4-14-3658/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.2014.a Rakvere Väärteoasja number 4-14-3658 Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi R.E kaebus Põhja prefektuuri otsuse peale väärteoasjas 2302,14,004105 Vaidlustatud lahend

Menetlusosalised

Menetluse liik

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja komissar

Lilia Protsykova 09.04.2014.a otsus väärteoasjas nr 2302,14,004105

Kaebuse esitaja menetlusalune isik R.E (ik: : xxx; elukoht: xxxx, e-post: xxxx)

Kohtuväline menetleja iirivalveameti Põhja : Politseija P p

refektuuri korrakaitsebüroo

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Jätta rahuldamata R.E ja Piirivalveameti Põhja kaebus Politsei-

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja komissar Lilia Protsykova 09.04.2014.a otsus väärteoasjas nr ele 2302,14,004105. K

aevatav otsus jätta muutmata. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru

Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule

7 (seits

me) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast.

I Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluspolitseinik Peeter Saar koostas 19.03.2014.a. väärteoprotokolli nr AB1398559 selle kohta, et R.E 19.03.2014.a. kell 09.54 xxxx teel liikudes suunaga xxxx tee suunas juhtides mootorsõidukit, alustas reguleeritava ülekäigukoha ületamist foori keelava tulega. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 35 lg 10 nõudeid ning pani toime LS § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Protokolli kohaselt on asjas tõenditeks tunnistaja ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollid, kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokoll ja video.

2. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja komissar Lilia Protsykova 09.04.2014 otsusega väärteoasjas nr 2302,14,004105 karistati R.E liiklusseaduse § 221 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 100 eurot. 3.

13.05.2014 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja kohtualluvusel R.E kaebus Politseiroo ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebü liiklusjärelevalveteenistuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja komissar Lilia Prostykova 09.04.2014 väärteootsusele nr 2302,14,004105.

Kaebuses paluti

tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada tema suhtes alustatud väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega kuna VTMS

§ st 87 tulenevalt ei ole võimalik tuvastada väärteoprotokollis nimetamata asjaolusid. -

Alternatiivselt s menetlusalune isik tud , kui otsust ei tühistata palu vähendada talle määra karistust 12 trahviühikuni.

Kaebuses leiti - , et tulenevalt KarS § 15 lg st 3 on väärteona karistatav vähemalt hooletusest toimepandud tegu ning süüdi tunnistamiseks peab isiku käitumises olema tuvastatud objektiivse hoolsuskohustuse rikkumine. T - ulenevalt VTMS § st 87 peaks väärteoprotokolli teokirjelduses olema kajastatud, kuidas oleks tema asemel käitunud kohusetundlik ja tähelepanelik, samas eluvaldkonnas tegutsev isik. Süüdistuse tekstis peavad kajastuma süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnustele vastavad asjaolud ning koostatud väärteoprotokoll ega väärteootsus sellele nõudele ei vasta. Rikutud on - kaebuse esitaja VTMS § 19 lg 1 p st 1 tulenevat õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse ka sellega, et väärteoprotokolli teokirjeldusest ei nähtu, millist värvi tuli fooris põles. Ta on seisukohal, et termin „keelav tuli“ on õiguslik järeldus ning teadmata, millist värvi tuli fooris põles, ei ole võimalik hinnata, kas liikumine oli lubatud või mitte. Lisaks ei ole võimalik kontrollida, kas tegu oli üldse fooriga LS § 7 lg 1 tähenduses.

Kaebuse esitaja palub kohtul rahatrahvi vähendada, arvestades tema rikkumise iseloomu.

Kaebuse esitaja ei saa siiani aru, mis värvi tuli fooris põles ning tema arvates oli tegemist rohelise tulega. Tegemist ei olnud tahtliku rikkumisega ning kaebuse esitaja on üliõpilane, kes tööl ei käi. eskmises määras rahatrahvi tasumine on tema jaoks ülimalt raske ning ka poole K väiksem rahatrahv suudab edukalt hoida teda eemal uute väärtegude toimepanemisest. Kaebuse esitaja leiab, et kuna tema puhul on tegemist isikuga, keda ei ole varem väärteoega kriminaalkorras karistatud, siis võib pidada tõenäoliseks, et ka rahatrahv 12 trahviühiku ulatuses, s.o 48 eurot on piisavalt mõjus, ning palub kohtul vähendada talle määratud rahatrahvi.

