1-13-2941/38 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-13-2941

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13 oktoober 2014. kohtumaja a Jõgeva Kriminaalasja number 1-13-2941 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Aivo Aljo Taotlus erakorraline ettekanne Z.R kohta Süüdimõistetu Z.R

isikukood XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele Z.R-ile 28.03.2013.a Tartu Maakohtu

otsusega kriminaalasjas 1-13-2941 , mis oli asendatud karistuseks mõistetud vangistuse

üldkasuliku tööga, ärakandmata osa, mis on kümme üheksateist päev 10 ( ) kuud 19 ( ) a vangistust.

KrMS § 414 lg 1 kohaselt kohustada Z.R-i ilmuma ristuse kandmiseks ka 27.10.2014.a kell 10:00 Tartu Vanglasse. KrMS § 414 lg 3 kohaselt võib süüdimõistetu määratud ajaks vanglasse mitteilmumisel kohaldada tema sundtoomist. Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Jõgeva kohtumaja Tartu Maakohtu

kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Z.R on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 28.03.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-2941 KarS § 424 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-11-7309 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1

2 (3)

aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 ja lg 3 alusel ase aristuseks mõistetud ndati liitk

vangistus 910 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrati 1 aasta ja 8 kuud. KarS § 69

lg 4 alusel kohustati isikut üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi KarS § 75 lg 2 p 2 ja p 7 alusel kohustati isikut käitumiskontrolli .

ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning keelati isikul igasugune suhtlemine

xxxxxxxxxxxxxx viibimine xxxxxxxxxxx - xxxxxxxxxxxxx töö ja elukohas ning lähenemine

lähemale kui 50 meetrit. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati Z.R üldkasuliku töö

tegemise ajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti isikul lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks. Kohtuotsus jõustus 12.04.2013.a.

28.10.2013.a esitas kriminaalhooldusametnik Aivi Aljo kohtule erakorralise ettekande Z.R-ile

mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna isik hoiab kõrvale üldkasuliku töö

tegemisest tulenevalt oma tervislikust seisundist. 18.11.2013.a kohtuistungil selgitas Z.R

, et tal on psüühika ja südameprobleemid. Üldkasulikku tööd ei ole teinud, kuna ei jõua - teha, tunneb end halvasti. On võimeline tegema tööd, mis ei ole füüsiline.

Kohus 19.11.201 tervisliku seisundi kindlakstegemiseks 3.a määras Z.R-i

kohtupsühhiaatriaekspertiisi. xx5.01.2014.a kohtuistungil sai Z.R aru, et peab

üldkasulikku tööd tegema ning on selleks valmis, mõistab, et vastasel juhul tuleb vangistust kandma minna. Kriminaalhooldaja leidis, et tuleb anda isikule veelkord võimalus üldkasulikku tööd teha. 15.01.2014.a Tartu Maakohtu määrusega otsustas kohus võtta erakorraline ettekanne teadmiseks ja jätkata kriminaalhooldust.

22.09.2014.a esitas kriminaalhooldusametnik uue erakorralise ettekande Z.R-i kohta,

kuna Z.R tkuvalt jä hoidub kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. Z.R on

kriminaalhooldajale selgitanud, et pole üldkasulikku tööd sooritanud tervislikel põhjustel. Kriminaalhooldajale ei ole Z.R esitanud dokumente arsti juures käimise või tervisliku

seisundi kohta. 19.08.2014.a kriminaalhooldusametniku vastuvõtul käies esitas hooldusalune kriminaalhooldajale Tartu Ülikooli Kliinikumi vastuvõtule registreerimise teatise, mille kohaselt pidi hooldusalune pöörduma xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Ettekande kohaselt siirdus Z.R pärast viimase erakorralise ettekande arutelu mõneks

ajaks üldkasulikule tööle. Alates 23.04.2014.a ei ole Z.R üldkasuliku töö tunde

sooritanud, tuues põhjuseks halva tervise. Käesolevaks ajaks on Z.R sooritanud 272

tundi ja sooritamata on 638 tundi. Kriminaalhooldaja kontrollis ka Z.R-i arsti juures

käimist 12.09.2014.a ja selgus, et arsti soovitus lisaks ravile oli jätkata üldkasuliku töö

sooritamist ja leida palgaline töö. Kriminaalhooldusametniku hinnangul hoidub Z.R

tahtlikult eemale üldkasuliku töö sooritamisest, tema tervislik seisund ei ole põhjuseks tööst hoidumiseks. Kriminaalhooldaja taotleb pöörata karistus täitmisele.

Kohus pidas asjas 13.10.2014.a istungi. Z.R avaldas, et ei ole tööd teinud, kuna tunneb

ennast halvasti ja on valmis vangi minema. Kriminaalhooldaja avaldas, et tänase seisuga on tehtud 272 tundi, tegemata 638 tundi. Katseaeg algas 12.04.2013 asta .a, sellest ajast möödas 1 a 6

kuud kriminaalhooldaja on ja tehtud on väga vähe tunde. Katseaja lõpuni on 2 kuud ja

veendunud, et Z.R ei hakka tööd tegema ja vangistus tuleks täitmisele pöörata. Kriminaalhooldaja märkis, et ta helistas Z.R-i arstile, kelle sõnul Z.R-i tervislik

seisund ei taksita töö te Z.R-i perearsti Milvi Silla sõnul on Z.R-i gemist.

puudeaste katkenud, Z.R perearsti poole Z.R ei ole pöördunud. Teisi kontrollnõudeid on

täitnud.

KOHTU SEISUKOHT

3 (3)

Kohus leiab, et kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale,

süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus

politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või

süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele

pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. S Sellegipoolest poolest ei üüdimõistetule on antud võimalus kanda oma karistus ära vabaduses. ole ta sooritanud K nõuetekohaselt üldkasulikku tööd. ohtuotsusega määratud tähtaeg üldkasuliku

töö soori on läbi saamas ja Z.R ei ole näidanud üles valmidust üldkasulikku tamiseks tööd edasi sooritada Istungil antud ü süüdimõistetu nõus vangistust kandma Käesolevalt ei tluste kohaselt on minema. ole kohtule teada h mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud isikul nõueteko aselt üldkasuliku töö tegemist Süüdimõistetu on olnud nõus üldkasuliku tööga ning talle on selgitatud selle . tähendust ning tegemata jätmise tagajärgi korduvalt. Seega on Z.R suhtunud ükskõikselt talle antud võimalusse kanda mõistetud karistus ära vabaduses. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et korduva rikkumise puhul on kriminaalhooldaja

ettepanek Z.R-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb

rahuldada. Kohus on seisukohal, et Z.R-ile ad meetmed ning ei avalda mõju leebem karistuse e

esmärke on võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega.

Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on l sooritamata 638 tundi süüdimõistetu

üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 6 tulenevalt vastab 2 le tunnile üldkasulikule tööle üks päev -

vangistust, seega on Z.R-ile karistuseks mõistetud vangistusest üldkasuliku tööga kandmata 10 kuud ja 19 a vangistust. päev Et Z.R oleks võimalik enne vangistusse asumist korraldada enda eluolu, määrab kohus vanglasse ilmumise ajaks 27.10.2014.a kell 10:00. KrMS § 414 lg 3 kohaselt võib süüdimõistetu määratud ajaks vanglasse mitteilmumisel kohaldada tema sundtoomist.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § KrMS § 42 69 lg 6 ja 8, 432.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik