4-14-2692/46 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.10.2014, Rakvere kohtumajas Väärteo number 4-14-2692 Kohtunik Anu Ammer Sekretär Kätlin Koidumäe Kohtuasi

H.O kaebus Politseija Piirivalveameti 20.03.2014 otsuse peale asjas 2590,13,004165 väärteo nr Kaebuse esitaja

H.O (isikukood xxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx);

Kaitsja: Aase Sammelselg -post (e aase.sammelselg@krediidipank.ee) Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur Rakvere politseijaoskond

, esindaja Ave Uue Kohtuistungi toimumise aeg 04.08.2014 ja 26.09.2014, avalikul kohtuistungil

RESOLUTSIOON

H.O kaebus jätta rahuldamata.

- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jätta muutmata kohtuvälise menetleja, Politsei korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna 20.03.2014 otsus väärteoasjas nr 2590,13,004165, millega H.O karistati liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 115 trahviühikut, s.o 460,00 eurot.

- Trahv tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandus ministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606

Sweedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. K

ohustuslik on märkida viitenumber 10220145058745.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule advokaadi vahendusel

Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele 15.10.2014 kohtus

tutvumiseks kättesaadav.

Vaidlustatud otsus

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna piirkondliku 20.03.2014 politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe väärteoasjas nr 2590,13,004165 tehtud otsusega on tuvastatud, et H.O juhtides 05.12.2013 kell

18.20 xxxx tee 0,4. kilomeetril xxxx xxxx, ei arvestanud mootorsõidukit numbrimärgiga sõidukiiruse valikul oma sõidukogemusi, tee ja ilmastikuolusid ning ei hoidunud kõigest, mis -

võib ohustada ja kahjustada teiste vara, mille tulemusena sõitis otsa tagurdavale vasakpööret sooritavale xxxx xxxx varalise kahjuga numbrimärgiga . Oma tegevusega põhjustas H.O lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju on tekitatud xxxx. Menetlusalune isik H.O rikkus seega liiklusseaduse (LS) § 50 lg § 16 lg 1 nõudeid

3 p-de 1 ja 2 ning pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 22 järgi.

3 lg 1

Väärteo toimepanek on kohtuvälise menetleja hinnangul tõendatud sündmuskoha

vaatlusprotokolli, V. K, M. R ja J. R

ütlustega, teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, menetlusaluse isiku ütluste ning vastulausega. Kohtuväline menetlaja leidis, et isik pani teo toime ettevaatamatult. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles ta enda süüd liiklusõnnetuses ei näe, kuna tal ei olnud võimalik ohtu märgata.

Viidates Ls § 2 p ohtuväline menetleja seisukohal, et antud juhul said sõiduki -le 32 on k liikumise tagajärjel varalist kahju , seega LS § 2 p s 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused xxxx - on antud asjas olemas.

Riigikohus on pööranud tähelepanu asjaolule, et liiklusõnnetusega seotud süütegude uurimisel tuleb kaaluda kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute käitumist ja anda sellel õiguslik e hinnang. Asja materjalide pinnalt leidis kohtuväline menetleja, et liiklusõnnetuse põhjuseks oli mõlema osapoole süüline käitumine – poolt LS § 33 lg 2 p 8 nõuete eiramine ja veoautojuhi

menetlusaluse isiku poolt LS § 50 lg 3 p de 1 ja 2 nõuete eiramine. Kohtuväline menetleja -

leidis, et antud juhul oli takistus juhile etteaimatav ja seega on menetlusaluse isiku süü tõendatud ning väärtegu õigesti kvalifitseeritud ja karistatav LS § 223 lg 1 alusel.

Kohtuvälise menetleja arvestas karistuse määramisel kergendava asjaoluna seda, et isik sai liiklusõnnetuses viga, ning leidis, et tegu raskendavad asjaolud puuduvad.

Võttes arvesse eeltoodu ja juhindudes KarS § 56 lg

1 määras kohtuväline menetlej - st a H.O-le

3 lg 1 LS § 22 järgi karistuseks rahatrahvi trahviühiku ulatuses, s.o 460,00 eurot.

Kaebuse sisu

H.O itas 07.04.2014 es Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada tema suhtes 20.03.2014 tehtud kohtuvälise menetleja otsus väärteosasjas nr ja lõpetada 2590,13,004165 väärteomenetlus.

Kaebuse põhjenduste kohaselt on liiklusõnnetuse asjaolud jäetud välja selgitamata. Kaebaja arvates on kohtuväline menetleja määratlenud liiklusõnnetuse ja sellest tulenevalt ka väärteo asjaolud puudulikult. Väärteoasjas koostatud protokollis ja otsuses sisalduv väärteokirjeldus ei sisalda liiklusõnnetuse tagajärgi LS § 2 p 32 tähenduses. Otsuses ei ole tuvastatud liiklusõnnetuses osalenud isiku vigastusi ega kahjustatud vara. Sellest ei nähtu, et menetlusalune isik sai tervisekahjustuse. Samuti ei ole otsusega tuvastatud, et kõnealuses õnnetuses said kahjus

tusi mõlemad osalenud sõidukid.

Väärteoasjas koostatud protokollis ja otsuses ei sisaldu liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kirjeldust. Otsus on asjaolude ja järelduste osas põhjendamata. Menetlusalusele isikule on ette heidetud LS § 50 lg 3 p des 1 ja 2 sätestatud nõuete rikkumist. Samas on menetleja jätnud -

sõidukite kiiruse üldse välja selgitamata, millest lähtuvalt puudub võimalus hinnata selle sobivust

- ning ilmastiku oludega. Andmeid kiiruse kohta ei sisalda ka sõidukogemuse ja tee

avariipolitseiniku poolt koostatud ja allkirjastatud sündmuskoha vaatlusprotokoll.

Vaatlusprotokollile lisatud liiklusõnnetuse skeemis ei ole märget kaebuse esitaja sõiduki pidurdusteekonna pikkuse kohta. Jääb arusaamatuks, millel põhineb järeldus ebaõigelt valitud kiiruse kohta.

Kaebuse esitaja märgib ka, et liiklusõnnetuse teatis ei ole liiklusõnnetuse osaliste poolt allkirjastatud, sellel puudub ka teatise koostaja allkiri. Teatises märgitud sõidukiirus (70 km/h) ei ole kooskõlas H.O itanud, et pööras antud seletusega (50 km/h). Kaebuse esitaja on seg xxxx maanteele xxxx

külast saabuvalt kõrvalteelt, mille kaugust sündmuskohalt ei ole kohtuväline menetelja fikseerinud. Märganud vastassuuna rajal lähituledega veokit ning selle täistulede vilkumist vähendas kaebuse esitaja selleks ajaks saavutatud kiirust võttes jala gaasipedaalilt ning mõne aja pärast kasutades pidurit. Pidurdamist kinnitab ka veoki juht.

Menetleja on otsuse tegemisel jätnud välja selgitamata, millise kiiruse juures algas sõiduki pidurdusteekond ning millise k . iirusega kokkupõrge toimus

Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuvälisel menetlejal tulnuks selgitada välja ka veoki tagurdamise algus suhestatuna vastutuleva sõidukiga ja tagasipöördel liikumise kiirus. Liiklusõnnetuse teatises on veoki kiiruseks märgitud 5 km/h, vaatamata sellele, et veoki juht on kahel korral selgitanud, ei jäi sõiduki lähenedes teel seisma. Sõidukite liikumise kiiruse kohta dokumenti d menetluses des esinevad vastuolud on jäetu kõrvaldamata. Samuti on tuvastamata menetlusaluse isiku ee

lnev sõidukogemus.

Protokollist ega ka vaidlusalusest otsusest ei nähtu, milline oli sündmuskohal nähtavus ja ilmastikuolud. Lubatud suurim sõidukiirus sündmuskohal on km/h. Mõlemad

liiklusõnnetuses osalenud juhid kinnitavad, et nähtavus oli vähemalt 300 meetrit, lund ei sadanud ning et teel oli kinni sõidetud lund. Arvestades liiklusõnnetuse toimumise aega – detsember kell 18.20 K

– ei saa olla õige V. ütlus sellest, et väljas veel pime ei olnud.

Lisaks on ebaselge liiklusõnnetuses osalenud veoki koosseis. V. K on andnud 20.02.2014 ütlused selles, et ta juhtis veoautot xxxx, millel oli haakes poolhaagis. Liiklusseaduses ei eristata tulede kasutamisel haagist ja poolhaagist. Haagise tehniline seisund, eelkõige ääretulede korrasolek on tuvastamata. Viimane on aga sündmuse põhjuse selgitamisel määrava tähtsusega.

Kaebuse esitajale oli veok nähtav vastassuunarajal pärisuunas liikuvana. Veoki haagis asetses vastassuuna vööndis risti. Haagise ääretulede põlemine või mittepõlemine manöövri ajal omab kaebuse esitaja hinnangul olulist tähendust, kuivõrd ääretuledeta haagise nähtavus pimedal ajal on väga piiratud. Nähes vastassuunas lähituledega veokit ei ole alust järeldada, et selle liikumissuund on tagurpidine ning risti üle vastassuuna raja. LS §

-i 40 kohaselt peavad

mootorsõidukil põlema lähi ja ääretuled, haagisel peavad põlema ääre -

- ja numbrituled. Kohtuväline menetleja ei ole otsuses üldse tuvastanud, milliseid tulesid veoauto juht kasutas ja kas see toimus kooskõlas liiklusseaduse nõuetega. Liiklusõnnetuses osalenud juhtide ja tunnistajate ütlustes esinevad vastuolud veokil ja haagisel põlenud tulede osas kohtuväline menetleja protokollis ega otsuses kõrvaldanud, , mida ei ole

samuti ei ole tuvastatud, kas veoki haagis oli tehniliselt korras ja nõuetekohaselt valgustatud.

Tuvastamata on ka asjaolu, kas veoauto juht kasutas manööverdamisel tulesid nõuetekohaselt ning hindamata on veoki tulede ebaõige kasutamise eksitav mõju vastassuunas liiklejatele. Kaebuse esitaja heidab kohtuvälisele menetlejale täiendavalt ette, et hinnangut ei ole antud teise liiklusõnnetuses osalenud juhi käitumisele. Kaebajale ei ole teada, kas ka teise juhi suhtes on menetlus läbi viidud. Arusaamatuks jääb, milline mõju on vaidlustatud otsuses toodul, et teise sõiduki juht rikkus LS § 33 lg 2 p s 8 sätestatud nõudeid. Kaebuse esitaja suhtes omab see

- asjaolu tähendust tsiviilõigusliku vastutuse jaotamisel. Kaebuse esitaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et veoki juht kasutas tulesid ebaõigesti, millega andis oma liikumise suunast ja manöövrist eksitavat informatsiooni. Tegemist oli erakordselt ohtliku manöövriga ja see oli ebamõistlik. Haagisega veok pimedal ajal asulavälisel teel i tagurpidi käigul vasakpöördega kõrvalteele suunamine, sõites seejuures risti üle vastassuunalise sõiduraja, põhjustab äärmiselt ohtliku olukorra. Tegemist oli maateeliikluses lubamatu manöövriga. Liiklusõnnetuse toimumisele juhi käitumine aitas lisaks kaasa veoki peale

vastassuunas läheneva sõiduki märkamist – nähes manöövri k äigus vastassuunast lähenevat

sõidukit umbes 300 m kauguselt, jättis veoki juht vastassuunarajaga risti oleva tuledeta haagisega sõiduki lihtsalt seisma.

Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja seisukohas, et esitatud kaebus tuleb jätta rahul leidis 06.06.2014 damata. AS Rakvere Haigla erakorralise meditsiini osakonna poolt koostatud teatisega on tõendatud, et liiklusõnnetuse tagajärjel sai isik vigastada. Sõiduki teel liikumise tagajärjel on tekitatud inimesele tervisekahjustus ning seega esinevad LS

2 p-s 32 § kirjeldatud liiklusõnnetuse

tunnused. Varalise kahju tekitamine on tõen atud liiklusõnnetuse aktiga, millest nähtuvalt d veoautol deformeerus vasakpoolne külg ja purunesid õhuballoonid. Varaline kahju on tekitatud xxxx. R S kuulunud sõiduautol deformeerus liiklusõnnetuse tagajärjel sõiduki esiosa. Vigastused on liiklusõnnetuse aktile märgitud välise vaatluse põhjal ja tõendatud fototabelil nr 6 ja 7 olevate fotodega.

Menetlusalust isikut ei ole karistatud mitte lusel, -s 1 toodud LS § 227 a vaid LS § 223 lg mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest - -

tervisekahjustuse tekitamise ees,t rikkudes LS § 50 lg 3 p 1 ja 2, mille kohaselt juht peab kohaldama oma sõidukiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud sõidukiirust, m peab juht arvestama muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda uuhulgas sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama ning vähendama kiirust ja vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad.

Samuti peab liikleja LS § 16 lg 1 kohaselt olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis või takistada liiklust, ohustada või kahjustada b inimesi, vara või keskkonda.

Avariis osalenud isikute allkirjade puudumine ei muuda liiklusõnnetuse akti tõendina ebausaldusväärseks. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-39-11 leidnud, et mitte iga menetlustoimingu protokoll ei pea sisaldama menetlusosalise allkirja, kuivõrd menetlusalune isik ei pea osalema igas menetlustoimingus.

Haagise tulede korrasolekut tõendab fototabel fotodega 1 ja 2, millest on selgelt näha, et haagisel olevad tuled põlesid. Samuti on tulede korrasolek tõendatud teise liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi ütlustega. Väärteootsus sisaldab konkreetset isikut ja tema poolt toime pandud tegu. Kohtuväline menetlejal lähtudes kaebuse esitaja selgitustes leiab, et mootorsõiduki juht, nähes tee peal ees tulesid vilgutavat veoautot, oleks p istus ja idanud möönma, et teel võib olla tak vastavalt ka tegutsema. Eeltoodule tuginedes oli tegemist situatsiooniga liikluses, mida juht pidi ette aimama ja mitte hooletusest lootma võimalike tagajärgede mittesaabumisele. On selge, et ilma konkreetses iklussituatsioonis erinevaid tegureid arvestamata ei saa juht valida li

sõidukiirust, mis arvestades reaktsiooniaega ning pidurdusteekonda tagaks sõiduki õigeaegse peatumise. Kriminaalkolleegium on rõhutanud, et juhi hoolsuskohustus kasvab võrdeliselt sõidutingimuste halvenemisega ja võib teatud juhtudel ulatuda nõudeni sõiduk peatada. Oluline on see, et

käesoleval juhul ei võimaldanud juhi poolt valitud sõidukiirus tal eespoolse nähtavusulatuse piires oma mootorsõidukit peatada. Menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud temale väärteoprotokollis inkrimineeritud liiklusseaduse nõuete rikkumise. Kohtuväline menetleja leiab, et liiklusõnnetuse põhjustamine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuistung

id

04.08.2014 kohtuistungil oma kaebuse juurde. Kaebuse esitaja selgitas, et jäi H.O

liiklusõnnetus juhtus, sest haagis oli teel risti. teele keerates nägi kaebuse esitaja, et Xxxx veoauto tuleb vastu, sellel ei olnud ohutulesid, umbes 100 m peal, st vaid see vilgutas täistulesid

kui kaebuse esitaja oli jõudnud sõita 400 m. Selle peale alandas kaebuse esitaja sõidukiirust, kuni jõudis 20 m kaugusele ning siis jät is veoauto täistuled põlema. See pimestas kaebuse t

esitajat ning siis toimus ka otsasõit. Sadas lund nähtavaus oli hea, tegemist oli pimeda , kuid ajaga. Veoauto haagis o li risti üle tee ja auto oli kaebuse esitaja suunas, nagu nähtub ka fotodelt. Tutvunud fotoga nr 1 leidis kaebuse esitaja, et auto võis avarii hetkel olla ka tuledega põllule ja prožektorid sõiduki katusel võisid olla peale õnnetust nihkunud. Kaebuse esitaja selgitas, et veok pimestas teda tuledega. 10 m enne kokkupõrget nägi kaebuse esitaja, et haagis on risti aga ta ei jõudnud enam reageerida. Kiirendamine toimus siis, kui kaebuse esitaja keeras Xxxx teele, et h ja saavutas kiiruse 60 km/h oog üles võtta , ega aeglustanud kui nägi veokit, sest arvas, et see tuleb talle vastu.

Teele keeramisest sündmuskohani on 500 m. Enne veokiga kohakuti jõudmist võttis oo maha. Juhtimisõigus on tal olnud 8 aastat. Ülekuulamisprotokolli kaebuse esitaja h

koostamisel esitati kaebuse esitajale küsimusi, mitte ta ei rääkinud sündmusest vabas tekstis ning need küsimused ei olnud suunatud sellele, et selgitada välja, mis toimus sündmuskohal enne ja pärast õnnetust. Kaebuse esitaja kinnitas, et ütles menetlejale kohapeal ka, et haagise küljetuled ei põlenud ning selle kohta selgitas menetleja, et need lähvad kohe ise automaatselt põlema. Kohtuistungil selgitas tunnistaja V. K, et tema ajas oma autot hoovi ning tee oli täiesti puhas, kummaltki poolt ei tulnud ühtegi sõidukit. Veokil põlesid ohutuled ja haagisel põlesid tuled külgedel. Sõidukil põlesid pooltuled, mitte täistuled. Haagise tuled on üksteisest sõltumatud – kui üks pirn on läbi, siis ei kustuta see teisi ära.

Tunnistaja selgitas, et selleks et hoovi tagurdada keeras ta vasakusse teeserva, nii et parem jäi vabaks, olles sisuliselt vastassuunavööndis. Selline manööverdamine võtab natuke üle poole minuti. Poole tagurdamise pealt tuli suure kiirusega auto – tunnistaja hinnangul u 70 km/h. Pidurdas alles 10 m enne tunnistaja sõidukit. Päeval oli lund tulnud, kuid sel hetkel ei sadanud ja nähtavus oli hea. Tunnistaja pani peale avariid auto katusel olevad vilkurid 2 tk iselt kasutab tunnistaja neid siis, kui koorem on –

– põlema. Taval

laiem, k.o juhul oli nähtavus hea. Tunnistaja on selliselt sõidukit hoovi tagurdanud mitmeid aastaid ja nüüd oli ta juba peaaegu põiki, kui nägi autot tulemas. Teine auto sõitis tunnistaja veokile mõne seku – nägi kui sõiduk teele keeras ja kuna ta tuli sellise ndiga sisse V. K kiirusega, siis selle ajaga ei jõudnud ta enam eest ära tagurdada. Tunnistaja jä tis oma sõiduki t seisma, siis kui teine oli juba väga lähedal. Õ dast all, kõrvalteel, nnetuse ajaks oli haagis juba kal ja ette jäi veoauto. Auto sõitis sisse küljepealt akukasti ja õhuballoonidesse ning nihutas veokit paigast pool meetrit kindlasti ja lõi auto natukene põiki. Tunnistaja ei mäleta, et oleks täistulesid vilgutanud, kogu aeg põlesid lähituled ning kokkupõrke ajal oli ta teega risti (paralleelne mahasõiduga).

Kohtuistungil selgitas tunnistaja M. R, et keeras umbes 18 ajal xxxx teele xxxx suunas kui märkas 100 m sõidu järel, et tema sõidusuunas on vastas veoauto. Sündmuskohal nägi tunnistaja H.O xxxx , kes talle vastu kõndis ja et oli veokile sisse sõitnud ning et haagis oli risti üle tee. Tunnistaja mäletab, et nägi teepeenrast all punast kuma ning sõites pimestasid teda tuled tema enda sõidusuunas – põlesid täistul ožektorid. Haagis oli nii pikk,

ed ja p et veoauto oli

vastassuunas üle kesk telgjoone ja haagis oli pööratud risti üle tee. Haagise rattad olid lumevallis kinni, st nad ei olnud teepeal vaid kõrval manööver . Tunnistaja arvab, et veokijuhi

ebaõnnestus. Kõrvaltee on ühe sõiduki laiune, 3 meetrit kindlasti. Haagise rattad olid koos kumaga teepeal väljas ning ainult taguots hakkas alla minema. Tunnistaja ei mäleta, et haagisel oleksid küljepeal tuled põlenud. Tunnistaja J. R selgitas kohtuistungil, et sõitis sündmuskohale oma autoga peale seda, kui tema vend oli talle helistanud, et töötajaga on juhtunud avarii. Kohale jõudes põlesid veoautol lähituled, mis p id otse põllule. Oli näha, et veoki haagise küljetuled ei põle. aists Samal ajal jõudis kohale ka päästeamet. Tunnistaja tegi sõidukist ühe foto ja lahkus. Seda fotot pakkus ta ka politseile, kuid temaga rohkem ühendust ei võetud.

26.09.2014 kohtuistungil esitas kaebuse esitaja täiendavate tõenditena kaks fotod – millega kaebaja haagis ja et tõendada, kus oli haagise rataste kohal on tuled, mis peaksid põlema, ning teise komplektiga, mis kujutab sündmuskohta valgel ajal, et skeemi mõõtmed pole vastavad. Kaebuse esitaja märkis, et liiklusõnnetuse skeem ei vasta tegelikkusele – veokit ei ole võimalik manööverdada skeemil olevasse asendisse. Isikut ei saa süüstada tõendiga, mis sisaldab ebatäpsusi. Viidates fotole 1 märgib kaebaja, et veok oli tuledega põllule hetkel kui kaebajal oli võimalik seda märgata.

Kohtuistungil selgitas tunnistaja M. M, et dmusk viibis sün ohal juhtimiskeskuse väljakutsel

välipolitseinikuna. Selgituste kohaselt oli sõiduauto sõitnud veoauto vasakusse tagarattasse, veok oli diagonaalis ja haagis asus ristuva tee peal. Sündmuskohal küsitles tunnistaja mõlema l

juh muskoha skeemi. ti, kontrollis juhistaaže politseiandmebaasist ning vormistas sünd

Liiklusõnnetuse skeem pole mõõtkavaline vaid sellel märgitakse sõidukite paiknemine tingmärkidega. Tunnistaja selgitas, et skeemi märgitud väljasõit tähendab mh ka maha sõitu l ning skeemil puuduvad märked libisemisjälgede kohta, sest neid ei olnud. Tunnistaja kinnitab, et haagise tulede põlemise fikseeris ta fotode ja juhtide ütluse järgi ning vaatas selle ka ise üle, kuid skeemil sellist märget tehtud pole.

Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja, tema kaitsjad, kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asus seisukohale, et H.O kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse - piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt - -

liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 50 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Samuti peab juht vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma

jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetleja . VTMS § 69 lg 2 p 3 l -7

kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuk ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere s. Politsei-

politseijaoskonna patrullteenistuse avariipolitseiniku M M poolt 20.02.2014 koostatud väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2590,13,004165 (tl 12 ja pöördel) kohaselt on väärteosajas tõenditeks menetlusaluse isiku H.O ülekuulamise protokollid, tunnistaja K, J. R ja M. R ülekuulamise protokoll, sündmusk teatis liiklusõnnetuses oha vaatlusprotokoll, fototabel ning kannatada saanud isiku saabumisest.

Menetlusaluse isiku H.O 10.12.2013 15- ülekuulamisprotokollist (tl 16) nähtub, et 05.12.2013 kella 18.17 paiku hakkas ta xxxx xxx reg nr külast juhtima R. S kuuluvat sõiduautot xxxx xxxx xxxx ja soovis sõita . Ta viibis sõidukis üksi ja tal oli turvavöö kinnitatud. Jõudes mnt-le, keeras ta paremale ning nägi, et umbes 500 m kaugusel tuleb vastu veoauto.

Menetlusalune isik kiirendas, ning olles veoautost u 100 m kauguse, vilgutas see täistulesid, mille järel sai ta aru, et veoauto seisab, kuid ei saanud aru miks. Ta ei näinud veoauto taga haagist ja veokil endal põlesid lähituled. Peale vilgutamist võttis ta jala gaasipedaalilt ja võttis vaikselt kiirust maha, järgides teeäärt. Umbes 30 m või vähem hakkas ta pidurdama veidi tugevamalt ning seejärel toimus kokkupõrge ning alles siis nägi ta, et veoautol on haagis taga.

Kokkupõrke ajal võis tema sõidukiirus olla 50 km/h. Ta väljus sõidukist ja seda tegi ka veoauto Menetlusalune isik helistas kiirabisse. Ta selgitas, et juht, kes küsis, kas kõik on terved. liiklusõnnetuse ajal oli pime ning kergelt sadas lund, nähtavus oli hea ning sõidutee oli kaetud kinni sõidetud lumega. Kiirabi viis menetlusaluse isiku haiglasse, kus fikseeriti tal rinnakuluu murd. Veoautojuht pani kollased vilkurid põlema peale liiklusõnnetust, ohutulede põlema panemise aega ta ei tea. 11.12.2013 ülekuulamise protokolli (tl 13-14) kohaselt soovis menetlusalune isik lisada, et veoaouto jättis peale täistulede vilgutamist need põlema ning kuna veoautol põlesid vaid lähituled, siis ei osanud ta aimata, et midagi on juhtunud. Samuti nägi ta eemal Xxxx ringtee valgustust ja ei suutnud midagi kahtlast sellest eristada. Umbes 10 m kaugusel nägi ta paremal musta kogu, mis liikus, mille osas selgus peale õnnetust, et tegu oli haagise tagumiste ratastega. Tulede vilgutamise ajal, olid veoauto tuled teega paralleelselt, peale õnnetust oli veok diagonaalis Viitna poole. Oma autol pani ta ohutuled põlema peale õnnetust, kuid need kustusid umbes minutiga aku vea tõttu. Menetlusalune isik selgitas, et soovis ütlusi osaliselt muuta, sest oli eelmisel päeval pabinas.

Tunnistajana kohtuvälises menetluses üle kuulatud V. 18) on öelnud, et 05.12.2013 K (tl 17- kella 16.00 paiku hakkas ta juhtima veoautot xxxx reg nr xxxx, mille xxxx oli järel poolhaagis reg nr xxxx. Ta viib mbes kella 18.00 paiku is sõidukis üksinda ja tal oli turvavöö kinnitatud. U jõudis ta mnt 0,4 km, oma elukoha juurde, suunaga Viitna poole. Ta jäi seisma vasakule xxxx poole sõidutee äärde ning lülitas sisse ohutuled. Ta kontrollis, et eest ega tagant ei tuleks ühtegi sõidukit ja hakkas tagurdama. Siis kui haagis oli hoovi sissesõidu tee peal, märkas ta, et Viitna poolt tuleb üks sõiduauto. oli sõidutee keskel ja ta märkas sõidukit umbes 300 m xxxx

kauguselt, mil jäi seisma. Sõiduauto sõitis edasi ning hakkas pidurdama alles 10 m enne teda, kuid ei suutnud seisma jääda ja sõitis vasakult poolt otsa. Siis pani ta põlema ka vilkurid, xxxx

mis enne ei põlenud, sest ilmastiku olud olid head. Liiklusõnnetuse ajal lund ei sandanud ja nähtavus oli hea, väljas oli hämar, pime veel ei olnud. Tee oli kaetud kinni sõidetud lumega ja oli kohati libe. Ka haagise külje peal on kollane tuli, mis vilgub koos ohutuledega. Tunnistaja J. R on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna tunnistajana (tl 19 ja pöördel) öelnud, et 05.12.2013 helistas talle umbes 18.30 ajal vend M. R ja teatas, et nende töötaja H.O-ga on juhtunud liiklusõnnetus. Ta jõudis u 18.40 sündmuskohale, kus H.O sõiduauto xxxx oli kokku põrganud veokiga. Ta jättis oma auto paremale poole sõiduteele. Veoautol põlesid gabariidid, lähituled ning katusel olevad vilkurid. Vesteldes H.O-ga selgitas viimane talle, et veoauto haagisel ei põle külje peal tuled ning selles veendus ta ka ise ning otsustas sellest pilti teha.

Tunnistaja M. R - on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna tunnistajana (tl 20 21) öelnud, et 05.12.2013 kella 18.15 paiku sõitis ta mööda Xxxx mnt suunaga xxxx poole ning nägi umbes 0,4 km, et keegi t b mingi valgusallikaga ringe. ee Samuti sõitis talle vastu veoauto, mille põlesid katusel kolm prožektorit, gabariidituled ja täistuled. Ta ei saanud alguses aru, kas veoauto sõidab või seisab. Ta sõitis edasi ning nägi, et toimunud on liiklusõnnetus, kus sõiduauto Xxxx oli sõitnud otsa veoauto vasakule küljele. Veoauto seisis vastassuunas diagonaalis Xxxx

suunaga Viitna poole ning sellel oli haakes poolhaagis, mis oli risti üle tee ja millel gabariidituled ei põlenud. Ta nägi, et haagise taga kumas maapinna Ta sõitis le punane valgus.

sündmuskohalt ära ja läks natukese aja pärast tagasi ning siis põlesid veoautol ohutuled ja katusel oli kollane vilkur. Ta lisas, et ilmastikuolud olid rahuldavad, natuke sadas lörtsi, tee oli kaetud soolalume seguga ning väljas oli pime.

Liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumise teatise (tl 22) kohaselt oli 05.12.2013

Lääne mnt toimunud liiklusõnnetuses kannatanuks H.O -Virumaa, Xxxx vallas Xxxx

(seisund kerge, rinnakulüli murru kahtlus).

Sündmuskoh 36) on fikseeritud sündmuskoha asukoht, teeolud, a vaatlusprotokollis (tl 34- liiklusõnnetuses osalejad, kahjude kirjeldu

O. H.O andmed. Sündmuskoht on s ja vigastatud K.- Xxxx vald Xxxx mnt 0,4 km. Tegemist on töötlemata pinnasega kinnisõidetud lumega kaetud teega, mis on libe, valgustamata ja tasane. Vaatluse läbiviimise ajal sadas lund. Vaadeldud on l u Xxxx reg nr xxxx, mille esiosa on deformeerunud ning iiklusõnnetuses osalenud sõidua tot

veoautot Xxxx reg nr xxxx haagist xxxx reg nr xxxx ja , kus sõiduki vasakpoole külg on deformeerunud ning aku ja õhuballoonid purunenud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks on liiklusõnnetuse skeem ja fotod (tl 37-40). Karistusregistri väljavõttest (tl 41) nähtub, et menetlusalune

O. H.O on väärtegude eest isik K.- karistatud kahel korral.

Kohus kontrollis kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel ning leidis, et LS § 223 lg s 1 sätestatud väärteo toimepanek menetlusaluse isiku H.O -

poolt on kohtuvälises menetluses kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega täielikult tõendamist leidud.

Menetlusalune isik K.-O. H.O on nii kohtuvälises menetluses antud ütlustes kui ka kohtuistungil tunnistanud, et ta ei suutnud peatada tema j Xxxx reg nr xxxx uhitud sõiduautot

ning sõitis otsa sõiduteega risti asetsenud veoautole. Samas on menetlusalune isik leidnud, et õnnetuses on süüdi teise sõiduki juht, kes tegi maateeliikluses lubamatut manöövrit tagurdades veokit risti üle vastassuunalise sõiduraja. Menetlusalune isik leiab, et tal ei olnud võimalik takistust ette aimata, sest veoautol ei ohutuled ning see pimestas

põlenud teda täistuledega. Kohus märgib, et liiklusõnnetuseks loetakse igasugune juhtum, millel on vähemalt üks LS § 2 p-s 32 toodud tagajärgedest. Seega asjaolu, et väärteoprotokollis ega otsuses ei ole viidatud menetlusaluse isiku tervisekahjustusele ega tema poolt juhitud sõidukile tekkinud kahjule, ei saa olla otsuse tühistamise aluseks, kui juhtum on loetud liiklusõnnetuseks lähtuvalt sellest, et kahjustada sai xxxx kuulunud veoauto. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku H.O väide, et tal ei olnud võimalik takistust ette aimat , on ümber lükatud asjas kogutud tõenditega. a Menetlusalune isik on les kohtumenetluses al väitnud, et veoauto ei põlenud ohutuled ning seetõttu ei olnud tal võimalik teel olevat takistust ette aimata. Samas on nii sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olnud f t otodelt kui ka menetlusaluse isiku poolt tõendina esitatud fotol (tl 114) nähtavad nii veoauto kui ka selle haakes olnud poolhaagise ohutuled ning gabariidituled. Samuti on menetlusalune isik , et veoa

väide uto pimestada teda täistuledega, ümber lükatud H.O enda ja tunnistaja J. R kohtueelses menetluses lustega sellest, et veoautol antud üt

põlesid lähituled. ütluste sündmuskoha Veelgi enam, nii tunnistajate M. R ja V. K ,

vaatlusprotokolli kui ka menetlusaluse isiku enda 04.08.2014 kohtuistungil antud selgituste kohaselt (tl 77) oli veoauto avarii hetkel tuledega põllule, seega ei saanud veoauto tuled Viitna poolt läheneva sõiduauto juhti pimestada. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli liiklusõnnetu se osaliste väitel nähtavus hea, mis samuti seab kahtluse alla menetlusaluse isiku väited selles, et ta ei näinud, mida veok teeb või miks ta seisab.

Menetlusalune isik on väitnud, et LÕ akt, sündmuskoha vaatlusprotokoll ja selle lisana koostatud skeem sisaldab vastuolusid. Sarnaselt kriminaalmenetluses läbiviidava vaatlusega on sündmuskoha vaatluse eesmärgiks koguda asja lahendamiseks vajalikke andmeid, avastada süüteojälgi ja võtta ära asitõendina kasutatavad objektid. Vaatluse kohta koostatakse protokoll, milles kajastatakse sündmuskoha olustik süüteojälgede kirjeldus ning

ja muud vaatluseandmed,

sh isikute ja sõidukite andmed. Vaatlusprotokoll ei sisalda järeldusi süüteo toimepanemise asjaolude kohta. Menetlusalune isik on kahtluse alla seadnud ka vaatlusprotokollis sisalduvad andmed tema sõidukogemuse ja tema juhitud sõidua u Xxxx kiiruse osas. Nimetatu osas on to

tunnistajana ülekuulatud M. M selgitanud, et sõidustaaži andmed pärinevad

politseiandmebaasist ja kiiruse osas lähtuti menetlusaluse isiku ütlustest (tl 122). Viimast kinnitab kohtu hinnangul ka menetlusaluse isiku 10.12.2013 ütlustes märgitu, et kokkupõrke hetkel võis tema sõidukiirus olla 50 km/h (tl 16). Siinkohal on ebaõige ka menetlusaluse isiku väide, et sündmuskohal teda ei küsitletud (tl 117), sest 04.08.2014 kohtuistungil on H.O kinnitanud menetlejaga suhtlemist ka sündmusko Kohus nõustub kohtuvälise hal (tl 79).

menetlejaga, et avariis osalenud isikute allkirjade puudumine ei muuda liiklusõnnetuse akti tõendina ebausaldusväärseks. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-39-11 leidnud, et mitte iga menetlustoimingu protokoll ei pea sisaldama menetlusosalise allkirja, kuivõrd menetlusalune isik ei pea osalema igas menetlustoimingus. Kohus rõhutab, et tegemist on sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mis ei loo menetlusalusele isikule õigusi ega kohustusi kajastades üksnes andmeid sündmuskoha olustiku ja süüteojälgede kirjeldust. Samuti ei pea vaatlusprotokolli lisaks olev skeem olema mõõtkavas, kajastades üksnes sõidukite paiknemist üksteise ja tee suhtes, sama funktsiooni täidab ka fototabel.

Asjakohane ei ole menetlusaluise isiku väide, et tema ei ole liiklusõnnetuses süüdi, sest ta ei näinud teel olevat takistust. Menetlusalune isik H.O teadis, et tee oli kaetud kinnisõidetud lumega. Omades sõidukogemust vähemalt 2 aastat (tl 34), pidi ta teadma, et sellisel juhul võib tee olla ka libe. Sellest tulenevalt oleks menetlusalune isik, märgates, et veoauto siiski ei sõida talle vastu, vilgutas väidetavalt täistulesid, pidanud võtma aegsast hoo maha ning sõitma kiirusel, mis võimaldanuks tal enne takistust pidama saada. Menetlusaluse isiku käitumist ei õigusta asjaolu, et veoautojuhil oli enne manöövri sooritamist kohustust veenduda selle ohutuses ning ka tema rikkus liiklusseaduse nõudeid. Kohus möönab, et liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ei saa lahendada ilma teiste osapoolte käitumist arvestamata (RKKKo 3-1-1-1-79.06, p 6), ent teise osapoole rikkumine ei saa õigustada menetlusaluse isiku poolt liiklusseaduse nõuete eiramist. Menetlusalune isik oleks pidanud kohaldama sõidukiiruse selliseks, mis võimaldanud tal vajadusel pidurdada ja takistuse ees seisma jääda. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-80-12 asunud seisukohale, et etteaimatav takistus LS § 50 lg 3 p 1 mõttes on igasugune, ka ootamatu takistus teel, millest mööduda ei saa ja mille esinemist võib hoolsuskohustust täitev juht kõiki asjaolusid arvesse võttes ette kujutada. Sõidukijuhi hoolsuskohustus sõidukiiruse valikul kasvab võrdeliselt sõiduolude halvenemisega. Juht peab valima sellise kiiruse, mis võimaldab tal oma sõiduki iseärasusi, ilmastikuolusid, oma võimeid ja muid asjaolusid arvesse võttes sõiduki peatada mis tahes etteaimatava takistuse ees. Seega on juhul käesoleval oluline see, et menetlusaluse isiku valitud sõidukiirus ei võimaldanud tal eespoolse nähtavusulatuse piires peatada oma sõidukit enne, kui see põrkas kokku veoautoga Xxxx.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust -

välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisel VTMS § s 30 sätestatud - alustel.

Kohtulikul uurimisel - leidis tõendamist, et LS § s 223 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik K.-O. H.O.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanem Vastavalt - ises süüdi. KarS § 15 lg le 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise id ja aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendava raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja . õiguskorra kaitsmise huvisid LS § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesoleval juhul on menetlusalusele isikule H.O-le karistuseks määratud rahatrahv 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot. Seega on menetlusalusele isikule määratud karistus alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtuväline menetleja on kergendava asjaoluna arvestanud, et isik sai liiklusõnnetuses viga. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud karistuse alusega ning määranud menetlusalusele isikule K. O. H.O-le karistuse õigesti. Kohus leiab, et määratud - karistus on vastavuses menetlusaluse isiku süüga ning täidab karistuse eesmärki. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p st 1 ning § dest 133, 134 ja 135 jätab kohus - -

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrak aitsebüroo Rakvere politseijaoskonna

politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 20.03.2013 otsuse väärteoasjas nr 2590,13,004165 muutmata ning Kaspar-Oskar H.O kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik