2-14-54695/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-14-54695 1(3) K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Johannes Külaots Määruse tegemise aeg ja koht 14.oktoober 2014, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-54695 Tsiviilasi A S hagi J P vastu kaasaomandi lõpetamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A S XXX Hageja lepinguline esindaja: Jevgenia Tušinskaja XXX Kostja: J P XXX Menetlustoiming Kompromissi ki...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
2-14-54695 1(3)
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Johannes Külaots Määruse tegemise aeg ja koht 14.oktoober 2014, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-54695 Tsiviilasi A S hagi J P vastu kaasaomandi lõpetamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A S XXX Hageja lepinguline esindaja: Jevgenia Tušinskaja XXX Kostja: J P XXX Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada hageja, A S, lepingulise esindaja, Jevgenia Tušinskaja ja kostja, J P, poolt sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1. Pooled jagavad kaasomandis oleva korteriomandi, aadressil: XXX selliselt, et korteriomand jääb kostja, J P, ainuomandisse; 1.2. Kostja, J P, tasub hagejale, A kohtu poolt. Raha tuleb kanda hageja, A S, pangakontole XXX. 1.3. Poolte menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr.2-14-54695 (A S hagi J P vastu kaasaomandi lõpetamise nõudes).
3. Menetluskulude jaotus on kompromissiga kindlaks määratud.
4. Tagastada määruse jõustumisel hagejale menetluses tasutud riigilõivust pool 150 (ükssada viiskümmend viis) eurot hageja pangakontole XXX
Saata määrus hageja lepingulise esindajale ja kostjale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus edasikaebamisele ei kuulu.
ASJAOLUD
Viru Maakohtu menetluses on A S hagi J P vastu kaasaomandi lõpetamise nõudes.
2-14-54695 2(3)
Kostja oma 03.septembri 2014 vastuses hagile tegi kompromissettepaneku hagejale. Hageja esitas 12.septembril 2014 omapoolse seisukoha, milles nõustus kostja poolt pakutud kompromissiga.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi) TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
TsMS § 430 lg 5 järgi kompromiss kehtib täitedokumendina isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.
TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
Kohtule esitatud kompromissis pooled leppisid kokku hagi nõudes. Kohus asub seisukohale, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest ja seega ei või määruse peale esitada määruskaebust.
MENETLUSKULUD
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
Pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
2-14-54695 3(3)
Kompromissis hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivust tagastamist enda pangakontole.
Hagiavalduse esitamisel hageja tasus riigilõivu 600 eurot (t.l. 5).
Kooskõlas TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 3 ja RLS lisa 1 alusel esitatud nõudelt tasumisele kuulus riigilõiv summas 300 eurot.
Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 1 tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Tasutu tagastatakse TsMS § 150 lõigetes 4–6 sätestatud korras.
TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. /…/. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 6 kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
Eeltoodu alusel tagastab kohus hagejale menetluses tasutud riigilõivust pool summas 150 eurot ja selgitab, et enamtasutud osa summas 300 eurot tagastamist võib hageja taotleda kuni 31.detsembrini 2016.
(allkirjastatud digitaalselt)
Johannes Külaots Kohtunik