1-11-12500/97 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1-11-12500

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2014.a., Võru kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-11-12500

Kohtunik

Roomet Sõnna

Kohtuistungi sekretär

Liia Tigane

Kriminaalasi

Süüdimõistetu H. O. `i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine

Prokurör

Meelis Juursoo kirjaliku arvamusega

Süüdimõistetu H. O. , isikukood xxxxxxxxxxx, kannab karistust Tartu Vanglas

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS §-st 871

lg 1 ja 3, KrMS §-st 4261

, § 432 lg-test 3, 32

ja 4, kohtunik määras:

Kohaldada H. O. suhtes pärast tema kinnipidamiskohast vabanemist 27.novembril 2014.a. karistusjärgset käitumiskontrolli pikkusega 1 (üks) aasta.

Määrata H. O.

karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks Tartu Vangla

Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku

kontrolli alla. Kohustada H. O. karistusjärgse kontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1

tulenevaid nõudeid: elada kohtu poolt määratud elukohas Pärna 26 Antsla linn Antsla

vald Võrumaa; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba eluvõi töökoha muutmiseks. Määrus kätte toimetada süüdimõistetule, prokurörile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg

1-11-12500

2

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 30.04.2012.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-11-12500 tunnistati H. O. süüdi KarS § 118 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 238 lg 2

alusel vähendati H. O. mõistetud karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 08.09.2009.a. kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 4 kuu vangistuse võrra ning H. O.

mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati H. O. kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise aega arvestati alates 27.07.2011.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 27.07.2011.a. ja lõpeb 27.11.2014.a. Tartu Maakohtu 25.10.2013.a. määrusega jäeti H. O. ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.

Kohus leidis, et H. O. vabadusse naastes eksisteerib tema puhul kõrge oht uute kuritegude toimepanemiseks. H. O. on varasemalt 11-l korral kriminaalkorras karistatud, tema kuritegelik käitumine vabaduses olles on paljuski tingitud alkoholi liigtarvitamisest. Vabanedes asuks ta elama kannatanute – endise elukaaslase ja poja – juurde. H. O. eitab oma süüd toimepandud

kuritegude osas, seega ei näe ta vajadust enda käitumist muuta. Tartu Ringkonnakohtu

22.11.2013.a. määrusega kriminaalasjas nr 1-11-12500 jäeti Tartu Maakohtu 25.10.2013.a. määrus H. O. vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata jätmise osas muutmata.

Tartu Vangla esitas 27.08.2014.a. Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Vangla poolt antud kinnipeetava iseloomustuse (vangla toimiku 2. osa, lk-d 215-218) kohaselt

on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud 11-l korral ning vanglas kannab karistust viiendat

korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Varasemalt on kinnipeetavat

kriminaalkorras karistatud varguste, asja omavolilise kasutamise ning raske kehavigastuse

tahtliku tekitamise eest. Kolm eelviimast kuritegu on kehalise väärkohtlemise eest. Hetkel

kannab kinnipeetav karistust raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Kuriteo toimepanemise

ajendiks olid sõltuvusprobleemid. Kinnipeetav ei tunnista oma süüd raske tervisekahjustuse

tekitamises. Ajavahemikul 30.05.-11.07.2013.a. on ta läbinud sotsiaalprogrammi

"Eluviisitreening". Kinnipeetav pole programmi „Õige Hetk" läbinud, kuna sotsiaalosakond leidis, et kinnipeetav pole võimeline seda läbima seoses oma vanusega. Alates 25.07.2014.a.

töötab kinnipeetav vangla majandustöödel. Vangistuse jooksul määratud 12 distsiplinaarkaristust.

Kinnipeetav plaanib elama asuda aadressile Võru maakond, Antsla vald, Antsla linn, Pärna tänav 26, millest pool kuulub kinnipeetavale. Kinnipeetav pole kindel, kas antud maja on veel elamiskõlblik, kuna pole teadlik selle seisukorrast. Vabanedes ei planeeri enam edasi õppida,

kuna väidetavalt on see tegevus raskendatud - uus info ei jää meelde. Kinnipeetav on alates 1997. aastast töövõimetuspensionär, enne seda töötas peamiselt mitteametlikult, tegi juhutöid. Vabanemise korral on peamiseks sissetulekuks kinnipeetavale makstav pension, planeerib ka

võimalusel teha juhutöid. Tartu Vangla 25.08.2014.a. andmetel on kinnipeetaval tasumata võlanõudeid summas 2 740,98 eurot, vabanemisfondis on 47,88 eurot.

1-11-12500

3

Kinnipeetava lähimasse sotsiaalvõrgustikku kuuluvad ema, õde, vend, endine elukaaslane ja poeg. Kinnipeetava sõnul pole ta vangistuse ajal suhelnud ema, õe ega vennaga ning varasemalt

polnud suhted nende vahel samuti kõige paremad. Endise elukaaslase ja poja suhtes on kinnipeetav varasemalt kasutanud füüsilist vägivalda. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad

ka kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetava sõnul tarvitas alkoholi peamiselt siis, kui kodus olid konfliktid. Eelistab kanget alkoholi ning tunnistab, et mõnikord võis joomine kesta

ka mitu päeva. Samas tihedaks alkoholitarvitajaks ta ennast ei pea. Enamus kuritegudest sooritatud alkoholijoobes olles ning alkoholi mõju all muutub ka vägivaldseks. Kinnipeetaval

puuduvad otsesed eesmärgid peale vabanemist. Väidetavalt pole palju mõelnud tulevikule, rohkem keskendub olevikule. Alates 1987.a karistatud nii varakui ka isikuvastaste kuritegude eest, viimane kuritegu on toime pandud katseajal. On rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid.

Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav on alkoholijoobes ja seoses sellega kaotab

enesevalitsuse, ei suuda oma käitumist ega emotsioone kontrollida. Oht võib suureneda, kui

kinnipeetaval esinevad käitumishäired, mis võivad olla tingitud varasematest peatraumadest. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 21%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 40%. Tartu vangla teeb ettepaneku, juhul kui kohus

peab otstarbekaks P.K allutamist karistusjärgsele käitumiskontrollile, kohaldada H. O. suhtes käitumiskontrolli ajaks kohustust KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu H. O. avaldas istungil, et ta soovib karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, sest vajab abi edaspidise elu korraldamisel. Prokurör leiab, et põhjendatud ei ole H. O. ennetähtaegne vabastamine ja otstarbekas ei ole ka tema allutamine karistusjärgsele käitumiskontrollile. Kohtu seisukoht Karistusseadustiku (KarS) § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse

ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud

tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud

vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3)

arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest

või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla

kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. KrMS § 4261 kohaselt otsustab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.

1-11-12500

4

H. O. on karistatud KarS § 118 p 1 järgi enam kui 2-aastase vangistusega ja tegemist oli tahtliku

kuriteoga, mille üheks koosseisutunnuseks on muuhulgas vägivalla kasutamine. Mõistetud

karistuse kandmiselt peaks süüdimõistetu pärast karistuse täielikku ärakandmist vabanema

2014.a novembrikuus. Seega on süüdimõistetu H. O. vabanemisel olemas kõik

karistusseadusest tulenevad alused tema suhtes karistusejärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud prokuröri arvamuse ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et H. O. suhtes tuleb karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et H. O. on varasemalt kriminaalkorras karistatud kokku 11-l korral ning reaalset vangistust kannab viiendat korda. Vangistuse jooksul on talle määratud

12 distsiplinaarkaristust. Süüdimõistetu ohtlikkus on kõige tõenäolisem, kui H. O. on

alkoholijoobes ja seoses sellega kaotab enesevalitsuse. Kuigi H. O. ei ole kindel, kas talle

kuuluv kinnistu Pärna 26 Antsla linnas on elamiskõlbulik, sest puudub ülevaade maja seisukorrast ja selle elamistingimustest, arvab ta siiski, et tal on seal võimalik elada. H. O. on töövõimetuspensionär, ta on 80% töövõimekaotusega ja raske puudega isik.

Sotsiaalhoolekandeseaduse § 28 tulenevalt peab kinnipidamiskohast vabanenutele andma vältimatut sotsiaalabi, samuti vajadusel osutama abi töö leidmisel, määrama tugiisiku, vajadusel looma varjupaigad. Karistusjärgse käitumiskontrolli kehtestanud seaduse eelnõu seletuskirjast tuleneb, et käitumisjärgse käitumiskontrolli kohaldamise põhimõtte sätestamise eesmärgiks on teha tööd vanglakaristuse täielikult ärakandnud isikuga, kes vajab abi sotsiaalsel kohanemisel ning järelvalvet. Kriminaalhooldusseaduse § 26 kohaselt kriminaalhoolduse teostamise käigus kriminaalhooldaja valvab kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise järele, abistab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning osutab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi. Lisaks osutatakse kriminaalhooldusalusele katseaja jooksul abi töö, õppimisja elukoha leidmisel, samuti teiste isiklike probleemide lahendamisel. Neil asjaoludel leiab kohus, et H. O. suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on

põhjendatud. Kohus leiab, et kuna süüdimõistetu H. O. on ise avaldanud soovi alluda

vabanemisel käitumiskontrollile, on loodud eeldused tulemuslikule kriminaalhooldusele.

Karistusjärgse käitumiskontrolli puhul on tegemist ka ühe H. O. kuriteoriske maandatava

viisiga. H. O. on taotluse materjalidest nähtuvalt raske puudega isik. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes tuleb H. O. suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli.

Roomet Sõnna Kohtunik