3-14-51770/6 · 3-14-51770/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 14.10.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51770 Haldusasi MP Inkasso OÜ kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 18.06.2014 protokollilise otsuse nr 12-8 tühistamiseks ning Eesti Advokatuuri aukohtu kohustamiseks kaebust uuesti läbi vaatama Menetlusosalised Kaebaja – MP Inkasso OÜ, esindaja Rainer Murak Vastustaja – Eesti Advokatuur Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 10.09.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus MP Inkasso OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta MP Inkasso OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.09.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-51770 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoime- tamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. MP Inkasso OÜ esitas 14.05.2014 Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse ja 11.06.2014 vastuse vandeadvokaatide vastustele. Kaebaja väitel pidas Advokaadibüroo Aivar Pilv van- deadvokaat Urmas Kõrgesaar Decora AS-ga kirjavahetust, milles levitas kaebaja kohta vale- likke, väljamõeldud ja alusetuid andmeid, üritades kallutada Decora AS-i lõpetama koostööd kaebajaga. Kui kaebaja püüdis büroopidaja A. Pilvelt teada saada, miks U. Kõrgesaar selliselt käitus, sai ta vastuseks, et selliste kirjade edastamine on büroo tavapärane ja igapäevane tegevus ning büroopidaja ei näe selles midagi taunitavat. Mõlemad vandeadvokaadid olid teadlikud kir- jas esitatud väidete tõele mittevastavusest, kuid ei pidanud vajalikuks vabandada. Valelik ja alusetu on väide, et advokaadibüroo lõpetas kaebajaga koostöö 2012. a sügisel ja vaidleb kae- bajaga sellest ajast seoses võlglastelt laekunud summade mitteteatamise ja mittetasumisega. Kaebaja pidi andma selgitusi Decora AS-le, tõendamaks kirjavahetuse sisu alusetust, kandes

3-14-51770 2(5) seega põhjendamatut ressursikulu. U. Kõrgesaar püüdis kaebajat näidata ebausaldusväärse koostööpartnerina, samas ei ole kohtumenetlustes kaebaja sellelaadne käitumine tõendamist leidnud. V.adv U. Kõrgesaar esitas aukohtule kirjalikud selgitused. V.adv A. Pilv esitas kirjalikud sel- gitused ja täiendavad kirjalikud selgitused. 2. Eesti Advokatuuri aukohus jättis 18.06.2014 protokollilise otsusega nr 12-8 aukohtu- menetluse vandeadvokaatide Aivar Pilve ja Urmas Kõrgesaare tegevuse suhtes distsipli- naarsüüteo tunnuste puudumise tõttu algatamata, põhjendades otsust järgmiselt. Kaebuses hei- detakse vandeadvokaatidele ette eetikakoodeksi § 9 lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumist. Eetika- koodeksi § 9 lg 1 kohaselt peab advokaat suhtlemisel klientide, kohtu, kolleegide ja avalikku- sega käituma ausalt ja väärikalt ning kooskõlas heade kommetega ja tavadega ning kutse-eetika nõuetega; advokaat peab hoiduma advokaadi kutset ja advokatuuri mainet kahjustavast käitu- misest. Aukohtu hinnangul ei anna U. Kõrgesaare kirjade sõnastus alust algatada aukohtume- netlust. Tegemist on tavapärase käitumisega oma pikaajalise kliendiga suhtlemisel. Seega ei leia aukohus minetusi ka v.adv A. Pilve tegevuses. A. Pilv on vastanud kaebaja pöördumisele ja pöördumise sisuga mittenõustumist ei saa pidada kutse-eetiliseks rikkumiseks. 3. MP Inkasso OÜ esitas 14.08.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 18.06.2014 protokollilise otsuse nr 12-8 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks võtta v.adv-de A. Pilve ja U. Kõrgesaare suhtes esitatud kaebus menetlusse ja vaadata see uuesti läbi. Vastustaja on vääralt käsitlenud kaebust, teinud seeläbi ekslikud järeldused ning kohaldanud valesti nii menetlus- kui materiaalõiguse norme. Vastustaja ei järginud haldusmenetluse seadu- ses (HMS) sätestatud põhimõtteid ja norme, mistõttu asus ekslikule seisukohale, et vandeadvo- kaatide A. Pilve ja U. Kõrgesaare tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused ning au- kohtumenetluse algatamiseks puudub alus. Vastustaja oleks pidanud alustama aukohtumenet- lust. U. Kõrgesaare ja A. Pilve käitumine ei saa olla aktsepteeritav advokatuuriseaduse (AdvS) ja advokatuuri eetikakoodeksi mõttes. Puudutatud isik esitas aukohtule eksitavaid väiteid, mida aukohus ümber ei lükanud. Vandeadvokaatidele oli aukohtule esimese vastuse saatmise ajaks kättesaadav Tartu Maakohtu 03.01.2014 otsus, kuid seda vastusele ei lisatud, vältides olulise asjaolu käsitlemist aukohtumenetluses. Aukohus käsitles kaebust ühekülgselt ning asjasse sisu- liselt süvenemata ja ei selgitanud välja tähtsust omavaid asjaolusid. Aukohtu seisukohas on sisuline tähtsus vaid paaril lausel. Otsusest ei nähtu, miks ei ole aukohtumenetluse algatamiseks alust. Kolmandast isikust (sh endisest koostööpartnerist) alusetult negatiivse kuvandi loomine ei ole tavapärane käitumine, ning seda eriti olukorras, kus vandeadvokaat ei tea, kas kolmas isik teeb tema kliendiga koostööd või mitte. Aukohus jättis tähelepanuta vandeadvokaadi kir- javahetuse tagajärjed ehk selle, kuidas mõistis keskmine isik kirjavahetuse sisu. Aukohus on otsust tehes rikkunud HMS § 4 lg-t 2. 4. Tallinna Halduskohus tagastas 10.09.2014 määrusega MP Inkasso OÜ kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohtusse pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste rikkumine, mitte üksnes hal- dusakti õigusvastasus. Haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 07.03.2002 otsus hal- dusasjas nr 3-3-1-9-02). Käesoleval juhul on AdvS § 16 lg-s 1 nimetatud huvitatud isik esitanud kaebuse aukohtu otsuse peale, millega jäeti aukohtumenetlus algatamata vandeadvokaatide tegevuse suhtes distsipli- naarsüüteo tunnuste puudumise tõttu. Kaebajale ei tulene vaidlustatud otsusest õiguslikke taga- järgi, mistõttu tema olukorda otsus ei mõjuta ja seega ei saa ilmselgelt ka tema subjektiivseid

3-14-51770 3(5) õigusi rikkuda. Aukohtus toimuva menetluse eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku sub- jektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle. AdvS § 16 lg 1 annab isikule õiguse esitada taotlus aukohtumenetluse algatamiseks, mistõttu on taotleja kaitstavaks subjektiivseks õiguseks taotluse esitamise õigus ning õigus, et aukohus selle läbi vaataks, sh hindaks, kas advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused, ning teeks põhjendatud otsuse distsiplinaarmenetluse algatamise või algatamisest keeldumise kohta. Seega on kaebaja, esitades Eesti Advokatuurile taotluse vandeadvokaatide suhtes aukohtume- netluse algatamiseks, realiseerinud AdvS § 16 lg-st 1 tuleneva õiguse. Kaebajal puudub sub- jektiivne õigus nõuda vandeadvokaatide distsiplinaarkorras karistamist. Vandeadvokaatide te- gevuse suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tuvastamisest ja nende suhtes aukohtu- menetluse algatamata jätmise otsusest ei tulene kaebajale ühtegi täiendavat õigust ega kohus- tust, samuti ei jäänud sellest tulenevalt ükski õigus tekkimata ega vabadus realiseerimata. Halduskohus osutab määruse põhjendamisel ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2009 määruses haldusasjas nr 3-09-1589 ning 08.06.2010 määruses haldusasjas nr 3-10-1037 väljendatud sei- sukohtadele, samuti kohtupraktikale jõustunud lahendites haldusasjades nr 3-13-1538 ja nr 3- 09-2550. 5. Tallinna Halduskohus jättis 26.09.2014 määrusega MP Inkasso OÜ määruskaebuse ra- huldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. MP Inkasso OÜ palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 10.09.2014 määrus tü- histada. Halduskohus leidis ekslikult, et MP Inkasso OÜ-l puudub kaebeõigus. Määruses viidatud koh- tupraktika ei ole kohaldatav MP Inkasso OÜ kaebuse asjaoludele. Kohtu põhjendusi arvestades peab kaebaja vajalikuks rõhutada, et haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse algatamine kae- baja poolt ei ole kantud motiivist lahendada tsiviilõiguslikke küsimusi ega nõuda advokaatide karistamist. Kaebuses on esile toodud, et aukohus ei järginud otsust tehes haldusmenetluse põ- himõtteid ja otsus tehti menetlusnorme rikkudes. Täiendavalt toob määruskaebuse esitaja esile, et tal ei võimaldatud tutvuda aukohtule esitatud vastuväidetega mõistliku aja jooksul enne ot- suse tegemist, millega võeti kaebajalt võimalus neile reageerida. Kaebaja sai aukohtumenetlu- ses advokaatide seisukohtadest teada vahetult enne otsuse tegemist. Sellega rikuti kaebaja õi- gust olla ära kuulatud ja esitada kaebuse vastuväidete suhtes oma seisukohti. Halduskohus pidanuks võtma kaebuse menetlusse, sest kaebaja on AdvS § 18 lg 1 mõttes hu- vitatud isik, kelle subjektiivseid õigusi aukohtu otsus mõjutab. Huvitatud isiku subjektiivset õigust halduskohtumenetluse algatamisel käsitles Tallinna Ringkonnakohus 20.03.2013 otsuses haldusasjas nr 3-12-1016 (määruskaebuses on ekslikult viidatud lahendile numbriga 3-12-1017) ning selgitas p-s 12, et aukohtu otsuse peale võib edasi kaevata mitte üksnes advokaat, vaid ka isik, kelle taotlusele vaatamata advokaadi tegevuses distsiplinaarsüütegu ei tuvastatud, ning hu- vitatud isikul on subjektiivne õigus, et tema taotluse lahendamisel võetakse menetlusnorme ja materiaalõiguse norme järgides vastu õige ja põhjendatud otsus. Ka Eesti õigussüsteemile ko- haldatavad nõuded efektiivsete õiguskaitsevahendite kättesaadavuse osas toetavad kaebaja kae- beõiguse olemasolu, sest vastasel korral võiks aukohtu otsus seisneda ka vaid paaris lauses ning huvitatud isikul puuduks tõhus võimalus nõuda õiguspärase otsuse tegemist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

3-14-51770 4(5) 8. Tallinna Ringkonnakohus asus 20.03.2013 otsuses haldusasjas nr 3-12-1016 (p 12) järg- misele seisukohale: „AdvS § 18 lg 1 näeb ette, et huvitatud isik võib aukohtu otsuse peale esi- tada kaebuse halduskohtule. Huvitatud isikuks võib olla ka isik, kelle taotlusel algatati aukoh- tumenetlus. Sellise järelduse võib teha AdvS § 16 lg-st 1, mis kasutab sama terminit isiku suh- tes, kes võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda. Seega võib aukohtu otsuse peale edasi kaevata mitte üksnes advokaat, vaid ka isik, kelle taotlusele vaata- mata advokaadi tegevuses distsiplinaarsüütegu ei tuvastatud. Arvestades eeltoodud norme, on huvitatud isikul subjektiivne õigus, et tema taotluse lahendamisel võetakse menetlusnorme ja materiaalõigusnorme järgides vastu õige ja põhjendatud otsus.“ 11.09.2014 määruses haldusasjas nr 3-14-51432 (p 6) täpsustas ringkonnakohus oma seisu- kohta ning märkis järgmist: „AdvS § 16 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik küll aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või advokatuuri juhatuse poole pöörduda ning AdvS § 18 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik advokatuuri organi õigusakti või toimingu peale esitada ka kaebuse haldus- kohtule, kuid sellise kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab kaebuse esitanud isiku subjektiivseid õigusi rikkuda või vabadusi piirata (HKMS § 44 lg 1). /…/. Aukohtumenetluse peamine eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle.“ Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde. 9. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudu- mise tõttu. Isegi kui möönda MP Inkasso OÜ-l praegusel juhul advokatuuri aukohtu otsuse peale kaebeõiguse olemasolu (väidetavalt püüdis v.adv U. Kõrgesaar Decora AS-le adresseeri- tud e-kirjaga kahjustada äriühingust kaebaja mainet, mille kaitseks pidi kaebaja kulutama res- surssi oma koostööpartnerile selgituste andmiseks), siis ei anna see halduskohtu määruse tühis- tamiseks ja asja menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule saatmiseks alust, sest lõppjä- reldusena on halduskohus kaebuse õigesti tagastanud. Ringkonnakohtu hinnangul on kohasem alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 2, sest tegemist on ilmselgelt perspektiivitu kaebusega, millega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki – advokatuuri aukohtu kohus- tamist MP Inkasso kaebust vandeadvokaatide U. Kõrgesaare ja A. Pilve tegevuse peale uuesti läbi vaatama ning aukohtumenetluse algatamise küsimust uuesti otsustama. 10. Kaebaja heidab aukohtule ette menetlusviga ja materiaalõigusnormi rikkumist. Määrus- kaebuses täpsustab kaebaja, et menetlusviga seisneb selles, et rikuti kaebaja õigust olla ära kuu- latud. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine seisneb täpsustamata kaalutlusveas. 11. Kaebaja väide, et tal ei võimaldatud tutvuda aukohtule esitatud vandeadvokaatide vastu- väidetega mõistliku aja jooksul enne otsuse tegemist, millega võeti kaebajalt võimalus neile reageerida, ei ole kooskõlas asja materjaliga. Aukohtu vaidlustatud otsusest (tl 20-22) ja kae- baja 11.06.2014 vastusest (tl 18-19) nähtuvalt on kaebaja 11.06.2014 vastanud U. Kõrgesaare 30.05.2014 vastusele ja A. Pilve 02.06.2014 vastusele. Seega on kaebajal enne aukohtu 18.06.2014 otsustuse tegemist olnud võimalus olla ära kuulatud. 12. Millised olulised asjaolud on aukohus jätnud kaebaja arvates arvesse võtmata, kaebusest ega määruskaebusest ei selgu ning need pole ka asja materjali põhjal äratuntavad. Kaebajast on võimalik aru saada nii, et ta ei nõustu aukohtu hinnanguga advokaatide tegevusele. Otsustamaks selle üle, kas vandeadvokaadi tegevus on eetiline või ebaeetiline, on aukohtul ulatuslik hinnan- guruum. Kohus ei asenda aukohtu väärtushinnanguid enda omadega ega hinda kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohtul on põhjust sekkuda aukohtu otsustusse siis, kui aukohus on tõepoolest jät- nud olulised asjaolud arvesse võtmata. Praegusel juhul see nii ei ole. Aukohtule esitatud kaebuses märkis kaebaja, et „Advokaadibüroo Aivar Pilv on edastanud Decora AS-ile kirja (Lisa 1), milles teavitas Decora AS-i asjaolust, et advokaadibüroo Aivar Pilv lõpetas MP Inkasso OÜ-ga koostööd 2012. a sügisel ja vaidleb MP Inkasso OÜ-ga sellest

3-14-51770 5(5) ajast seoses võlglastelt laekunud summade mitteteatamise ja mittetasumisega. Nimetatud väide on valelik ja alusetu ning vandeadvokaadid olid sellest teadlikud.“(tl 11 pöördel). Koostöö lõ- petamise fakti ning võlglastelt laekunud summadega seonduva kohtuvaidluse olemasolu Advo- kaadibüroo Aivar Pilv ja MP Inkasso OÜ vahel ei ole kaebaja seejuures kordagi eitanud ning on 11.06.2014 vastuses heitnud advokaatidele ette üksnes nende seletustes mainimata jätmist, et tsiviilasjas nr 2-13-34564, milles menetletakse advokaadibüroo hagi kaebaja vastu 3000 euro nõudes, on kaebaja esitanud vastuhagi 5200 euro nõudes. Äsja tsiteeritud kaebuse lõigus sõnade „võlglastelt laekunud summade mitteteatamise ja mittetasumisega“ alla joonituna rõhutatult esile toomisest võib teha järelduse, et vale, alusetu ja väljamõeldud on NP Inkasso OÜ seisu- kohalt e-kirja viide võlglastelt laekunud summade MP Inkasso OÜ poolt advokaadibüroole mit- teteatamisele ja mittetasumisele. Selle üle, kas kaebaja on võlgu advokaadibüroole kui eraõi- guslikule juriidilisele isikule või vastupidi, aukohus ega halduskohus ei otsusta, sest tegemist on võlaõigusliku vaidlusega, mille lahendab tsiviilkohus. Seega ei saa kaebaja oodata aukohtult advokaadibüroo arusaama ümberlükkamist, et kaebaja on büroole võlgu. Vaidluse faktist tea- vitamise on aukohus hinnanud advokaadi tavapäraseks käitumiseks oma pikaajalise kliendiga suhtlemisel. Kohtu hinnangul ei ole aukohus otsuse tegemisel kaalutlusviga teinud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets