja on tähtaegselt vaidlustanud projekteerimistingimuste väljaandmise korralduse, sest seda polnud varem kaebajale teatavaks tehtud. Kaebajat pole sundvalduse seadmise menetluses ära kuulatud, sest vallavalitsuse 28.03.2013 kirja ei saa lugeda kohaseks ärakuulamisõiguse tagamiseks. Vallavalitsuse sundvalduse seadmise korraldus pole piisavalt põhjendatud. Asjas puudub vaidlus, et maakaabli tõttu on kinnisasja sihtotstarbeline kasutus piiratud 25% (vt Elektrilevi OÜ 08.02.2013 täiendav arvutus sundvõõranditasu kohta). Kuna projekteerimistingimuste väljastamise ja sundvalduse seadmise korraldused on õigusvastased, siis ei saa neile tuginev ehitusluba olla seaduslik.

8. Are vald vaidles kaebusele vastu, jäädes korralduses esitatud seisukohtade juurde, et Raidla alajaama elektrivõrgu rekonstrueerimist ja piirkonna elektrivarustuse tagamist ei ole majanduslikult ja kõigi parimas huvides võimalik teostada vaidlusalust maatükki kasutamata.

3-13-1533 4(8) Kolmest arutusel olnud tehnilisest lahendusest on selle variandi puhul tehniline lahendus parim, samuti on maksimaalselt arvestatud maaomanike ettepanekutega. Vaidlusalune variant oli kaebaja esindaja poolt projekteerimise käigus välja pakutud.

9. Elektrivõrgu OÜ vaidles kaebusele vastu ja leidis, et valitud variant on optimaalseim. Kolmas isik märkis, et kaebaja väide, nagu talle üldhuvi teenust ei tagataks, pole põhjendatud. Pärast maakaabli paigaldamist on kaebajal võimalik juurde osta ampreid või minna üle kolmefaasilisele toitele, mis praeguse võrguühenduse korral kujuneks väga kalliks, kuid pärast rekonstrueerimist maksaks ca 100 eurot. Kaebaja soovidega on trassi valikul igati püütud arvestada, mida kinnitab pikk e-kirjavahetus ning vastuväidete ärakuulamine koosolekuil. Kaebaja väidetud eratee on tegelikult võssa kasvanud maaparanduskraavi muldest tekkinud kraavidevaheline tamm (vt lisatud foto tl 128). Kaebajat esialgu esindanud poeg suunas kolmanda isiku projekteerimisel sellele teetammile, et ei peaks kaablit vedama üle põllu või läbi metsa. Kaabli paigaldamine teetammi ei takista selle kasutamist kinnistu sisese teena.

10. Tallinna Halduskohtu 02.05.2014 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus ei andnud hinnangut vallavalitsuse korraldusele nr 168, leides, et see ei ole käesoleva kaebuse esemeks.

Kaebaja väitel puudub vaidlus selle üle, et paigaldatav maakaabelliin piirab 25% ulatuses kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist, sest kolmas isik on sundvalduse tasu arvestuses sellest lähtunud. Kaebaja on teinud sundvalduse seadmise tasu arvestamise avalduses märgitud piirangu ulatusest ebaõiged järeldused. Aru kinnistu maatükkide suuruseks on 28,23 ha ja 21,28 ha (tl 35). Elektrilevi OÜ on sundvõõrandamise tasu suuruse arvestamisel lähtunud mitte kinnistu suurusest, vaid kinnistule projekteeritud maakaabelliini kaitsevööndist, mille pindala on 1 200 m2. Eelpool toodud järeldust kinnitab 08.02.2013 avalduses toodud sundvõõrandamistasu arvestus (1 200 m2*0,09 eur/m2=108 eurot, millest 25% moodustab 27 eurot).

Kaebaja selgituste kohaselt toimub kaabli paigutamine üldhuviteenuse tagamise eesmärgil, kuid kaebajale üldhuviteenust ei tagata. Kohtule esitatud arvamuses kinnitab Elektrilevi OÜ, et elektrivõrgu rekonstrueerimisel on kaebajal võimalik juurde osta nii ampreid kui ka üle minna ühefaasiliselt liitumiselt kolmefaasilisele toitele (tl 122 pöördel). Seega pole kaebaja väide õige.

Kaebaja leiab, et kaabli asukoha valikut on põhjendatud vaid materiaalsete kaalutlustega ning arvestamata on jäetud tema soov, et kaabel paigutada tee kõrvale üle kraavi põllu äärde. Kaebaja ei ole kaebuses täpsustanud, mil moel takistab paigaldatud maakaabelliin tee kasutamist. Kohtule esitatud kirjavahetusest kaebaja ja kolmanda isiku vahel selgub, et kaebaja on ise teinud kolmandale isikule ettepaneku paigutada maakaabelliin kraavide vahelisele trassile (tl 36 pöördel p 3, 122 pöördel, 50, 51). Esitatud dokumentidest selgub, et kaabli rajamisel taastatakse tee endine seisukord. Põllumajandusamet on andnud maakaabli paigaldise osas arvamuse, et kaabli paigaldamisel vähemalt 1,0 meetri sügavusele kraavi põhjast kraavide edasistel hooldustöödel probleeme ei teki (tl 46). Raidla AJ F2 pingeparanduse tööprojekti kohaselt tuleb kraavidest läbiminek teostada 1 meetri sügavusel kraavi põhjast (tl 57 pöördel). Seega on kaabli asukoha valikul arvestatud kaebaja ettepanekuga. Samuti on menetluses välja selgitatud, et kaabli paigutamine ei takista kraavide hooldust ega tee kasutamist.

Kaebaja leiab, et korraldus on vastuolus riigihangete seadusega ja elektridirektiiviga. Vastustaja ei pidanud korralduse vastuvõtmisel riigihangete seadusest lähtuma, sest töid

3-13-1533 5(8) teostatakse küll avalikes huvides, kuid osaühingu poolt ärilise iseloomuga projekti realiseerimiseks.

Kaebuse kohaselt paigutatakse kaabel kaebaja rajatud ja hooldatud erateele ning vastustaja arvestuses on ebaõigesti lähtutud asjaolust, et seal raadamistöid teha ei tule. Kolmas isik on esitanud kohtule foto vaidlusalusest teest (tl 128). Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla erateest tehtud fotot ega vaidlustanud asjas esitatud väiteid selle kohta, et kinnistu sisene tee on tekkinud maaparandustööde käigus kraavide muldest. Asjas esitatud tõenditest selgub, et kaebaja poolt nimetatud eratee puhul on tegelikult tegemist teetammiga, mis on käesoleval ajal võssa kasvanud ning mida ei ole võimalik tegelikkuses teena kasutada (tl 14 pöördel, 36 pöördel-37, 128). Asjaolu, et teetamm on võssa kasvanud, kinnitab ka kaebaja esitatud kaebuses, märkides, et kaebajale kuuluv eratee on vaja võsast puhastada (tl 6 pöördel). Korralduse kohaselt on elektrivõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks sundvalduse seadmise taotluse esitamise põhjuseks piirkonnas elektrivõrgu rekonstrueerimise vajadus. Tööde teostamine toimub vastava elektrivarustuse tööprojekti alusel, mis näeb tööde mahtude hulgas ette kaablitrassi puhastamise võsast (tl 10, 60 pöördel). Seega toimub ka kaebajale kuuluval teel kaablitrassi puhastamine võsast.

Õige on kaebaja väide, et OÜ Elektrilevi on 12.12.2012 kirjas asunud seisukohale, et alajaama on võimalik nihutada selliselt, et see ei jääks Aru kinnistule. Kuid kaebaja jätab tähelepanuta, et nimetatud võimaluse realiseerumine on toodud esile võimaliku kompromisslahendusena juhul, kui kaebaja loobub riskide talumise eest esitatud 2 851,60 euro suurusest rahalisest nõudest. Kaebaja ei saa kohtumenetluses tugineda teise menetlusosalise poolt haldusmenetluses tehtud kompromissettepanekuna esitatud võimalustele.

Sundvalduse seadmise korraldusest nähtub, et maakaabelliini kulgemisel on kaalutud erinevaid tehnilisi lahendusi ning alternatiivseid maakaabelliinide asukohti. Nimetatud asjaolu kinnitab ka kohtule esitatud kaebaja ja kolmanda isiku kirjavahetus ning 28.05.2013 peetud koosoleku arutelu. Menetluse käigus on jõutud järeldusele, et korralduses nimetatud teiste ehitusprojektide alusel on elektrivõrgu rekonstrueerimine oluliselt kulukam ning eeldab ulatuslikke raadamistöid ega taga samaväärset elektrienergiaga varustamist (tl 36-42, 50-51). Arvestades eeltoodut ei ole kaabli asukoha valikut põhjendatud vaid materiaalsete kaalutlustega.

Ehitusseaduse § 23 lg 5 alusel väljastatakse ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks kinnisasja omaniku nõusolekul. Kinnisasja omaniku nõusolek ei ole vajalik, kui ehitusloa taotleja kasuks on seatud sundvaldus. Arvestades eeltoodut ei ole kaebus Are Vallavalitsuse 09.07.2013 korralduse nr 123 tühistamiseks põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. EA palub esitatud apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja leiab, et kohus oleks pidanud esimesena läbi vaatama korralduse nr 168 – projekteerimistingimuste andmise korralduse – peale esitatud kaebuse. Praegusel juhul puudub õiguskindlus, kas eelnimetatud korralduse saab lugeda vallavalitsuse 28.03.2013 kirjaga kaebajale korrektselt kättetoimetatuks nii, et kaebajal oli tagatud eriarvamuse esitamine. Samuti on lahendamata küsimus, kas vallavalitsus pidi läbi vaatama kaebaja vaide. Lõplikku haldusakti ei saa pidada legitiimseks, kui selle aluseks on õigusvastane haldusakt või toiming. Käesoleva asja raames pole vald tõendanud, kuidas tagati ärakuulamisõigus enne korralduse nr 168 andmist ning tehtud on ilmne menetlusviga.

3-13-1533 6(8) Maakaabli paigaldamine kaebaja poolt hooldatud erateele, mitte selle kõrvale kraavi, rikub kaebaja omandiõigust, sest piirab kinnisasja kasutamist põllumajanduslikus majandamistegevuses. Vald pole põhjendanud, et see asukoht riivab kaebaja huve kõige vähem.

12. Are vald palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

13. Kolmas isik Elektrilevi OÜ vaidleb samuti apellatsioonkaebusele vastu.

14. Kaebaja esitas 30.09.2014 täiendavad seisukohad, milles leiab, et ringkonnakohtul on õiguskindluse tagamiseks võimalik menetlus peatada või apellatsioonkaebus rahuldada, sest korralduse nr 168 õiguspärasus on kontrollimata. Kaebaja jäi selle korralduse andmise menetluses ära kuulamata. Tõenditest nähtub, et maakaabelliini kaitsevööndis on kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine piiratud 25%. Piirangud tulenevad juba elektriohutusseaduse (ElOS) § 12 lg 3 p-st 5 – kaitsevööndis on keelatud tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, ladustada ja teisaldada raskusi. Seega on kohati kaebaja tegevus piiratud 100%, sest teel ei tohi sõita rasketehnikaga, sinna ei tohi ladustada puitmaterjali ega rajada sildu. Kaebaja on nõus kaablit taluma tee ääres kraavis. Eratee pole võssa kasvanud, kaebaja kasutab seda sõiduautoga regulaarselt. Kohus on põhjendamatult leidnud, et kaebaja ärakuulamisõigus tagati koosoleku raames.

15. 07.10.2014 palus kaebaja määrata täiendava tähtaja kompromissläbirääkimiste tarvis, selgitades, et võib edaspidi olla läbirääkimistel paindlikum, kui kolmas isik võtab enda kanda sildade rajamise üle magistraalkraavide ja tagab kaebaja liitumiseks tööstusvooluga tehnilised tingimused.

16. Kolmas isik leidis, et kompromissi saavutamine pole võimalik ning tähtaja andmine mittevajalik. Läbirääkimiste lähtetingimused ei ole vastuvõetavad. Tavapärasemast oluliselt soodsamatel tingimustel liitumislepingu sõlmimine poleks kooskõlas võrguettevõtjale elektrituruseadusest ja konkurentsiseadusest tuleneva tarbijate võrdse kohtlemise põhimõttega. Kaebaja ja kolmas isik saaksid praeguse menetluse raames sõlmida kokkuleppe üksnes tehnorajatise talumise hüvitise suuruse kohta. Arvestades sundvalduse seadmisele eelnenud läbirääkimisi ja peaaegu kümnekordselt erinevat arusaama õiglasest hüvitisest ei ole sellise kokkuleppe sõlmimine võimalik.

17. Are vald ei pidanud samuti kompromissi sõlmimist võimalikuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Ringkonnakohus lahendab kõigepealt kaebaja taotluse kompromissi läbirääkimisteks tähtaja andmiseks. HKMS § 97 lg 1 näeb ette, et kohus võib menetluse peatada poolte ja kolmandate isikute ühisel taotluse, kui võib eeldada, et see on otstarbekas pooleliolevate kompromissiläbirääkimiste tõttu või muul mõjuval põhjusel. Kuna vastustaja ja kolmas isik ei näe võimalust kompromissiks, pole menetluse peatamise eeldused täidetud ning kaebaja taotlust ei saa rahuldada.

19. Kaebaja rõhutab apellatsioonkaebuses, et haldusasjas nr 3-13-1196 esitatud kaebus projekteerimistingimuste tühistamiseks tuleb läbi vaadata enne käesolevas asjas esitatud kaebusi, ning palub ringkonnakohtul kaaluda menetluse peatamise või apellatsioonkaebuse rahuldamise vahel. Kaebajaga võib nõustuda, et praegusel juhul pole asjade läbivaatamine toimunud loogilises järjestuses, kuid haldusasjas nr 3-13-1196 peatati menetlus kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni just kaebaja taotluse alusel. Ringkonnakohus ei anna praegu hinnangut menetluse peatamise põhjendatusele, kuid kaebaja vastandlikud

3-13-1533 7(8) seisukohad neis asjades võivad viidata kaebaja pahatahtlikkusele oma menetluslike õiguste kasutamisel. Ringkonnakohus ei pea käesoleva haldusasja menetluse peatamist haldusasja nr 3-13-1196 menetluse tõttu põhjendatuks. HKMS § 95 lg 1 kohaselt, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese, võib kohus menetluse peatada. Haldusasjas nr 3-13-1196 on kaebaja vaidlustanud projekteerimistingimuste väljastamise põhjendusega, et korraldust ei tehtud talle teatavaks enne kui 22.04.2013, korraldusega pole lahendatud kaebaja varustamist tööstusvooluga ning maakaabli ja alajaama paigutamine kaebaja kinnistule pole kõige sobivam lahendus. Kui välja arvata vaidlus korralduse kättetoimetamise aja üle, on samad väited esitatud ka käesolevas asjas, kuna projekteerimistingimuste vaidlustamiseks esitatud väited olidki esitatud eesmärgiga tõrjuda sundvalduse seadmist. Seega on need väited kontrollitavad käesolevas asjas. Ringkonnakohtu arvates ongi sundvalduse seadmise menetlus niimoodi reguleeritud, et tehnovõrgu või -rajatise paigutamise üle konkreetsele kinnistule tuleb vaielda pärast sundvalduse seadmise otsuse vastuvõtmist, sest sellele eelneva haldusmenetluse käigus võib menetlusosaliste seisukohtadest tulenevalt asukoha osas olla muutusi (nt nihutati alajaama asukohta menetluse tulemusena ka käesolevas asjas). Kuigi projekteerimistingimuste kehtestamine on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-25-02, p 16), ei andnud projekteerimistingimused praegusel juhul võimalust ehitusloa väljastamiseks ning läbida tuli veel sundvalduse seadmise menetlus. Vaidlus haldusasjas nr 3-13-1196 vaidlustatud projekteerimistingimuste seadmise korralduse kaebajale teatavaks tegemise ajahetke üle ei oma asja lõpplahenduse osas kaalu ning võiks tähendust omada üksnes küsimuses, kas vald oli õigustatud kaebaja vaide tagastama või mitte. See vaidlus käesolevat haldusasja ei puuduta. Seega ei näe ringkonnakohus vajadust käesoleva asja menetluse peatamiseks.

20. KASVS § 6 lg 2 kohaselt seisneb sundvalduse seadmine kinnisasja koormamises piiratud asjaõigusega või AÕS §-s 1581 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse kehtestamises. AÕS § 1581 näeb ette, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või - rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Sundvalduse seadmine tehnovõrgu ja -rajatise talumiseks eeldab KASVS § 461 lg 2 ja 3 kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel projekteerimistingimuste olemasolu ning sama seaduse §-s 463 sätestatud menetluse läbiviimist. Kaebaja pole väitnud, et ta pole sundvalduse seadmise menetluses saanud oma seisukohti avaldada, apellatsioonimenetluses on ette heidetud ära kuulamata jätmist projekteerimistingimuste andmise menetluses. Kuigi projekteerimistingimuste andmise korraldus pole käesoleva vaidluse esemeks, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kaebaja sai kõik oma väited tehnorajatiste asukoha suhtes, mis tal olid, arvestades haldusasjas nr 3-13-1196 esitatud kaebust, esitada sundvalduse seadmise menetluses ning nende väidete arvestamata jätmist ja arvestamata jätmise põhjendatust kontrollib kohus käesolevas menetluses. Kui ringkonnakohtule esitatud täiendavates seisukohtades tehtud viide koosoleku raames ärakuulamise lubamatusele tähendab siiski etteheidet sundvalduse seadmise menetluses, siis tuleb märkida, et lisaks mitmele koosolekule sai kaebaja oma ärakuulamisõiguse realiseerida 10.05.2013 vastuses valla 28.03.2013 tähitud kirjale nii, nagu KASVS § 463 lg-tes 2 ja 3 ette on nähtud.

21. Kaebaja on ette heitnud, et otsus paigutada kaabel tema omandis oleval kinnistul asuvale erateele on tehtud pelgalt majanduslikest kaalutlustest lähtudes. Nagu selgub AÕS § 1581 lg-st 1, ongi üheks tehnorajatise talumiskohustuse kinnisasja omanikule panemise eelduseks see, et

3-13-1533 8(8) puudub majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga liituda sooviva tarbija ühendamiseks. Seega pole tegemist lubamatu kaalutlusega. Sundvalduse seadmise menetluses olid kaalumisel kolm erinevat lahendust, kusjuures kaks neist oli välja pakutud kaebaja poolt – teetammi alla kaabli paigutamise nõudest kaebaja loobus pärast seda, kui see kolmanda isiku poolt heaks kiideti, ning riigi maale kaabli paigutamist ei peetud sobivaks tehniliselt ega majanduslikult. Korraldus on selles osas korrektselt põhjendatud. Ettepanekut paigutada kaabel teetammi kõrvale kraavi põhja kaebaja sundvalduse seadmise menetluses ei teinud ning seda valla ja kolmanda isiku poolt ei hinnatud. Ilmselt on tegemist tunduvalt kallima variandiga kui valla poolt valitud variant ning see võiks tulla kaalumisele siis, kui esinevad AÕS § 1581 lg-s 2 sätestatud asjaolud.

22. Kaebaja leiab, et tema õigusi piiratakse ebaproportsionaalselt, sest ta ei saa oma erateed enam kasutada kohati isegi 100%. AÕS § 1581 lg 2 näeb ette, et tehnovõrgu talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või - rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. Seega saaks kaebaja tõrjuda sundvalduse seadmist juhul, kui tehnovõrgust või –rajatisest tulenev kitsendus oleks tunduvalt suurem kui avalik huvi tehnovõrguga liitumise vastu ning on olemas mingi teine mõistlik võimalus tehnovõrgu ehitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on avalik huvi kaabli paigutamiseks praegusel juhul suurem kui kaebajale seatavad kitsendused. Elektrivõrgu rekonstrueerimine võeti ette seetõttu, et kaks õhuliini kaudu elektrivõrguga ühendatud majapidamist ei saa käesoleval ajal nõuetekohase pingega elektrivoolu. Kaebaja eratee kasutamine ei ole paigaldatava kaabli tõttu täiesti keelatud ning võimalik on ka raskeveokitega liikumine, tee tasandamine ja teele ladustamine, kui selleks annab loa elektripaigaldise omanik. Tee kasutamine tavapärasel otstarbel – liiklemiseks – pole keelatud. Seega pole tarvidust hinnata, kas tehniliselt tuleks kõne alla maakaabli paigaldamine teetammi kõrvale maaparanduskraavi põhja ning kas seeläbi oleks tagatud Mahlemaa ja Lohu talude elektrivarustus tavapäraseks elutegevuseks vajaliku pingega elektriga.

23. Kaebus ehitusloa vaidlustamiseks tugines üksnes väitele, et sundvalduse seadmine kaebaja kinnistule oli õigusvastane, ning kuna see väide ei leidnud kinnitust, tuli ka ehitusloa vaidlustamiseks esitatud kaebus jätta rahuldamata.

24. Eeltoodust tulenevalt jääb esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata.

25. HKMS § 108 lg 1 näeb ette, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud apellatsiooniastmes riigilõivu 15 eurot. See kulu jääb kaebaja enda kanda. Teised menetlusosalised ei ole kulude hüvitamist taotlenud ning HKMS § 109 lg 1 ls 4 kohaselt jäävad võimalikud kulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask…………..

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi