1-14-6916/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

8. oktoobril 2014. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-14-6916 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kriminaalasi Martti Kõiv süüdistuses karistusseadustiku (edaspidi KarS) §

274 lg 1 ja § 275 järgi ning Germo Kõiv süüdistuses KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi käskmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna prokuröri abi Allar Nisu Süüdistatav Martti Kõiv isikukood: 39311222723; elukoht: XXXX; karistatus: kriminaalkorras karistatus puudub; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello Süüdistatav Germo Kõiv isikukood: 39205182761; elukoht: XXXX; karistatus: kriminaalkorras karistatus puudub; kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 21.02.2014 Kaitsja Vandeadvokaat Margo Normann Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada Martti Kõiv KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 125 (ükssada kakskümmend viis) päevamäära, s.o 400 (nelisada) eurot.

Süüdi tunnistada Martti Kõiv KarS § 275 järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 75 (seitsekümmend viis) päevamäära, s.o 240 (kakssada nelikümmend) eurot.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskemat ning kuritegude kogumi eest mõista Martti Kõivule liitkaristuseks 150 päevamäära, s.o 480 eurot.

KarS § 66 lg-te 1, 3 alusel tuleb Martti Kõivul rahaline karistus tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul selliselt, et kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tuleb tal igakuiselt kuu viimaseks päevaks tasuda 48 (nelikümmend kaheksa) eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

Süüdi tunnistada Germo Kõiv KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 125 (ükssada kakskümmend viis) päevamäära, s.o 400 (nelisada) eurot.

Süüdi tunnistada Germo Kõiv KarS § 275 järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 75 (seitsekümmend viis) päevamäära, s.o 240 (kakssada nelikümmend) eurot.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskemat ning kuritegude kogumi eest mõista Germo Kõivule liitkaristuseks 150 päevamäära, s.o 480 eurot.

KarS § 66 lg-te 1, 3 alusel tuleb Germo Kõivul rahaline karistus tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul selliselt, et kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tuleb tal igakuiselt kuu viimaseks päevaks tasuda 48 (nelikümmend kaheksa) eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

Tühistada Germo Kõivule kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld käesoleva kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõenditele kohaldatavad meetmed: Kriminaalasjas asitõendiks olev CD-R plaat (pakend nr 1), millel on politsei poolt filmitud 18.05.2013. a Kambja alevikus XXX maja ees toimunud intsident, tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel sisse nõuda Martti Kõivult menetluskuludena riigituludesse sundraha

532.50 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 108 eurot, s.o kokku 640 (kuussada nelikümmend) eurot ja 50 (viiskümmend) senti.

KrMS § 180 lg 1 alusel sisse nõuda Germo Kõivult menetluskuludena riigituludesse sundraha 532.50 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 36 eurot, s.o kokku 568 (viissada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 50 (viiskümmend) senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et nii Martti Kõivul kui ka Germo Kõivul on õigus tasuda neilt välja mõistetud menetluskulud ositi 10 (kümne) kuu jooksul selliselt, et kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tuleb Martti Kõivul igakuiselt kuu viimaseks päevaks tasuda 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 5 (viis) senti kuni menetluskulude täieliku tasumiseni ning Germo Kõivul 56 (viiskümmend kuus) eurot ja 85 (kaheksakümmend viis) senti kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Makseinfo Süüdistatavatele mõistetud rahalised karistused ja riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis

Seejuures tuleb Martti Kõivul märkida rahalise karistuse tasumisel viitenumbriks 99914400009766, menetluskulude tasumisel viitenumbriks 99914700022155 ning selgituseks kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Germo Kõivul tuleb märkida rahalise karistuse tasumisel viitenumbriks 99914400009737, menetluskulude tasumisel viitenumbriks 99914700022142 ning selgituseks kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaegadel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud.

Edasikaebamise kord Süüdistatavatel ja nende kaitsjatel on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus.

I Süüdistuse sisu Martti Kõivu süüdistatakse selles, et tema koos Germo Kõivuga solvas 18.05.2013 kella 02.50 ja

03.00 vahelisel ajal Tartumaal Kambja vallas Kambja alevikus asuva XXX maja läheduses ametikohustusi täitnud võimuesindajaid - PPA Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna patrullteenistuse kiirreageerijat P.G. ning PPA Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinikku K.S. - sellega, et sõimasid neid ebatsensuursete väljenditega, alandades seeläbi kannatanute au ja väärikust.

Sellega pani Martti Kõiv toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindajate solvamise seoses nende ametikohustuste täitmisega.

Martti Kõivu süüdistatakse ka selles, et tema 18.05.2013 kella 02.50 ja 03.00 vahelisel ajal ähvardas koos Germo Kõivuga Tartumaal Kambja vallas Kambja alevikus asuva XXX maja läheduses ametikohustusi täitnud võimuesindajaid - PPA Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna patrullteenistuse kiirreageerijat P.G. ning PPA Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinikku K.S. tervisekahjustuse tekitamisega, öeldes koos Germo Kõivuga P.G. le ja K.S. le: „Kui lähemale tulete, laseme koera lahti“. Arvestades koera suurust ja agressiivsust, seda, et Martti Kõiv ja Germo Kõiv seisid koeraga politseinike vahetus läheduses, ning asjaolu, et koera lahtilaskmine oli täielikult Martti Kõivu ja Germo Kõivu otsustada, kartsid kannatanud ähvarduse täideviimist ning tunnetasid reaalset ohtu oma tervisele.

Sellega pani Martti Kõiv toime KarS § 274 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindajate suhtes vägivalla toimepanemise seoses nende ametikohustuse täitmisega.

Germo Kõivu süüdistatakse selles, et tema koos Martti Kõivuga solvas 18.05.2013 kella 02.50 ja

03.00 vahelisel ajal Tartumaal Kambja vallas Kambja alevikus asuva XXX maja läheduses ametikohustusi täitnud võimuesindajaid - PPA Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna patrullteenistuse kiirreageerijat P.G. ning PPA Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinikku K.S. - sellega, et sõimasid neid ebatsensuursete väljenditega, alandades seeläbi kannatanute au ja väärikust.

Sellega pani Germo Kõiv toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindajate solvamise seoses nende ametikohustuste täitmisega. Germo Kõivu süüdistatakse ka selles, et tema 18.05.2013 kella 02.50 ja 03.00 vahelisel ajal ähvardas koos Martti Kõivuga Tartumaal Kambja vallas Kambja alevikus asuva XXX maja läheduses ametikohustusi täitnud võimuesindajaid - PPA Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna patrullteenistuse kiirreageerijat P.G. ning PPA Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinikku K.S. tervisekahjustuse tekitamisega, öeldes koos Martti Kõivuga P.G. le ja K.S. le: „Kui lähemale tulete, laseme koera lahti“. Arvestades koera suurust, agressiivsust, seda, et Germo Kõiv ja Martti Kõiv seisid koeraga politseinike vahetus läheduses, ning asjaolu, et koera lahtilaskmine oli täielikult Germo Kõivu ja Martti Kõivu otsustada, kartsid kannatanud ähvarduse täideviimist ning tunnetasid reaalset ohtu oma tervisele.

Sellega pani Germo Kõiv toime KarS § 274 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindajate suhtes vägivalla toimepanemise seoses nende ametikohustuse täitmisega.

II Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Kannatanute P.G. ja K.S. ning tunnistajate R.S. ja A.V. ütlused, samuti kuriteosündmusest tehtud videosalvestise vaatlusprotokoll kogumis tõendavad, et 18.05.2013 kella 02.50 ja 03.00 vahelisel ajal üritasid P.G. ja K.S. võimuesindajatena Tartumaal Kambja vallas Kambja alevikus asuva XXX maja läheduses kinni pidada Martti Kõivu ja Germo Kõivu, keda nad kahtlustasid õigusrikkumise toimepanemises. Kannatanute P.G. ja K.S. ning tunnistaja A.V. ütlustega on tõendatud, et selle kinnipidamise käigus hakkasid Martti Kõiv ja Germo Kõiv P.G. ning K.S. ebatsensuursete väljenditega sõimama. Kannatanute ütlused tõendavad, et süüdistatavate poolt kasutatud väljendid olid sellised, mis mõjusid P.G. le ja K.S. le solvavatena.

Kannatanute P.G. ja K.S. ning tunnistajate R.S. ja A.V. ütlused, samuti kuriteosündmusest tehtud videosalvestise vaatlusprotokoll kogumis tõendavad sedagi, et eelkirjeldatud kinnipidamise käigus lubasid Martti Kõiv ja Germo Kõiv juhul, kui P.G. ja K.S. neile lähenevad, koera nende peale lahti lasta. Kannatanute P.G. ja K.S. , tunnistaja A.V. ütlused on tõendiks sellest, et P.G. ja K.S. tunnetasid reaalset ohtu oma tervisele, kuna koer oli suur ja hirmuäratav.

Kohus Martti Kõivu ja Germo Kõivu käitumises kummalgi juhul õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et sellega panid süüdistatavad toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindajate solvamise seoses nende ametikohustuste täitmisega ning KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindajate suhtes vägivalla toimepanemise seoses nende ametikohustuse täitmisega.

KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus, KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest aga rahaline karistus või kuni kaheaastane vangistus. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kuriteo eest mõistetava rahalise karistuse suuruseks olla 30 kuni 500 päevamäära.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Martti Kõivu ega ka Germo Kõivu tegevuses karistust kergendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 57, ei olnud. KarS § 58 p 10 järgse karistust raskendava asjaoluna esines mõlema süüdistatava käitumises see, et nad panid kõnealused kuriteod toime grupis.

Karistusregistri teatise kohaselt Martti Kõivu ega ka Germo Kõivu kriminaalkorras varem karistatud ei ole.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et pole otstarbekas Martti Kõivu ega Germo Kõivu ei KarS §

274 lg 1 järgi ega ka KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistada vangistusega kui kõige raskemaliigilise karistusega. Kohus on seisukohal, et karistuse eesmärgid on nende puhul saavutatavad ka rahalise karistuse mõistmisega.

Arvestades aga Martti Kõivu ja Germo Kõivu tegude iseloomu, st et tegu oli avaliku võimu vastu toime pandud süütegudega, kus süüdistatavad väga lugupidamatult ning ignorantselt käitusid võimuesindajate vastu, siis üldpreventiivsest eesmärgist tulenevalt peab neile mõistetav karistus olema tuntav ja andma ühiskonnale selge signaali sellest, et sellised teod ei ole tolereeritavad. Seetõttu ei tohi süüdistatavatele kummagi kuriteo eest mõistetavad karistused olla miinimummääras, mis KarS § 44 lg 1 kohaselt on 30 päevamäära. Arvestades ühtlasi sedagi, et mõlema süüdistatava teopanused olid ühesugused, asub kohus seisukohale, et nii Martti Kõivu kui ka Germo Kõivu on KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest põhjendatud karistada 125 päevamäära suuruse rahalise karistusega ning KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 75 päevamäära suuruse rahalise karistusega.

KarS § 64 lõige 1 alusel tuleb mõlema süüdistatava puhul suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning kuritegude kogumi eest mõista neile liitkaristuseks rahaline karistus 150 päevamäära.

KarS § 44 lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. KarS § 44 lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt ei tohi arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, s.o

3.20 eurot.

Germo Kõivu 2013. a keskmiseks päevasissetulekuks oli pärast seadusega ettenähtud mahaarvamiste tegemist 1.90 eurot, Martti Kõivul aga 1.80 eurot. Järelikult oli nende 2013. a keskmine päevasissetulek alla seadusega sätestatud miinimumpäevamäära ning seega tuleb neile rahalise karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 44 lg-s 2 sätestatud 3.20 eurost.

Eeltoodust tulenevalt on nii Germo Kõivule kui ka Martti Kõivule mõistetava rahalise karistuse suuruseks 480 eurot.

KarS § 66 lg 1 sätestab, et mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat.

Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt Martti Kõiv ei tööta, vaid õpib. Sellest võib järeldada, et tal puudub püsiv ning arvestatav sissetulek. Ehkki Germo Kõiv käesoleval ajal töötab, ei olnud temalgi veel käesoleva aasta algul töökohta. Järelikult ei ole temagi majanduslik seis hea. Kohus leiab, et mõistetud rahaliste karistuste korraga tasumine on süüdistatavatele seetõttu majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb nii Germo Kõivul kui Martti Kõivul võimaldada tasuda neile mõistetud rahalised karistused ositi võrdsetes osades 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

III Kohtu seisukoht asitõenditele kohaldatavate meetmete osas Käesolevas asjas on asitõenditeks CD-R plaat (pakend nr 1), millel on politsei poolt filmitud 18.05.2013. a Kambja alevikus XXX maja ees toimunud intsident. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb see KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde.

IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas Martti Kõivuga seotud menetluskulud on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 197 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 532.50 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 108 eurot, mis kokku moodustavad 640.50 eurot. Germo Kõivuga seotud menetluskulud on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 197 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 532.50 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 36 eurot, mis kokku moodustavad 568.50 eurot. Vastavalt § 180 lg 1 esimesele lausele hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatavate majanduslikku olukorda, millel kohus peatus pikemalt eespool, ning seda, et käesoleva otsuse kohaselt tuleb Martti Kõivul ja Germo Kõivul tasuda ka rahalised karistused, siis leiab kohus, et on ilmne, et menetluskulude tasumine ühe korraga käiks neile üle jõu. Seega leiab kohus, et on põhjendatud võimaldada nii Martti Kõivul kui ka Germo Kõivul tasuda nendega seotud menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi võrdsetes osades 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Kohtunik