3-13-37/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-37 Haldusasi OÜ Felixmarte kaebus Maksuja Tolliameti 06.12.2012 korralduse nr 12.2-3/9741-12 osaliseks tühistamiseks sunniraha määramise osas Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Felixmarte, seaduslik esindaja Ivar Alas Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 07.05.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Maksuja Tolliameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Maksuja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Muuta Tallinna Halduskohtu 07.05.2014 kohtuotsuse põhjendusi haldusasjas nr 3- 13-37. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 14.11.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-13-37 2(5) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti (MTA) 12.10.2012 korraldusega nr 12.2-3/9741-7 kohustati OÜ-d Felixmarte kolmanda isikuna esitama seoses OÜ Madelain 2012. a juunikuu käibedeklaratsioonil kajastatud tagastusnõude õigsuse kontrolliga dokumente ja kirjalikud selgitused hiljemalt 24.10.2012. Korraldus sisaldas viidet MKS § 67 lg-le 1 ja hoiatust, et korralduse tähtajaks täitmata jätmisel võidakse esimesel korral kohaldada sunniraha 320 eurot (tl 17-19).

2. MTA 06.12.2012 korraldusega nr 12.2-3/9741-12 kohustati OÜ-d Felixmarte tasuma sunniraha 320 eurot (tl 4-5) põhjusel, et OÜ Felixmarte ei ole 06.12.2012 seisuga MTA 12.10.2012 korraldust nr 12.2-3/9741-7 täitnud ega vaidlustanud, samuti pole võetud ühendust uue täitmise tähtpäeva kokkuleppimiseks. MTA määras 12.10.2012 korralduse nr 12.2- 3/9741-7 täitmiseks uue tähtaja – 18.12.2012.

3. OÜ Felixmarte esitas 08.01.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 06.12.2012 korraldusega nr 12.2-3/9741-12 määratud sunniraha tühistamiseks. Kaebust põhjendati kõigepealt asjaoluga, et 12.10.2012 korralduses nr 12.2-3/9741-7 nõuti asjasse mittepuutuvat infot. Lisaks oli maksuhaldur teadlik OÜ Felixmarte juhatuse liikme Ivar Alase arvutisüsteemi rikkest, mille tõttu ei olnud kaebajal võimalik vastuseid varem edastada. Oktoobris läks katki OÜ Madelain arvuti, mida OÜ Felixmarte juhatuse liige Ivar Alas kasutas serverina, ja paar nädalat hiljem ka kaebaja arvuti.

4. Vastustaja vaidles kaebusele vastu. Kuna kaebaja korraldust ei vaidlustanud, pole sellega mittenõustumise argument enam asjakohane – korraldus on kehtiv haldusakt, mis kuulub täitmisele. Maksumenetlust viiakse läbi OÜ Madelain suhtes, keda seob kaebajaga ühine ainuosanik ja ainus juhatuse liige – Ivar Alas. Ivar Alas OÜ Madelain esindajana teatas 25.10.2012 vastuseks MTA 12.10.2012 OÜ-le Madelain adresseeritud korraldusele nr 12.2-3/9741-6, et arvutisüsteem on alates 18.10.2012 rikkis ning OÜ Madelain vajab korralduse täitmiseks tähtaja pikendamist vähemalt kuni 10.11.2012. Kaebaja ega OÜ Madelain ei ole maksuhaldurile esitanud arvutisüsteemi rikke ega parandustööde kohta mitte mingisuguseid tõendeid. 03.11.2012 EMT remondija hooldustööde kokkulepe esitati esimest korda alles kohtumenetluse käigus. Nähtuvalt nimetatud remonditööde tellimusest on see väljastatud 03.11.2012. 13.11.2012 asus OÜ Madelain korraldust täitma, edastades vastustajale nõutud lepingu koopia. Kuni 13.11.2012 eeldas vastustaja, et arvutisüsteemi rike võis mõjutada ka kaebajale tehtud korralduse täitmist, kuigi kaebaja mingit sellekohast teadet vastustajale ei edastanud. Lisaks eeltoodule pole põhjendatud kaebaja väide, et arvutirike põhjustas nõutud dokumentide ja teabe edastamisega viivitamise, sest kaebajalt nõuti mh dokumente, mis on eelduslikult kas paberkandjal või kättesaadavad muudest andmebaasidest (nt pangakonto väljavõte), samuti selgitusi. MKS § 67 lg 3 alusel võib esimese sunniraha tasumise korralduse teha ulatuses kuni 640 eurot, seega rakendas vastustaja kaebaja suhtes seadusest tulenevat sunnivahendit pooles ulatuses, mis vastusaja hinnangul on ka proportsionaalne.

5. Tallinna Halduskohtu 7. mai 2014 otsusega rahuldati kaebus ja tühistati MTA 06.12.2012 korraldus sunniraha määramise osas. Kohtu põhjendused olid järgmised.

3-13-37 3(5) Korraldusega kohustati kaebajat esitama maksuhaldurile dokumente ja selgitusi hiljemalt 24.10.2012. Korralduses on märgitud, et see toimetatakse OÜ-le Felixmarte kätte posti teel tähtkirjaga ettevõtte äriregistrisse kantud juriidilisele aadressile ning kiirema kättetoimetamise eesmärgil saadetakse koopia korraldusest krüpteerituna ettevõtte äriregistrisse kantud elektronposti aadressile xxx@xxx. Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt on korraldus kaebajale AS Eesti Post andmetel kätte toimetatud 25.10.2012 (tl 4). Varasema kättetoimetamise kohta andmed puuduvad. Eeltoodust nähtuvalt hakkas korraldus kehtima 25.10.2012 ning polnud enne seda kuupäeva kaebajale täitmiseks kohustuslik. Kuna korraldus hakkas kaebaja suhtes kehtima pärast selles määratud täitmise tähtaega, ei olnud kaebajal kohustust taotleda korralduse täitmise tähtaja pikendamist. Kuna korraldus kaebaja suhtes selles märgitud kohustuse täitmise tähtajal ei kehtinud, seega täitmiseks kohustuslik ei olnud, puudus vastustajal käesoleval juhul alus kaebajale sunniraha määramiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. MTA palub esitatud apellatsioonkaebuses kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldamata jätta. Maksuhaldur leiab kõigepealt, et kohus on rahuldanud kaebuse asjaolu põhjal, mida kaebaja ei vaidlustanud ja mille suhtes vastustaja ei saanud esitada vastuväiteid või täiendavaid tõendeid. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendite kohaselt jättis postiteenuse osutaja kaebaja postkasti teate tähtkirja kohta 16.10.2012, seega loeti korralduse edastamise ajal kehtinud MKS § 54 lg 6 kohaselt tähtsaadetisena edastatud dokument kättetoimetatuks. Kaebaja pole väitnud, et tal oleks olnud mõjuv põhjus dokumendi vastuvõtmisega viivitamiseks. Sunnivahendi kohaldamist ei tohiks välistada see, kui isik ei võta saabunud tähtkirja koheselt vastu ning seepärast ületab korralduse täitmiseks ette nähtud tähtaja. Kuigi maksuhalduril pole võimalik esitada tõendeid selle kohta, et kaebaja seaduslik esindaja võttis elektrooniliselt saadetud dokumendi vastu, võib seda kaudselt järeldada asjaolust, et ta on suhelnud maksuhalduriga ja teatanud arvutirikkest enne korralduse täitmise tähtaega (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-3- 1-48-06).

7. OÜ Felixmarte palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, sest halduskohus, kui ta ongi millegi vastu eksinud, on teinud sisuliselt õige lahendi. Korralduse täitmine oli võimatu arvutirikke tõttu. Seda, et vastav taotlus esitati, on maksuhaldur ise vaidlustatud korralduses tõdenud. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 8 lg 2 kohaselt võib sunnivahendi adressaadi põhjendatud taotluse alusel haldusorgan sunnivahendi rakendamise edasi lükata ja teha uue hoiatuse, milles määrab täitmiseks uue tähtaja. Käesoleval juhul on maksuhaldur aktsepteerinud kaebaja selgitust arvutirikke kohta ning määranud ka uue tähtaja, kuid õigusvastaselt määranud kohe ka sunniraha.

8. MTA täiendavates seisukohtades selgitab maksuhaldur, et kaebaja ei teavitanud maksuhaldurit arvutirikke ulatusest ega likvideerimisele kulunud ajast. Kuna OÜ Madelain esitas nõutud dokumendid 13.11.2012, eeldas maksuhaldur, et arvutirike on kõrvaldatud. Kaebusele lisatud EMT remondija hooldustööde kokkuleppest selgub, et probleem oli seotud klaviatuuriga. Seega pole selge, et probleem üldse oleks takistanud korraldust täitmast, samuti pole teada arvuti tegeliku tagastamise aeg.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. HKMS § 157 lg 2 näeb ette, et kohus võib otsuses tugineda üksnes asjas kogutud tõenditele, mida pooltel ja kolmandatel isikutel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel ja kolmandatel isikutel võimalik oma arvamust avaldada. Halduskohus on otsust tehes selle normi vastu eksinud ning tuginenud kaebust rahuldades asjaolule, mille suhtes polnud

3-13-37 4(5) pooltel võimalik oma seisukohta avaldada. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes HKMS § 198 lg 2 p-st 2 võtab ringkonnakohus maksuhalduri esitatud tõendid vastu ja annab neile hinnangu.

10. Maksuhaldur on apellatsioonkaebuses õigesti märkinud, et korraldus oli enne selle täitmise tähtaega kaebajale teatavaks tehtud ning kehtiv. Halduskohus lähtus oma seisukoha kujundamisel ilmselt käesolevas asjas vaidlustatud korralduse kirjeldavas osas märgitust, et AS Eesti Post andmetel on korraldus kätte toimetatud 25.10.2012. Ringkonnakohtule esitatud tõendite kohaselt jäeti aga AS Eesti Post poolt teade tähtkirja kohta kaebaja postkasti 16.10.2012 ning arvestades MKS § 54 lg 6 ls 2 korralduse edastamise ajal kehtinud redaktsiooni, loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Kuna HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui seadus ei näe ette hilisemat tähtaega, kehtis täitmiseks kohustuslik korraldus kaebaja suhtes alates 16.10.2012. Seega on kohus käsitlenud korraldust ebaõigesti täitmise tähtajal mittekehtivana ning kaebuse sel alusel rahuldanud.

11. Eeltoodu ei too siiski kaasa kohtuotsuse tühistamist, sest ka ringkonnakohtu hinnangul puudus maksuhalduril alus sunniraha määramiseks.

12. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud. Kaebaja sai maksumenetluses kolmanda isikuna maksuhaldurilt korralduse täiendavate dokumentide esitamiseks, kuid helistas maksuhaldurile ja teatas, et ei saa korraldust tähtaegselt täita, kuna arvuti on katki (vt vaidlustatud korralduse 4. lõik, sama on maksuhaldur kinnitanud apellatsioonkaebuse p-s 2.4). Kirjalikku tähtaja pikendamise taotlust konkreetse korralduse täitmise tähtaja edasilükkamiseks Ivar Alas, kaebaja ja OÜ Madelain seaduslik esindaja, ei esitanud, kuigi esitas sellise taotluse OÜ-le Madelain tehtud korralduse osas. Asja materjalidest ei selgu, kas maksuhaldur andis OÜ-le Madelain uue tähtaja viimasele tehtud korralduse täitmiseks, kuid teada on, et selle korralduse täitis Ivar Alas 13.11.2012.

13. Sunniraha nõude korralduses põhjendatakse sunniraha määramist sellega, et kaebaja ei ole konkreetselt korralduse nr 12.2-3/9741-7 täitmise tähtaja pikendamiseks maksuhalduri poole pöördunud ning pole korraldust tähtajaks täitnud. Samuti märgib maksuhaldur hilisemas kohtumenetluses, et kaebaja pole tõendanud, et arvutirike takistas tal dokumentide edastamist.

14. Kaebaja on leidnud, et sunniraha nõudmiseks puudus alus, sest kaebaja oli maksuhaldurit teavitanud korralduse tähtaegse täitmise võimatusest ning maksuhaldur oli mõjuva põhjuse olemasolu tunnistanud. Kaebaja tugineb seejuures asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 8 lg-le 2.

15. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et kaebaja viidatud norm maksumenetluses ei kohaldu, sest maksumenetluses reguleerib seda küsimust erinorm MKS § 67. MKS § 67 lg 2 ls 1 näeb ette, et kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Eeltoodust tulenevalt on oluline kindlaks teha, kas korralduse täitmiseks sunniraha ähvardusel määratud tähtpäev – 24.10.2012 – oli vaatamata vahepeal toimunud kaebaja telefonikõnele veel kehtiv. MKS § 61, mis reguleerib maksuhalduri õigust nõuda maksumenetluses teavet kolmandatelt isikutelt, näeb lg 3 ls-s 3 ette, et isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt sama seaduse §-s 50 sätestatule. Järgnevalt tuleb vastata küsimusele, kas suuliselt telefoni teel esitatud taotlus, mille esitamise on maksuhaldur ka käesolevas asjas vaidlustatud korralduse puhul omaks võtnud, on kohane taotlus ja kas juhul, kui maksuhaldur isikule taotluse lahen-

3-13-37 5(5) damise kohta tagasisidet ei anna, tuleb korraldus sunniraha ähvardusel ikkagi algselt ette nähtud tähtajaks täita.

16. MKS § 50 lg 5 kohaselt võib maksuhaldur menetlusosalise põhjendatud taotluse korral või oma algatusel pikendada enda poolt määratud menetlustähtaega, mille tähtpäev ei ole veel saabunud. Kuna seadus ei nõua taotluse põhjendamist kirjalikus vormis, võib see olla ka suuline ja edastatud telefonitsi. Seega pidi maksuhaldur taotluse lahendama. MKS § 50 lg 7 kohaselt teeb otsuse menetlustähtaja ennistamise või pikendamise kohta menetlustoimingut sooritava maksuhalduri juht, juhi asetäitja või juhi poolt volitatud isik. Käesoleval juhul ei ole asja materjalide kohaselt sellist otsust tehtud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks hakata hindama küsimust, kas nõutud dokumentide edastamine oli kaebajal vaatamata arvutirikkele võimalik või kas rike on piisavalt tõendatud. Nende küsimuste käsitlemine oleks olnud vajalik tähtaja pikendamise taotluse lahendamisel. Kuna pikendamise taotlust ei lahendatud, tuleb vastata küsimusele, kas tähtaja pikendamise taotlusele vastuse mittesaamine tähendas seda, et dokumendid tuli esitada 24.10.2012.

17. Arvestades seda, et tegemist oli kehtiva korraldusega, mille täitmise tähtpäeva polnud pikendatud, kehtis kohustus varem teatavaks tehtud kujul. Ka kaebaja poolt viidatud asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 8 lg 3 p 3 keelab sunnivahendi rakendamise üksnes siis, kui selle rakendamine on edasi lükatud, tähtaja pikendamise taotluse esitamine sunnivahendi rakendamist ei välista. Vaatamata eeltoodule leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul pole sunniraha rakendamine kaebaja suhtes võimalik. Mõlema poole seletustest nähtub, et nad ei pidanud tähtpäeva 24.10.2012 pärast kaebaja telefonikõnet maksuhaldurile enam siduvaks. Vaidlustatud korraldusest selgub, et maksuhaldur aktsepteeris kaebaja võimetust dokumente tähtaegselt esitada ning eeldas, et need saadetakse hiljem. Kaebaja sai samuti aru, et ta võib dokumendid hiljem saata. Seega oli tekkinud olukord, kus vaatamata sellele, et korraldus kehtis ja oli täitmiseks kohustuslik, oli täitmise tähtpäeva osas nii korralduse adressaadil kui ka selle andjal mõningane segadus – võimalus korraldus „hiljem“ täita ei pea silmas kindlat tähtpäeva. Selliste ebamääraste olukordade lahendamisel peab olema initsiatiiv maksuhalduri käes ning maksuhalduri etteheide, et kaebaja ei võtnud temaga kontakti korralduse täitmise uue tähtpäeva saamiseks, ei ole asjakohane. MKS § 50 lg 7 nõuab samuti tähtaja pikendamise taotluse lahendamist ning see tähendab uue tähtaja määramist ka sel juhul, kui taotlus jäetakse rahuldamata, kuid varem määratud tähtpäev on vahepeal möödunud. Kuna sunniraha määramine on võimalik üksnes siis, kui hoiatuses märgitud tähtpäevaks ülesannet ei täideta, on oluline, et selle tähtpäeva osas valitseks selgus. Vastasel korral ei saa sunniraha määrata.

18. Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendusi, kuid apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Menetluskulude hüvitamist pole menetlusosalised apellatsioonimenetluses taotlenud ja need jäävad nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi