3-14-50677/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 14.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50677 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt tekitatud kahju eest hüvitise summas 10 950 eurot väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 09.05.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 09.05.2014. a määrus muutmata ja Aleksei Maksimovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD 1. Kinnipeetav Aleksei Maksimov esitas Tartu Vanglale venekeelse kahju hüvitamise taotluse, mille vangla talle tagastas kuna oli veendunud, et A. Maksimov valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta. Samas selgitas vangla venekeelsete kahjunõuete tõlkimise korda. 2. A. Maksimov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt kahju tekitamise eest hüvitise summas 10 950 eurot väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt on kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebusele on lisatud venekeelne kahju hüvitamise nõue Tartu Vanglale, mis on vanglas registreeritud 03.04.2014 nr-ga 1-13/664-1. Kaebus sisaldab ka taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kuna kaebajal ei ole tööd, sissetulekut ega vahendeid arveldusarvel. 3. Tartu Halduskohus jättis 09.05.2014. a määrusega A. Maksimovi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ning andis tähtaja kaebuses esinevate puudute kõrvaldamiseks ja riigilõivu summas 328 eurot ja 50 senti tasumiseks. Halduskohus leidis, et kuigi kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul oli 4 eurot ja 39 senti ning kaebajat saab pidada maksejõuetuks, ei ole menetlusabi andmine kaebajale põhjendatud. Kuigi kaebusest ei selgu, milline kahju kaebajal tekkis ning millist kaebaja õigust riivati posti teel saadetud televiisori mittelubamisega kaebajale, on kaebuse edulootused vähesed. Vangistusseadusest, vangla sisekorraeeskirjast, Tartu Vangla kodukorrast ega muudest õigusaktidest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda posti teel saadetiste saamist, sh televiisori saamist. Seega ei saa vangla tegevus, mitte lubada posti teel saadetud televiisorit

kaebajale, riivata kaebaja õigusi sedavõrd intensiivselt, et oleks põhjendatud riigilõivu tasumisest vabastamine kahju hüvitamise kaebuse esitamisel. Halduskohus selgitas, et ei saa kaebust sisustada haldusorgani kahju hüvitamise taotluse tagastamise otsuse pinnalt ning kaebajal tuleb täpsustada, millise haldusakti või toiminguga, millise haldusorgani poolt ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle saabunud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. A. Maksimov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 09.05.2014. a määrus tühistada ja vabastada ta riigilõivu tasumisest. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu A. Maksimov halduskohtu seisukohaga, kuna halduskohtu seisukoht on vastuolus põhiseadusega, kus on öeldud, et igaühel on õigus oma õiguste kaitsele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 09.05.2014. a määrus tuleb jätta muutmata ja A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata (HKMS §-d 201 lg 4 ja 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 6. Halduskohus on kaebaja riigilõivust vabastamisest keeldumist põhjendanud kaebuse vähese edulootusega. PS § 15 sätestab, et igaühel on õigus oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kaebajal on küll kaebeõigus, kuid kaebuse menetlusse võtmiseks tuleb ta tasuda seaduses ettenähtud riigilõiv, kuna väheperspektiivseid kaebusi ei pea kohus lahendama riigi kulul. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ja arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormatuse vältimiseks vajalik (Riigikohtu 06.09.2007. a määrus nr 3-3-1-40-07, p 11 ja 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Kohtusüsteemi efektiivne toimimine on väärtus, millega võib õigustada põhiõiguste piiramist (Riigikohtu 17.03.2003. a otsus nr 3-3-1-10-02, p 28). Seega tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Maili Lokk Agu Timmi 2 2