4. Kohtuväline menetleja leidis kohtule saadetud kirjalikus vastuses, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. R.E süüline käitumine LS § 35 lg 10 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toimepandud ning tõendatud. Samuti on väärtegu õigesti kvalifitseeritud LS § 221 lg 1 järgi ning menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on õigusvastane ja puuduvad KarS § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud.

Rikkumine o

n tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, sh tunnistaja M. V ütlustega.

Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta 19.03.2014.a kella 09:54 ajal xxxx tee ja xxxx vahetus läheduses, kuidas mootorsõiduk reguleeritud ülekäigurajale sõitu xxxx reg nr-iga xxxx alustas

foori keelava kollase tulega. Tunnistaja ütlusi kinnitab videosalvestuselt nähtuv, millelt on selgelt näha, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk on ülekäiguraja ees, kui fooris on süttinud kollane tuli ning punane süttib vahetult pärast seda, kui sõiduk on ületanud ülekäiguraja. Videosalvestuselt on näha, et menetlusalune isik ei vähendanud kiirust ega üritanud peatuda ning tõendamist on leidnud, et menetlusalune isik alustas reguleeritud ülekäiguraja ületamist foori keelava kollase tulega. Menetlusalune isik sõidukijuhina peab olema teadlik sellest, et LS § 7 lg 1 p 3 kohaselt „keelab kollane tuli liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi sõita vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata“. Kuna R.E juhitud sõiduk oli kollase tule süttimisel lähenemas foorile, siis ei mahu tema käitumine ühegi eelmainitud olukorra alla, samuti ei nähtu salvestiselt, et peatumine ülekäiguraja ees oleks kedagi ohustanud või juhi vaateväli foorile oleks olnud varjatud. Videosalvestuselt nähtub, et R.E ei täitnud LS § 35 lg 10 tulenevat nõuet, kohtuväline menetleja on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et R.E poolt toime pandud väärtegu on tõendatud.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades rikkumise raskusastet ja tuginedes kehtiva õiguse järgi kohaldatavatele karistamise üldpõhimõtetele on R.E-le määratud karistus sanktsiooni keskmises määras, s.o 25 trahviühikut (100 eurot), proportsionaalne ning kooskõlas õiguspraktikaga.

II Kohtu põhjendused

5. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

6. tsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja o kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et R.E kaebus ei kuulu rahuldamisele.

7. LS § 35 lg 10 kohaselt kui foorituli või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees.

LS § 7 lg 1 selgitab fooritulede tähendust, LS § 7 lg 1 p 3 kohaselt kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata. LS § 221 lg 1 kohaselt mootorsõiduki või trammijuhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule - või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

8. 09.04.2014 väärteootsuse aluseks oleva väärteoprotokolli AB1398559 kohaselt juhtis R.E 19.03.2014 kell 09:54 xxxx teel liikudes suunaga xxxx tee suunas mootorsõidukit xxxx reg nr-iga xxxx, ning alustas reguleeritava ülekäigukoha ületamist foori keelava tulega.

Kohus leiab, et väärteoprotokollis on väärteo kirjeldus esitatud piisava täpsusega, järgides VTMS § is 69 esitatud nõudeid. -

9.

Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.

Tunnistaja M. V -iga xxxx ütluste kohaselt alustas menetlusaluse isiku juhitud sõiduk reg nr reguleeritud ülekäigurajale sõitu foori keelava kollase tulega ning tehtud on videosalvestus. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt kiirustas ta kooli ning avastades, et fooris vilgub roheline tuli, lisas kiirust. Ise arvas, et oli kollase tule süttimisel juba ristmikul ning kahtseb, ku

i rikkumine tõesti aset leidis. Kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokollist nähtuvalt teostati 19.03.2014.a. xxxx juures, xxxx tänava ristmikul järelevalvet. Muu hulgas tuvastati kell 09:54 xxxx reg.nr. xxxx poolt rikkumine, so kollase fooritule eiramine.

VTMS § st 2 ja KrMS § 61 lg 2 tulenevalt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma -

siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

Käesolevas asjas on tõenditena hinnatavad menetlusaluse isiku ülekuulamise p rotokoll, tunnistaja M. V ül , kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokoll ekuulamise protokoll

ja videosalvestus. Kohus on seisukohal, et etamine foori keelava tulega, so LS reguleeritud ülekäiguraja ül § 35

lg

- e menetlusaluse isiku R.E s 10 sätestatud rikkumin poolt on tõendatud kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega.

Seega ei kuulu menetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega. Samuti pole tuvastatud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid.

10. Kohus leiab, et kaebuse esitaja vastuväide, et väärteoprotokolli teokirjelduses peaks olema märgitud see, kuidas tema asemel oleks käitunud kohusetundlik ja tähelepanelik, samas eluvaldkonnas tegutsev isik, sest KarS § 15 lg st 3 tulenevalt on väärteona karistatav vähemalt -

hooletusest toime pandud tegu ning väärteoprotokollis ei ole selgitatud, millist objektiivset hoolsuskohustust ta on rikkunud, . ei ole põhjendatud

Kohus leiab, et

kuivõrd KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, ei pea menetleja kohtuvälise poolt koostatav väärteoprotokoll kajastama subjektiivse koosseisu vormi. Kuivõrd menetlusalusele isikule on ette heidetud LS § 35 lg 10 rikkumist, on kohtuväline menetleja möönnud ka teo toimepanemist menetlusaluse isiku poolt vähemalt ettevaatamatusest. Maakohtu hinnangul ole sõnaselge märke puudumine p

väärteomenetlust välistavaks asjaoluks. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt kaebuses viidatud Riigikohtu lahenditest tulenevad asjaolud, mis puudutavad subjektiivse koosseisu tuvastamist, ei ole samalaadsed käesoleva väärteoasjas tuvastatud asjaoludega, mistõttu pole s viited nendele asjakohased.

Maakohus on seisukohal, et arusaamatuks jäävad menetlusaluse isiku väited, nagu poleks keelava fooritule eiramine karistatav, ilma et oleks tuvastatud mingi objektiivse hoolsuskohustuse rikkumine. Kohus on seisukohal, et e reguleeritava ülekäiguraja ületamis alustamine keelava tulega on iseenesest hoolsuskohustuse rikkumine ning väärteo koosseisu olemasolu jaatamiseks piisab selle tuvastamisest, kas isik on keelava fooritulega ristmiku ületamist alustanud. 11. -st 1 tulenevat Kohus leiab, et kaebuse esitaja väide, et on rikutud tema VTMS § 19 lg 1 p õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse sellega, et väärteoprotokolli , teokirjeldusest ei nähtu, millist värvi tuli fooris põles, on alusetu. Väärteoprotokollist nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes arutatakse LS § 221 lg st 1 tulenevat väärtegu, s.o mootorsõiduki - - või trammijuhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine. Keelava fooritule määratluse sätestab LS § 7 lg 1 ning sõidukijuht peab selle tähendust teadma.

Menetlusalune isik sõidukijuhina pidi olema kursis liiklusseadusega ning mõistma termini „keelav foorituli“ tähendust ning fooritule värvust. , samuti tajuma foori olemasolu

12. ndamise osas Määratud karistuse vähe märgib kohus järgmist. Kuigi kaebuses märgitu kohaselt on tegemist üliõpilasega, kellele ka rahatrahv 12 trahviühiku ulatuses oleks mõjus, puudub alus trahvi vähendamiseks. Kohtuväline menetleja on määranud rahatrahvi sanktsiooni keskmises määras.

Riigikohtu praktikas on välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt võetakse karistuse määramisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr ning tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, selle põhjal saadakse konkreetse juhul süü suurusele vastav karistuse määr. Kuivõrd puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, on karistuse määr arvestades rikkumise asjaolusid põhjendatud ning õiglane. Menetlusalune isik pole tõendanud enda rasket majanduslikku olukorda iseloomustavaid asjaolusid. Kuigi tegemist on varem karistamata isikuga, on vajalik tema mõjutamine, et tagada tema edasine õiguskuulekus liikluses. Maakohus ei pea

põhjendatuks määratud rahatrahvi vähendada.

13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1; 133; 134; 135 jätab kohus Põhja

Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja komissar Lilia Protsykova 09.04.2014 e väärteoasjas nr otsus 2302,14,004105 muutmata ning

R.E kaebuse rahuldamata.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp