3-14-50744/25 · 3-14-50744/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 14.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50744 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 25 000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 07.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi kaebus (tl 1) Tartu Vangla poolt põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 25 000 eurot. Kaebuse kohaselt on A. Maksimov läbinud kohtueelse menetluse ja saanud vastused nr 1-13/662-2, 1-13/690-2, 1-13/707-2 ja 113/708-2. Kaebuses taotles A. Maksimov ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. 2. Tartu Halduskohus jättis 12.05.2014. a määrusega (tl 5-5p) A. Maksimovi kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus märkis, et kaebajal tuleb täpsustada, millise haldusakti või toiminguga, millise haldusorgani poolt ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ja millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud. Ühtlasi tuli kaebajal vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 1 p-le 8 nimetada tõendid, mis tema väiteid kinnitaksid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

3. 20.05.2014 saabus Tartu Maakohtusse A. Maksimovi avaldus (tl 9), milles kaebaja palub kohtul võimaldada esindaja riigi kulul, kuna esindaja suudab selgitada kohtule asjaolusid, mille alusel kahju hüvitamise nõue tekkis. 4. Tartu Halduskohus selgitas 23.05.2014. a kirjaga (tl 12) kaebajale, et riigi õigusabi taotlus ei tähenda seda, et kaebaja võib jätta 12.05.2014. a määruses osundatud puudused kõrvaldamata, kuna puuduste kõrvaldamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi. Lisaks selgitas kohus kaebajale, et ilma kaebust täpsustamata ei ole kohtul võimalik võtta seisukohta ka riigi õigusabi taotluse osas, kuna riigi õigusabi määramine eeldab muuhulgas kohtupoolset eelhinnangu andmist kaebaja õiguste kaitse vajalikkusele. Kohus märkis, et kuna kirja saamisel on 12.05.2014. a määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödas, siis pikendab kohus tähtaega täiendavalt 2 päeva võrra kirja kättesaamisest arvates. Kaebaja sai kohtu kirja venekeelse tõlke kätte 27.05.2014. 5. Tartu Halduskohus 04.06.2014. a määrusega (tl 16-17) tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ning jättis A. Maksimovi taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel. Määruse põhjendused: a) Tartu Halduskohus andis 12.05.2014. a määrusega kaebajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. 23.05.2014. a kirjaga pikendas kohus puuduste kõrvaldamise tähtaega 2 päeva võrra kirja kättesaamisest arvates. Kohtu kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja kohtu 23.05.2014. a kirja venekeelse tõlke kätte 27.05.2014. Puuduste kõrvaldamise 2-päevane tähtaeg hakkas kulgema 28.05.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 29.05.2014. Halduskohus selgitas nii 12.05.2014. a käiguta jätmise määruses kui ka 23.05.2014. a kirjas, et kaebajal tuleb oma kahjunõuet põhjendada ning nimetada konkreetsed toimingud, millega vangla on talle kahju põhjustanud, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on kaebajale vangla väidetava tegevusega põhjustatud. Kaebaja ei ole kaebuses esinevaid puudusi kohtu poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud. Kaebaja ei ole üheselt mõistetavalt välja toonud, milline vangla tegevus on vastavad tagajärjed põhjustanud. Kaebaja poolt kohtule seni esitatud andmetest ei nähtu vaidlusaluse tegevuse sisu ega kaebuse faktiline põhjendus. Seega ei vasta kaebus HKMS § 38 lg-s 1, eelkõige nimetatud normi punktides 5-9 toodud nõuetele. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust sisustama kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuna kaebus tagastatakse, ei võtnud halduskohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas. b) Halduskohus sai käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlusest selliselt aru, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Eelnevate rohkearvuliste kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Seetõttu ei ole kaebajale riigi õigusabi määramine põhjendatud. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mida kohus antud juhul on ka kaebust käiguta jättes teinud. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. A. Maksimov esitas 11.06.2014 määruskaebuse (tl 23) Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määrusele, milles ta märgib, et ei ole nõus Tartu Halduskohtu määrusega, kuna rikuti 2 2

põhiseadust ega määratud talle riigi kulul esindajat. A. Maksimovi väitel ei saa ta aru paljustki, mida määruse teinud kohtunik tahab. 7. Tartu Halduskohus 04.09.2014. a määrusega (tl 35-35p) vabastas A. Maksimovi riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määruse peale, võttis A. Maksimovi määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 9. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas. Kuigi määruskaebuses ega puuduste kõrvaldamise avalduses ei ole määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on selles märgitud, et määruskaebuse esitaja ei ole nõus kohtu arvamusega, millest järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2. 10. 04.06.2014. a määruse p 1 kohaselt tagastas halduskohus A. Maksimovi kaebuse. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud kaebuse tagastamise alusena HKMS § 121 lg 1 p-i 2. Halduskohus on õigesti märkinud, et kohus ei saa kaebaja asemel kohtueelse menetluse dokumentide põhjal asuda kaebust sisustama. A. Maksimovile on halduskohtu poolt 12.05.2014. a määruses ja täiendavalt 23.05.2014. a kirjas põhjalikult selgitatud, millised on kaebuses esinevad puudused, mida kõrvaldamata ei ole kaebus menetletav. Kuna kaebaja ei ole kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi, siis ei saanud halduskohus kaebust menetlusse võtta. A. Maksimov ei ole halduskohtult täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks palunud ning halduskohtul ei olnud põhjust täiendava tähtaja andmiseks nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks. Kuivõrd kaebuses esinenud puudused takistavad selle menetlemist, siis oli ringkonnakohtu hinnangul A. Maksimovi kaebuse tagastamine õiguspärane. Eeltoodule tuginevalt nõustub ringkonnakohus ka halduskohtu põhjendusega, et seoses kaebuse tagastamisega puudus kohtul vajadus võtta seisukoht kaebaja menetlusabi taotluse osas riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. 11. 04.06.2014. a määruse p 2 kohaselt jättis halduskohus A. Maksimovi taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Halduskohus tugines RÕS § 7 lg 1 p-le 1. Riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks nimetatud osas määruskaebuse rahuldamise. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning vähemalt ühe aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. 3 3

12. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus A. Maksimovi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 4 4