4-14-6474/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.2014.a Rakvere Väärteoasja number 4-14-6474 Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi I.P kaebus Lääne Prefektuuri otsuse peale väärteoasjas 2670,14,004107 Vaidlustatud lahend

Menetlusosalised

Menetluse liik

Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri

korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja ’i A K 23.07.2014 otsus

väärteoasjas nr 2670,14,004107

Kaebuse esitaja menetlusalune isik I.P (ik: : xxx; elukoht: xxxx) Kaebuse esitaja lepinguline kaitsja: Monica Meristo Kohtuväline menetleja ja Piirivalveameti Lääne : Politsei- Prefektuuri

Pärnu politseijaoskond

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: Jätta rahuldamata kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri I.P

korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse

vanemväärteomenetleja ’i 2 väärteoasjas nr 2670,14,004107 A K 3.07.2014 otsusele . K . aevatav otsus jätta muutmata KarS § 66 alusel võimaldada rahatrahv summas 780 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, igakuiselt tuleb tasuda 65 (kuuskümmend viis) eurot arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnev st. Rahatrahvi osamaksed tuleb tasuda kohtuvä ast kuu lise menetleja otsuses märgitud kontole ning viitenumbriga. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru

Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule

7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast.

I Asjaolud ja mene

tluse käik

1. Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna liikluspolitseinik A L koostas 19.06.2014.a. väärteoprotokolli nr AB1382674 selle kohta, et menetlusalune isik I.P

29.06.2014.a. ajavahemikul 06:36-07:11 Pärnu maakonnas Varbla vallas Varbla puhkeküla juurde viiva tee 1,7 km-l (X483641 Y6477300) liikudes suunaga Varbla keskuse poole, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,48 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,43 mg/l. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 5 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Protokolli kohaselt on asjas tõenditeks indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, tunnistajate ülekuulamise protokollid, alkomeetri väljatrükk.

2. Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja ’i 23.07.2014.a otsusega A K

väärteoasjas nr 2670,14,004107 karistati I.P liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 195 trahviühiku ulatuses, s.o. 780 eurot ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega juh e 6 kuuks. – timisõiguse äravõtmin Kohtuväline menetleja määras tasuda rahatrahv 130 euro suuruste osamaksetega alates 10.08.2014.a. kuni 10.01.2015.

3. 11.08.2014.a saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaebus Lääne le I.P

Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja ’i stavalt VTMS § A K 23.07.2014 otsuse nr 2670,14,004107 peale. Va

12 lg 2 p 1 palus bi vaadata Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas. kaebuse esitaja kaebus lä

Kaebuses tunnistas I.P kergendada karistust ja oma süüd antud asjas, kuid palus mitte kohaldada lisakaristust. Kaebuse esitaja väitis, et tarvitas väärteo toimepanemise päeval alkoholi juhuslike isikut kahtlustas ta, et tema ega ning kuna ta sündmustest midagi ei mäleta, joogi sisse oli pandud midagi, mis sellise seisundini viis.

Kuna kaebuse esitaja on peres ainuke palgasaaja ning töötab ametikohal, mis nõuab juhtimisõiguse olemasolu, sii karistuse tühistamist. s palus ta lisa Menetlusalune isik kahetseb

tegu ning on varasemalt karistamata. Kui kohus siiski peab vajalikuks juhtimisõiguse äravõtmist, palus eha mitte kauemaks kui üks kuu. kaebuse esitaja seda t

Lisaks palus kaebuse esitaja tasuda r võimaldada ahatrahv ositi ühe aasta jooksul.

4. Kohtuväline menetleja kohtule saadetud kirjalikus vastuses kaebust ei toetanud ning palus kohtul kaebus rahuldamata jätta. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et isik, kes juhib mootorsõidukit ületades lubatud alkoholi piirmäära on üliohtlik nii endale, kui teistele kaasliiklejatele. Samuti näitab toimepandud tegu menetlusaluse isiku suhtumist ühiskonda.

M peab olema kursis kehtiva seadusandlusega, mille enetlusalune isik mootorsõidukijuhina

kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest lubatud piirmäära ületamisel võidakse karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot või arestiga ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuks.

Otsuse tegemisel on arvestatud kergendavate ja raskendavate asjaoludega ning võimalusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huviga. Antud juhul oli kergendavaks asjaoluks menetlusaluse isiku kahetsus.

Kohtuväline menetleja on väärteoasjas tuvastatud asjaolusid määranud arvestades menetlusalusele isikule rahatrahvi, mis on üle keskmise lubatud trahvimäärast, lubanud trahvi tasuda ositi ning juhtimisõiguse äravõtmise keskmises määras, vastavalt teo raskusele ja ühiskonna ohtlikkusele. Kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki saada kergem karistus.

Selliste õigusrikkumiste nagu lubatud alkoholi piirmäära ületamise seisundis mootorsõiduki juhtimine, on politseil nulltolerants, mistõttu karistus on üks vahend nende õigusrikkumiste toimepanem

ise vähendamisel.

II Koht

u põhjendused

5. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et I.P kaebus ei kuulu rahuldamisele.

7. Liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi või maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi us 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õh 0,10 milligrammi või rohkem.

8. 23.07.2014 väärteootsuse aluseks olev väärteoprotokoll AB1382674 on koostatud menetlusaluse isiku I.P kohta selles, et tema 29.06.2014 ajavahemikus 06:36-07:11

Pärnumaal Varbla vallas Varbla Puhkeküla juurde viiva tee 1,7 kilomeetril juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,48 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l, loet õplikuks tulemiks 0,43 mg/l. i l

Kohus leiab, et väärteoprotokollis on väärteo kirjeldus esitatud piisava täpsusega, järgides seaduses sätestatud nõudeid.

9. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. Kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokolli kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ütluste, indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, tunnistajate ülekuulamise protokollide ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.

Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt, 29.06.2014 kell 08:20, kasutades indikaatorvahendit Mercury №rdic nr 10202012, saadi indikaatorvahendi reaktsiooniks 0,541 mg/l. Indikaatorvahendi järgmise kontrolli kuupäev 08.11.2014.

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt, 29.06.2014 kell 10:00 kasutati tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDM 0084, mõõtevahendi -

taatlustunnistuse nr TTRC-14-00034. Tõendlusliku alkomeetri lugem oli 0,48 mg/l, laiendmääramatus 0, lõplik mõõtetulemus 0,43 mg/l.

05 mg/l ning

Tunnistaja P R poolt antud ütluste kohaselt magas ta 29.06.2014.a hommikul 06:30 paiku oma elukohas xxxx, kui kuulis, kuidas ta R lu õues käivitus venna P sõiduk xxxx. Akna peale vaatama minnes nägi, et roolis oli võõras noormees ja auto sõitis hoovist minema. Ta ajas venna üles ning kohe otsima. Varbla Puhkeküla poolt Varbla mindi venna xxxx reg.nr-iga xxxx

keskuse suunas nägid nad kõndimas üh lähemale jõudes tundis P. R temas ära te noormeest,

noormehe, kes sõitis hoovist ära tema venna sokkide väel, porine ja xxxx xxxx, noormees oli joobes tea . Vend küsis noormehelt, kas ta ei ole näinud läheduses xxxx, noormees väitis, et ei sellest midagi. P.R ja ta vend küsisid noormehelt, kust ta tuli ning noormees näitas suunda, ta võeti autosse ning sõideti seda teed pidi kohani, kust ta jala tuli, seal nägid nad kruusatee ääres kraavis venna avariilist xxxx

. Noormees väitis, et tema ei ole sõitnud ning kutsuti politsei, kes noormehe endaga kaasa võttis.

Tunnistaja M H , poolt antud ütluste kohaselt olles teenistusülesannete täitmisel 29.06.2014 kella 07:16 paiku, saadi teade, et Varbla kandis on kinni peetud varastatud xxxx ja selle juht.

Kell 08:06 koordinaatidel X483641 ja Y6477300 võeti xxxx juht enda autosse ning isik tuvastati andmebaasi abil. Isikuks osutus I.P. Isik toodi Pärnu, Pikk tn 18 ning ta puhus tõenduslikku alkomeetrisse lõpliku näidu 0,43 mg/ l. Menetlusalune isik andis väärteoprotokollis juhtunu kohta ütlused, mille kohaselt oli ta märg, eksinud, ei teadnud, kus ta oli ning tahtis saada koju.

VTMS § st 2 ja KrMS § 61 lg 2 tulenevalt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma -

siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

Käesolevas asjas on tõenditena hinnatavad tunnistajate ülekuulamise protokollid, menetlusaluse isiku ütlused, indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll. Kohus on seisukohal, et mootorsõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,43 mg/l menetlusaluse isiku I.P poolt on tõendatud kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega.

Kohus leia

b, et puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

10. tunnistab oma süüd antud asjas, kuid palub Kaebuse esitaja I.P kergendada karistust. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus, so rahatrahv 195 trahviühiku ulatuses on põhjendatud ning vastavuses toime pandud teo raskusega. Kohus leiab, et menetlusalune isik, juhtides mootorsõidukit, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, seadis ohtu nii enda kui kaasliiklejad. Kohus on seisukohal, et kuigi menetlusalune isik on väljendanud kahetsust toime pandud teo pärast, tuleb isiku suhtes kohaldada karistust üle keskmise määra, mõjutamaks teda edaspidi mitte liiklusalaseid süütegusid toime panema.

Samas leiab kohus, et el tulenevalt kaebuses esitatud asjaoludest, saab KarS § 66 alus võimaldada menetlusalusel isikul tasuda rahatrahv ositi 12 kuu jooksul.

11. Menetlusalusele isikule määratud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks – osas märgib kohus järgmist.

Kaebuse esitaja palub mitte kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist või alternatiivselt kohaldada seda vaid üheks kuuks. Kohus on sei kohal, et ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul ei ole su välistatud temalt lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Kohus on seisukohal, et antud süüteo eest lisakaristuse kohaldamine juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks on põhjendatud, võttes arvesse lubatud alkoholi piirmäära ületamise ulatust ning rikkumise ohtlikkust.

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1; 133; 134; 135 jätab kohus Lääne

Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja ’i 23.07.2014 otsuse väärteoasjas nr 2670,14,004107 m A K uutmata ja kaebuse rahuldamata, kuid kohaldades KarS § 66 sätteid võimaldab rahatrahvi tasumist ositi ühe aasta jooksul igakuisete maksetena summas 65 eurot.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp