Legislator Case Law & Legislation
3-14-50904/22 AI generated

3-14-50904/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-50904/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A. Maksimov esitas 22.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis, et ta on saanud Tartu Vangla 23.04.2014. a vastuse nr 1-13/233-2 ja ta ei ole nõus vangla otsusega

Legislator headnote

AI generated

3-14-50904/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: A. Maksimov esitas 22.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis, et ta on saanud Tartu Vangla 23.04.2014. a vastuse nr 1-13/233-2 ja ta ei ole nõus vangla otsusega

Keywords

AI generated
authorization to sue rights of the defence grounds of challenge right of action standing to appeal right of access in copyright
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

14.10.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50904

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus kahju hüvitamise nõudes

summas 10 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.05.2014. a määrus ja

17.07.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.05.2014. a määruse

resolutsioon p-i 1 osas ja 17.07.2014. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Maksimov esitas 22.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1), milles märkis, et ta on

saanud Tartu Vangla 23.04.2014. a vastuse nr 1-13/233-2 ja ta ei ole nõus vangla otsusega

ning pöördub kohtu poole hagiga summas 10 000 eurot. Veel palus A. Maksimov võimaldada

talle kaitsja, kuna kaebajal pole raha isegi A4 paberi jaoks.

2. Tartu Halduskohus 29.05.2014. a määrusega (tl 7-8) jättis A. Maksimovi taotluse riigi

kulul õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), kaebuse käiguta ja andis puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest.

Kohus märkis, et kaebajal tuleb kohtule täpsustada, kas kaebaja soovis kohtule esitada

hüvitamiskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 4 alusel. Kohus

leidis, et kaebajal tuleb vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-dele 6 ja 7 täpsustada, millise haldusakti

või toiminguga, millise haldusorgani poolt ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju

põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla

väidetava õigusvastase tegevusega saabunud. Veel selgitas kohus, et halduskohus ei saa

kaebust sisustada haldusorgani kahjuhüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse pinnalt

ning kaebajal tuleb kaebuses selgesõnaliselt märkida, millised riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1

nimetatud tagajärjed saabusid või milles varaline kahju väljendus. Ühtlasi märkis kohus, et

kaebajal tuleb vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 esitada tõendid, mis kinnitavad tema poolt

väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada

soovitakse. Lisaks märkis kohus, et kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tuleb

kaebajal märkida andmed riigilõivu tasumise kohta ja esitada kohtule riigilõivu tasumist

tõendav dokument. Kohus viitas, et riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 2 kohaselt tasutakse

halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist

taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Kohus selgitas, et kui kaebaja leiab,

et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik esitada kohtule menetlusabi

taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

Halduskohus ei pidanud vajalikuks jätta riigi õigusabi taotlust käiguta, et selgitada riigi

õigusabi taotlemise korda ja täpsustada kaebaja taotlust. Kohus märkis, et mõistab käesolevas

asjas esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku

esindamiseks halduskohtumenetluses. Kohus selgitas, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1

p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, ja leidis,

et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning

edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et A. Maksimov on võimeline ise kaitsma oma

õigusi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. A. Maksimov esitas 09.06.2014 pöördumise (tl 15), milles ta märgib, et ei nõustu

kohtuniku arvamusega 29.05.2014. a määruses, kuna talle ei võimaldatud kaitsjat. Lisaks

märkis A. Maksimov, et rikutud on Eesti Vabariigi Põhiseadust.

4. Tartu Halduskohus 13.06.2014. a määrusega (tl 19-19p) jättis käiguta A. Maksimovi

määruskaebuse ja andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse

kättesaamisest arvates. Halduskohus osutas, et kaebaja ei ole määruskaebuses märkinud,

millises osas ta vaidlustab Tartu Halduskohtu 29.05.2014. a määrust ja selgitas, et ilma

kaebaja taotluseta ei ole võimalik kohtul määruskaebust menetleda. Kohus märkis, et

määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tuleb kaebajal märkida andmed riigilõivu

tasumise kohta (HKMS § 205 lg 1 p 5) ja esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav

dokument. Lisaks märkis kohus, et ühtlasi tuleb määruskaebuse põhjendustes märkida

faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tulenevalt on vaidlustatav määrus

määruskaebuse esitaja arvates õigusvastane ning viide tõenditele, millega soovitakse iga

faktilist väidet tõendada.

5. 29.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi puuduste kõrvaldamise avaldus

(tl 28), milles ta märgib, et ei ole kohtu otsustusega nõus, kuna tal ei ole kaitsjat. Lisaks

märgib A. Maksimov, et ootab kohtult abi ja alles pärast seda on võimalik käesoleva asjaga

edasi minna.

6. Tartu Halduskohus 17.07.2014. a määrusega (tl 29-29p) tagastas A. Maksimovi kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus märkis, et A. Maksimovile on halduskohtu poolt

29.05.2014. a määruses selgitatud, millised on kaebuses esinevad puudused, mida

kõrvaldamata ei ole kaebus menetletav ja antud 10-päevane tähtaeg kaebuses esinevate

puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus on õigesti märkinud, et A. Maksimov on määruse

venekeelse tõlke kätte saanud 07.06.2014 (tl 14) ning 10päevane puuduste kõrvaldamise

tähtaeg lõppes 17.06.2014. Kuna kaebaja ei ole kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul kaebuses esinenud puudusi, siis ei saanud halduskohus A. Maksimovi kaebust

menetlusse võtta. A. Maksimov ei ole halduskohtult täiendavat tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks palunud ning halduskohtul ei olnud põhjust täiendava tähtaja andmiseks

kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et esitatud kujul ei ole A. Maksimovi kaebus

menetletav, sest sellest ei selgu kahjunõude aluseks olevad asjaolud ega see, milles kaebajale

tekkinud kahju seisneb. Lisaks märkis kohus, et viidatud ei ole ka tõenditele, mis kinnitaksid

kahju tekkimist. Lisaks selgitas kohus, et kaebuselt oli tasumata ka riigilõiv ning riigilõivu

tasumisest vabastamise taotlust esitatud ei ole.

7. A. Maksimov esitas 25.07.2014 määruskaebuse (tl 35), milles märgib, et ta ei ole nõus

kohtu seisukohaga, kuna ei ole kaitsjat. Veel märgib A. Maksimov, et ei ole A4 paberit ning

rikutud on põhiseadust.

8. Tartu Halduskohus 21.08.2014. a määrusega (tl 39-39p) jättis käiguta A. Maksimovi

määruskaebuse 17.07.2014. a määruse peale ja andis määruskaebuse esitajale puuduste

kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus märkis, et määruskaebuses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks tuleb kaebajal märkida andmed riigilõivu tasumise kohta

(HKMS § 205 lg 1 p 5) ja esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument. Kohus viitas,

et riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule määruskaebuse

esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kohus selgitas, et kui kaebaja leiab, et tal puuduvad vahendid

riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks.

9. A. Maksimov esitas 26.08.2014 määruskaebuse (tl 43), milles palub vabastada ta riigilõivu

tasumisest, kuna tal pole vahendeid, sissetulekut ega tööd. Lisaks märkis A. Maksimov, et

vangla ei anna vajalikku kogust K-raha ning sellepärast palub ta kohtul teha järelepärimine

vanglale sissetuleku puudumise kohta.

10. Tartu Halduskohus 08.09.2014. a määrusega (tl 49-50) vabastas A. Maksimovi riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel; võttis menetlusse A. Maksimovi määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 17.07.2014. a määrusele; jättis määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.07.2014. a

määruse peale rahuldamata; võttis menetlusse A. Maksimovi määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 29.05.2014. a määrusele; jättis A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu

29.05.2014. a määruse peale rahuldamata ning edastas määruskaebused koos materjalidega

Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 29.05.2014. a

määruse üle, millega halduskohus jättis rahuldamata A. Maksimovi taotluse riigi kulul

õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 1) ning Tartu Halduskohtu 17.07.2014. a määruse

üle, millega halduskohus tagastas A. Maksimovi kaebuse.

12. Esmalt lahendab ringkonnakohus 09.06.2014 esitatud määruskaebuse (I) ning

seejärel 25.07.2014 esitatud määruskaebuse (II). Seejärel lahendab ringkonnakohus

määruskaebustes esitatud taotlused (III).

I

13. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks

oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes

nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu

29.05.2014. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni punkt 1 osas. Kuigi 09.06.2014. a

kohtus registreeritud määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 29.05.2014. a määruse

tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, nähtub selles märgitust, et määruskaebuse

esitaja ei ole nõus kohtu otsustusega jätta tema riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Eeltoodust järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tahe, et

ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 29.05.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1

osas.

14. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja riigi õigusabi

saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi

andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud

ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise.

15. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on

tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja

õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist.

II

16. Tartu Halduskohus 17.07.2014. a määrusega tagastas A. Maksimovi kaebuse.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud kaebuse tagastamise alusena

HKMS § 121 lg 1 p-i 2. A. Maksimovile on halduskohus 29.05.2014. a määruses selgitanud,

millised on kaebuses esinevad puudused, mida kõrvaldamata ei ole kaebus menetletav ja

andnud 10-päevase tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus on

õigesti märkinud, et A. Maksimov on määruse kätte saanud 07.06.2014 ning 10päevane

puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes 17.06.2014. Kuna kaebaja ei ole kõrvaldanud kohtu

poolt määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi, siis ei saanud halduskohus

A. Maksimovi kaebust menetlusse võtta. A. Maksimov ei ole halduskohtult täiendavat

tähtaega puuduste kõrvaldamiseks palunud ning halduskohtul ei olnud põhjust täiendava

tähtaja andmiseks kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul leidis

halduskohus õigesti, et esitatud kujul ei ole A. Maksimovi kaebus kohtus menetletav, sest

sellest ei selgu kahjunõude aluseks olevad asjaolud ega see, milles kaebajale tekkinud kahju

seisneb. Kuivõrd kaebuses esinenud puudused takistavad selle menetlemist, siis oli

ringkonnakohtu hinnangul A. Maksimovi kaebuse tagastamine õiguspärane.

III

17. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus A. Maksimovi 09.06.2014. a

määruskaebuse ja 25.07.2014. a määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

29.05.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1 osas ja 17.07.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Agu Timmi