1-14-6181/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-14-6181

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

15.oktoobril 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja advokaat Marko Paabumets alaealise seaduslik esindaja A.M. osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav H.B. , IK XXX, elukoht: XXXX, varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud, tõkend: ei ole kohaldatud,

süüdistuses KarS § 215 lg 1 ja § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

H.B. it süüdistatakse selles, et tema võttis 30.aprillil 2014.a kella 23:00 paiku Tartus Vainu 3

asuva maja eest omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil oma vanaisale H.A. kuuluva sõiduauto Audi A4, reg nr XXX, millega sõitis Ülenurme alevikku, kus sõitis Tõrvandi-Roiu- Uniküla maantee Kaasiku tee ristmiku juures kraavi.

Sellega pani H.B. toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, s.o KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse H.B. it selles, et tema juhtis ajavahemikul 30.aprill 2014.a kell 23:00 kuni 01.mai 2014.a kell 02:21 Tartu linnas ja Tartumaal Ülenurme vallas mootorsõidukit Audi A4 reg nr XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani H.B. toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 215 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 2 kuud vangistust.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, ning mõista H.B. ile karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 päeva (s.t 01-02.mai 2014.a), mille vältel H.B. oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu karistuseks jääb 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Lähtudes KarS § 74 lg 1 ei pöörata mõistetavat vangistust täielikult täitmisele, kui H.B. ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises

elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

H.B. tuleb süüdi tunnistada KarS § 215 lg 1 ja § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Menetluskuludena kuulub H.B. ilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kuna H.B. i puhul on tegemist alaealisega,

siis tuleb temal materiaalsete vahendite puudumisel menetluskulud tasuda tema seaduslikul esindajal A.M.. Süüdistatava puhul on tegemist alaealise õpilasega, kellel endal sissetulek puudub ning ta on

ema ülalpidamisel. Tema ema seadusliku esindaja avaldas, et ta naasis alles hiljuti

lapsehoolduspuhukuselt tööle ja tema ülalpidamisel on kokku 4 last, nendest 3 alaealist.

Kohtunik leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja kohtus esitatud

taotlust, siis on põhjendatud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa väljamõistetavatest

menetluskuludest riigi kanda. Samuti on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine

vastavalt esitatud taotlusele tasumiseks pikema tähtaja jooksul võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 215 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) kuud vangistust. H.B.

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista kolm (3) kuud vangistust. H.B.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistustest kergem kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista kolm (3) kuud vangistust. H.B. ile

KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 01.-02.mai 2014.a, s.o kaks (2) H.B. i päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista (2) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.B. ei pane ühe (1) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territoorium viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse I.K kuulutamisest.

Määrata katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse H.B. (asuk. Paide, Tallinna 18) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista või temal H.B. ilt

materiaalsete vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt A.M. (IK XXX), elukoht: XXXX) sundraha kakssada (200) eurot ja kaitsjatasu viiskümmend (50) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et või tema seaduslikul esindajal on õigus tasuda H.B. il

väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti

filiaal või EE401700017002872300 №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 99914700013902.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/