2-14-22301/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel RESOLUTSIOON

1. Rahuldada KÜ Olevi hagi. 2. Välja mõista kostjalt H. V.ilt hageja KÜ Olevi 30 kasuks võlgnevus 908,01 (üheksasada kaheksa) eurot ja 01 senti. 3. Lõpetada KÜ Olevi 30 ja H. V. vahel sõlmitud üürileping korteri asukohaga: Olevi 30-47 Kohtla-Järve linnas eluruumina kasutamise kohta. 4. Jätta menetluskulud H. V.i kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast, mis jääb alla 2000 euro, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuasja number 2-14-22301 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2014 kell 16:00 Jõhvi kohtumaja kantselei Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi KÜ Olevi 30 hagi H. V. vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 908 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: KÜ Olevi 30 (RKxxx, asukoht: Olevi 30 Kohtla- Järve)

Hageja esindajad: Ants Kask ja Maksim Fedotov (volikirja alusel, e-post fedotoff@hot.ee )

Kostja: H. V. (IK xxx, elukoht: xxx) Asja arutamine kohtuistungil 13. oktoober 2014

2

Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK

KÜ Olevi 30 esitas 14.08.2014 Viru Maakohtule hagi H. V.i vastu 692,24 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2014 jaanuaris suulise üürilepingu, mille alusel hageja andis kostjale üürile korteri nr 47. Kostja pidi tasuma üüri 50 eurot kuus ning kommunaalteenused. Kostja kasutab korterit kuni käeoleva ajani. Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused. Kommunaalteenuste eest on kostja tasunud vaid 2014 veebruari-, märtsija aprillikuu eest. 2014 jaanuaris, veebruaris ja märtsis kohustus kostja garantiikirjadega tasuma kommunaalteenuste ja üüri võlgnevuse. Alates aprillist 2014 kostja üüri ja kommunaalteenuste eest ei tasu. Hageja palub: 1) Välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 692,24 eurot; 2) Lõpetada poolte vahel sõlmitud üürileping.

Kostja H.V. vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt on ta oma kohustused 100%-selt täitnud. Seoses sellega, et hageja esitas täiteavalduse kostja elukaaslase vastu, kostja lõpetas aprillist 2014 enam maksma. Korteriomanikuks on hageja, seega peab hageja ise kõik kohustused täitma. Kostja samas kinnitas, et on nõus tasuma kommunaalteenuste eest mida faktiliselt kasutab., so veevarustus, kanalisatsioon ja prügivedu. Kostja ei ole korteriühistu liige ja ei pea täitma korteriühistu otsuseid.

10.10.2014 suurendas hageja oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista 908,01 eurot hageja kasuks (tl 59-66).

II KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

2. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

 kostja kasutab hagejaga sõlmitud kokkuleppe alusel alates jaanuarist 2014 kuni käesoleva ajani hagejale kuuluvat korteriomandit asukohaga: Olevi tn 30-47 Kohtla- Järvel.  korterelamus Olevi 30 on asutatud korteriühistu. Kostja tunnistas ka, et on korteri kasutamise eest esitatud majandamiskulude arveid tasunud üksnes osaliselt seoses majandusraskustega. Kostja tunnistas, et tasu nõudmine veeja kanalistatsiooni-, prügiveoteenuse, mingil määral veekao (vee dibilanss), keskkütte ja osaliselt väliskoridoride koristamise eest on põhjendatud.

3

Kostja tunnistas, et on kolmel korral (jaanuaris 2014, veebruaris 2014 ja märtsis 2014) andnud kirjaliku kohustuse (garantiikirja) tasuda üür 50 eurot ja kommunaalteenuste võlgnevus.

3. Kostja vastuväited hagile olid järgmised:

1) kostjal oli hagejaga kokkulepe korteri kasutamiseks seal elamiseks, kuid tema leiab, et kokkulepet ei saa lugeda üürilepinguks. 2) garantiikirjad on ta andnud üksnes konkreetse kuu osas; 3) üürilepingu lõpetamise nõue on alusetu.

4. Pooltevaheline õigussuhe

Pooled vaidlevad selle üle kas jaanuaris 2014 korteri seal elamiseks antud kokkuleppe puhul oli tegemist üürilepingu või mingi muu lepinguliigiga.

VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

VÕS § 274 tuleneb, et üürilepingu võib sõlmida ka suuliselt, kuid juhul kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, loetakse leping sõlmituks tähtajatult.

Üürilepingu puhul on VÕS §-st 271 tulenevalt tegemist tasulise lepinguga.

Kostja tunnistab, et tal oli kommunaalteenuste tasumise kohustus, kuid eitab kokkulepet üüri osas.

Hageja on esitanud üüri kokkuleppe tõendamiseks kostjale esitatud arved, kus arvetele on lisaks kommunaalteenustele eraldi märgitud ka üüri tasu nõue 50 eurot ning kostja poolt koostatud võlatunnistus („garantiikiri“). Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud „garantiikirjade“ puhul on tegemist deklaratiivsete võlatunnistustega, kus kostja tunnistab olemasolevat võlgnevust ja loobub võimalikest vastuväidetest võlale: 1) 31.01.2014 võlakirjas (tl 18) kostja kohustub tasuma korteri nr 47 jaanuarikuu arvel näidatud kommunaalmaksed ja üüri 50 eurot; 2) 18.02.2014 võlakirjas kostja kohustub tasuma kommunaalmaksud perioodi eest 01.02.2014 kuni 15.03.2014 ning üüri 50 eurot; 3) 19.03.2014 võlatunnistus on nimetatud üürilepinguks ja selles kostja kohustub tasuma kommunaalmaksed 15.03.2014 kuni 15.04.2014 ning üüri 50 eurot kuus.

Kohus on seisukohal, et eeltooduga on piisavalt tõendatud, et pooled sõlmisid jaanuaris 2014 tasulise lepingu eluruumi kasutamiseks, so eluruumi üürilepingu ning kostja võttis endale kohustuse tasuda igakuiselt üüri 50 eurot ning tasuma ka korteriga seotud majandamiskulud. Kostja ei ole esitanud selgeid vastuväiteid selles osas, et talle esitatud arvetes märgitud majandamiskulud oleksid põhjendamatult suured või et ta ei ole ühte või teist teenust saanud. Kostja vastuväited jäid enamasti umbmääraseks nagu „ ma oleks võinud väliskoridori ka ise pesta“.

5. Kostja väide, et „garantiikirjad“ andis ta üksnes konkreetse kuu võlgnevuse osas.

Kohus nõustub kostjaga, et võlatunnistused olid antud konkreetse kuu kohta, so tegemist oli deklaratiivse võlatunnistusega, kus kostja kinnitas olemasolevat võlgnevust hageja eest, kuid kõigi kolme võlatunnistuse puhul on oluliseks see, et nimetatud võlatunnistuses kostja tunnistab kokkulepet üüri tasumise ja üüri suuruse osas (50 eurot kuus).

4

6. Kostja väide, et üürilepingu lõpetamise nõue on alusetu.

VÕS § 316 lg.1 p.1 sätestab, et üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega.

Vaidlust ei ole selle üle, et kostja täitis lepingust tulenevat üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustust jaanuarist kuni märtsini 2014 osaliselt ja ei ole alates aprillist 2014 tasunud üüri ega kõrvalkulusid.

Üürilepingu lõpetamise aluseks sobivad antud juhul ka VÕS § 316 lg.1 p.2 ja 3.

Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb üürilepingu ülesütlemise avalduseks lugeda hagiavalduse nõuet üürilepingu lõpetamiseks.

Kohus on seisukohal, et üürilepingu ülesütlemine on põhjendatud ja rahuldab hageja nõude üürilepingu lõpetamiseks.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et VÕS § 334 lg.1 ja 2 tulenevalt peab kostja üürnikuna peale kohtuotsuse jõustumist üüritud asja koos päraldistega tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Üürnik vastutab üüritud asja hävimise ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. VÕS § 335 tulenevalt kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline … .

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 162 lg.1 tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja H. V.i kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson Kohtunik