1-14-7766/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-14-7766

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

06.oktoobril 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja advokaat Anu Pärtel osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav K.A, IK XXX, elukoht: XXX, varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras korduvalt karistatud, kohaldatud tõkend: ei ole kohaldatud,

süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

K.A süüdistatakse selles, et tema, olles 07.juunil 2014.a ajavahemikul kella 00:39-

st kuni kella 00:47-ni leidnud Tartus Ringtee tn 28 asuva AS Johnny Favora tankla

tualettruumist T.S. kuuluva mobiiltelefoni LG – P760 väärtusega 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot, pööras selle ebaseaduslikult enda kasuks.

Sellega pani K.A toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 201 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus

karistuseks 3 kuud vangistust. Lähtudes KarS § 74 lg 1 ei pöörata mõistetavat vangistust täielikult täitmisele, kui K.A ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime

uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud

kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

K.A tuleb süüdi tunnistada KarS § 201 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõenditeks on videosalvestusega CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures ning nahast ümbrises mobiiltelefon LG, mis on kannatanule tagastatud.

Kuriteoga tekitatud kahju osas on esitanud tsiviilhagi kannatanu T.S. summas 6 eurot. Süüdistatav K.A on kokkuleppega kannatanu haginõude omaks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega tuleb kannatanu hagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg

1 p 5 alusel rahuldada.

Menetluskuludena kuulub K.A-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse

väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et arvestades süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suurust, asjaolu, et süüdistataval puudub hetkel kindel ametlik töökoht ning tema enda taotlust menetluskulude tasumiseks osade kaupa, on põhjendatud käesoleval juhul kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine süüdistatavale osade kaupa pikema tähtaja jooksul.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 201 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud K.A vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.A ei pane ühe (1) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territoorium viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse K.A kuulutamisest.

Määrata K.A katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista tsiviilhagina kannatanu K.A-lt T.S. (IK XXX, arveldusarve XXXX Swedbank) kasuks kuus (6) eurot.

KrMS § 126 alusel asitõendid:

- videosalvestusega CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta

kriminaalasja materjalide juurde;

- nahast ümbrises mobiiltelefon LG, mis on kannatanule tagastatud – vabastada

kohtuotsuse jõustumisel asitõendi staatusest.

KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundraha K.A-lt viissada kolmkümmend kaks (532) eurot 50 senti ja kaitsjatasu viiskümmend neli (54) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud K.A

menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti

filiaal või EE401700017002872300 №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 99914700017584. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/