2-13-5465/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Tsiviilasja number 2-13-5465

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Kaija Kaijanen ja Indrek Parrest Tsiviilasi Nordea Bank Finland Plc hagi Osaühingu Merilo Building, TR ja AB vastu solidaarselt võlgnevuse väljamõistmiseks Määrus tegemise aeg ja koht 14.10.2014, Tallinn Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13.11.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nordea Bank Finland Plc apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

74 440,61 eurot Menetluse liik Menetlustoiming Kirjalik menetlus Kompromissi kinnitamine ja osaline menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu, registrikood 10221469), lepinguline esindaja Taago Pähkel Kostja I Osaühing Merilo Building (registrikood 10948409) Kostja II TR (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate I ja II esindaja Kalle Oja ja Helen Reinvart Kostja III AB (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Margus Rebane RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Nordea Bank Finland Plc ja AB vaheline kompromiss, mille kohaselt: 1.1.Nordea Bank Finland Plc loobub AB vastu esitatud nõudest ning kinnitab, et ei oma AB vastu mistahes nõudeid. 1.2.AB kinnitab, et ei soovi menetluskulude väljamõistmist Nordea Bank Finland Plclt ning pooled lepivad kokku, et menetluskulud jäävad nende endi kanda.

2. Harju Maakohtu 13.11.2013 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis Nordea Bank Finland Plc hagi AB vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata.

3. Lõpetada menetlus Nordea Bank Finland Plc hagis AB vastu solidaarselt võlgnevuse väljamõistmiseks.

EDASIKAEBE KORD

2(3) Määruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 3 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. S e l g i t u s e d :

1. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

2. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

3. Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks.

4. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Asjaolud Hageja esitas 04.02.2013 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista

92 405,51 eurot. Hageja tõi esile, et hageja ja kostja I sõlmisid 29.05.2007 laenulepingu, mille kohaselt kohustus hageja andma kostjale I laenu 4 950 000 krooni. Kostjale I on hageja poolt laenulepingu täitmiseks välja makstud 319 346,39 eurot. Kostjad II ja III käendasid 29.05.2007 sõlmitud käenduslepinguga laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist kostja I poolt. Laenu oli tagastamata

10 158,82 eurot ja intressi maksmata 12 245,48 eurot. Lisaks nõudis hageja ka viivist 70 001,21 eurot. Kostjad vaidlesid hagile vastu.

Maakohus jättis 13.11.2013 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Hageja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista välja kostjatelt solidaarselt võla põhiosa 10 158, 82 eurot, intressid 12 245,48 eurot ja viivised kuni

52 036,31 eurot, seega kokku 74 440,61 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.

Menetlus ringkonnakohtus Hageja ja AB (kostja III) esitasid ringkonnakohtule kirjaliku kompromissilepingu, mille kohaselt:

1. Hageja ja AB (kostja III) sõlmivad käesolevaga kompromisskokkuleppe, millega soovivad tsiviilasja menetluse lõpetada kostja III osas kompromissi sõlmimise teel.

2. Hageja loobub kostja III vastu esitatud nõudest ning kinnitab, et ei oma kostja III vastu mistahes nõudeid.

3. Kostja III kinnitab, et ei soovi menetluskulude väljamõistmist hagejalt ning pooled lepivad kokku, et poolte menetluskulud jäävad endi kanda.

4. Pooled taotlevad kohtult tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 430 lõike 2 alusel kompromissi kinnitamist ning tsiviilasjas nr 2-13-5465 kostja III vastu esitatud nõude osas menetluse lõpetamist.

3(3)

5. Pooled on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevatest kompromissi kinnitamise ning menetluse lõpetamise tagajärgedest.

6. Pooled lepivad kokku lühendada käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse edasikaebamise tähtaega TsMS § 64 lõike 2 alusel 3 (kolmele) päevale.

7. Käesolev kompromiss on sõlmitud elektrooniliselt digitaalallkirjadega ning on kohtule esitatud elektrooniliselt.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus leiab, et kompromissi kinnitamisele ei ole TsMS § 430 lg-s 3 sätestatud takistusi. Kompromiss tuleb TsMS § 430 lg 1 ja TsMS § 645 lg 1 järgi kinnitada, maakohtu otsus osaliselt osas, milles maakohus jättis hagi AB vastu rahuldamata, tühistada ja tsiviilasja menetlus AB vastu esitatud nõude osas lõpetada.

Margo Klaar Kaija Kaijanen Indrek Parrest /allakirjutatud digitaalselt/ /allakirjutatud digitaalselt/ /allakirjutatud digitaalselt/