Legislator Case Law & Legislation
1-08-16305/21 AI generated

1-08-16305/21 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-08-16305/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-08-16305

Legislator headnote

AI generated

1-08-16305/21 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1-08-16305

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-08-16305

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 14.10.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-08-16305

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid F.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu F.K (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 07.10.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada F.K karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga

kuni 24.11.2016.a, millest esimeseks 8 (kaheksaks) - kuuks kohaldada tema suhtes

elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Lääne-Harju

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada F.K järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2

2. Kohaldada F.K suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 8 (kaheksa) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

3. F.K-le määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

4. F.K vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja F.K-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 15.09.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava F.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vangla juhtis tähelepanu, et kinnipeetav on

võimalusel nõus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanema ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Harju Maakohtu 14.10.2010.a kohtumäärusega asendati F.K-le Harju Maakohtu

07.04.2009.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-16305 mõistetud rahaline karistus 6000

krooni vangistusega 40 (nelikümmend) päeva. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati F.K-le Harju Maakohtu 11.12.2009.a kohtuotsusega nr 1-09-18685 mõistetud vangistust –

6 aastat 5 kuud ja 23 päeva asenduskaristusena mõistetud 40 päeva vangistuse võrra ning

mõisteti F.K-le liitkaristuseks 6 (kuus) aastat 7 (seitse) kuud ja 3 (kolm) päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 21.04.2010.a ja lõpp on 24.11.2016.a.

F.K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viiel korral, kaks karistust on aegunud. Kuritegude

soodustavaks teguriks on alkoholi tarvitamine, majandusliku kasu saamine ja grupi mõju.

Vangistuse ajal osales riigikeele õppes, läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“,

„Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Viha juhtimine“, on olnud hõivatud tööga. Kehtivad

distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanedes on võimalik elama minna vanemate juurde

aadressile XXX. Vabanedes kavatseb minna tööle firmasse XXX OÜ, mille kohta esitas töölepingu koopia. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, sealhulgas elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

3

F.K kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et F.K

soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda oma vanemate juurde XXX.

Vanemad on pensionärid, nad on nõus materiaalselt ja moraalselt poega toetama. Vabanemisjärgne töökoht puudub.

F.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega.

Prokuröri abi Paul Pikma edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokuröri abi ei

toeta F.K ´i ennetähtaegset vabanemist, nõustudes Vangla arvamusega, mis on toodud 19.08.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava arvamuse, leiab, et F.K võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik F.K isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, arvestab kohus, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuses puuduvad. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on hakanud mõistma reeglite täitmise vajalikkust, püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on enda

õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud. Seda, et kinnipeetav püüdleb

õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal -

sotsiaalprogrammide Eluviisitreening“, „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Viha juhtimine“

läbimine. Kuna praegust karistust kannab kinnipeetav röövimise ja varguse eest ning esitatud

materjalide kohaselt on kuritegude soodustavaks teguriks alkoholi tarvitamine, peab kohus

nimetatud programmide läbimist vajalikuks ning eelduslikult toetavad need kinnipeetava

õiguskuulekat käitumist ka vabaduses. Samuti peab kohus positiivseks kinnipeetava

kohtuistungil avaldatud kahetsust toimepandud kuritegude üle ning valmisolekut pöörduda alkoholismivastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist.

Kohtu hinnangul võimaldab F.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes

elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet

väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas F.K-le

võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist.

Pärast vabanemist on F.K olemas ka kindel eluja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka F.K , saades aru selle vajalikkusest ja

kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad samuti kaasa F.K edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja

tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest

vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Katseajal on

võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste

4

täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Kohtunik