2-13-29440/33 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-29440 Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses OÜ KFL SERVICE hagi OÜ WoodExpo vastu kahju hüvitamiseks

986,40 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 04.02.2014 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad

OÜ KFL SERVICE apellatsioonkaebus 23.09.2014 Hageja OÜ KFL SERVICE (registrikood 10940017, asukoht Lasnamäe 24-1, Tallinn), lepinguline esindaja Aleksander Strelov Kostja OÜ WoodExpo (registrikood 1190786, asukoht Vesse 9B, Tallinn), lepinguline esindaja adv Meelis Krautmann

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 04.02.2014 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta OÜ KFL SERVICE kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud

1. OÜ KFL SERVICE esitas 12.06.2013 hagi Harju Maakohtusse OÜ WoodExpo vastu võla 986,40 euro saamiseks.

2. Hageja andis vastavalt poolte 08.06.2012 sõlmitud rendilepingule nr 080612 kostjale üle tehniliselt töökorras seisundis kahveltõstuki Mitsubichi, seeria nr F14E-10621. Tõstuki kasutamise perioodil täitis kostja rentniku lepingulisi kohustusi mittekohusetundlikult, sest jättis tähelepanuta hageja nõuded tõstukile juurdepääsu võimaldamiseks selle tehnilise hoolduse teostamiseks ega hoidnud tõstukit tehniliselt töökorras. Eelnevast tulenevalt teavitas hageja 24.03.2013 kirjaga kostjat rendilepingu lõpetamisest ja korraldas 03.04.2013 omal kulul ja kolmanda isiku abiga tõstuki äraveo kostja juurest hageja juurde.

3. 03.04.2013 tõstuki üleandmise-vastuvõtu käigus avastas hageja järgmised tõstuki vigastused ja rikked: 1) lõhutud kaks esimest suunatuld - maksumusega 150 eurot; 2) lõhutud 2 tagumist suunatuld - 220 eurot; 3) lõhutud kabiini katuse plastikkaitse - 90 eurot; 4) paindunud mootorisektsiooni küljepaneel ja tagapaneel - taastusremondi maksumus 60 eurot ja 50 eurot; 6) paindunud kabiini katus - taastusremondi maksumus

120 eurot; 7) paindunud radiaatori piirdevõre - taastusremondi maksumus 25 eurot; 8) paindunud parempoolse ratta kaitse - taastusremondi maksumus 35 eurot. Taastusremondi kogusumma on 750 eurot, mida tõendab 03.04.2013 koostatud üleandmise-vastuvõtu akt, millele kostja keeldus alla kirjutamast ning lisatud fotod. Kogu kahju 986,40 eurot on taastusremont ja transportimisega seotud kulu.

Kostja vastuväited

4. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole piiranud hageja ligipääsu tõstukile, et viimane tõstukile hooldustöid saaks teha. Hageja vastupidine väide on põhjendamata ning ebaõige. Hageja väide, mille kohaselt kostja ei hoidnud rendilepingu eset tehniliselt töökorras seisundis, on alusetu, sest tõstuk on olnud alati tehniliselt töökorras ja vastupidist ei ole hageja tõendanud.

5. Hageja ei ole tõendanud kulude suurust. Hageja 03.04.2013 tõstuki omapoolselt koostanud üleandmise-vastuvõtu akt ei ole tõend, sest sellel puudub kostja allkiri. Tõstuki ülevaatus on toimunud kostja kohalolekuta. Esitatud tõenditest ei selgu, millist tõstukit üle vaadati ja millisel tõstukil on avastatud väidetud vigastused.

6. 24.03.2013 rendilepingu ülesütlemine on toimunud vastuolus rendilepingu p-ga 10, sest kostja ei ole vastavat nõusolekut andnud.

Esimese astme kohtu otsus

7. Harju Maakohus jättis 04.02.2014 otsusega hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud hageja kanda.

8. Vaidlustamata asjaoludel sõlmisid menetluspooled 08.06.2012 rendilepingu nr 080612, mille alusel andis hageja kostjale üle kahveltõstuki Mitsubichi, seeria nr F14E-10621. 03.04.2013 toimetas hageja rendieseme kostja juurest hageja juurde.

9. Kohus leidis, et hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused - hagejale on tekkinud või tekib kahju; kostja on lepingut rikkunud; kostja vastutab lepingu rikkumise eest, s.t rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga; kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.

10. Nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks esitas hageja 03.04.2013 üleandmisevastuvõtu akti, milles on kirjeldatud rendiesemele tekitatud kahju. Kuivõrd nimetatud menetlusdokument on allkirjastatud hageja poolt ainuisikuliselt ja kostja vaidlustas dokumendis märgitud kahjustuste tekkimise, siis asub kohus seisukohale, et üleandmise-vastuvõtu akt kordab küll hageja väidet rendiesemele kahju tekkimise osas, kuid ei tõenda seda. Kahju tekkimist rendiesemele ei tõenda ka hagiavaldusele lisatud fotod, sest kohus leidis, et fotodest ei nähtu, kas need on tehtud vaidlusalusest rendiesemest ega ka seda, millal ning millises kohas fotod on tehtud. Hageja ei ole esitatud fotosid seostanud rendiesemega ühegi teise tõendi kaudu.

11. Hageja ei esitanud tõendit transpordikulu tekkimise ja selle suuruse kohta ega väidetava remondikulu arvestuse osas.

12. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes TsMS § 232 lg-st 1 asus kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud hagiavalduses esitatud väiteid hagejale tekkinud kahju osas. Kuivõrd vaidlusaluse rendilepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude ja toimingu sooritamise nõude rahuldamise põhieelduseks on rendieseme kahjustamine kostja poolt ning hageja ei ole rendieseme kahjustumist ja kahju suurust hagiavalduses toodud asjaoludel tõendanud, jättis kohus hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

13. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse, uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.

14. Maakohus ei tegutsenud järjekindlalt, kui algselt leidis, et pooltel on võimalik lahendada asi kompromissiga selliselt, et kostja rahuldab nõude ja hüvitab apellandi menetluskulud 50% ulatuses. Vastustaja algselt nõustus hagiga, kuid siis keeldus kompromissi sõlmimast. Apellant leiab, et maakohus tegutses ebaloogiliselt ning hindas valesti tõendeid, kui leidis otsuses, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

15. Apellant andis vastustaja kasutusse tehniliselt korras tõstuki. Vastustaja kohustus kasutama rendieset nõuetekohaselt ning hoolitsema tõstuki eest mõistlikul viisil. Vastustaja rikkus rendilepingu p 6 ja VÕS § 334 lg-s 1 sätestatud kohustust ning ei üleandmis-vastuvõtu akti alusel. See on tõendatud apellandi poolt esitatud ja asja juurde lisatud materjalidega. Apellant kontrollis pärast tõstuki tagastamist selle seisundit ning teavitas olukorrast vastustajat e-kirjaga. Ilmnenud puudused ei olnud tingitud asja harilikust kulumisest või asja kvaliteedi halvenemisest ja muutumisest selle kasutamisel vastavalt otstarbele. Vastustaja rikkus endale võetud lepingulisi kohustusi ning keeldus allkirjastamast tõstuki üleandmis-vastuvõtu akti ega esitanud sellele ka oma vastuväiteid. Apellant pakkus vastustajale ka võimaluse remontida tõstuk omal jõul.

16. Tõstuki tehnilisi rikkeid tõendab 03.04.2013 kaubaveo saateleht nr 27, vahetatavate detailide maksumust kinnitab TVK Baltik hinnapakkumine TVK093. Vastavalt arvele nr 56 sisaldub kahjusummas 986,40 eurot – renditasu ajavahemiku 01.- 03.04.2013 eest

32 eurot, transpordikulud 40 eurot, tõstuki remondi arvestuslikud kulud – 750 eurot ja käibemaks 164,40 eurot. Seega eksis maakohus, kui leidis, et 750 eurot on taastusremondikulud ja 236,40 eurot on transpordikulud.

Vastustaja seisukoht

17. Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu põhjendused

18. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

19. Asjaolu, et maakohus pakkus pooltele lõpetada vaidlus kompromissiga, ei näita maakohtu ebajärjekindlat käitumist. Pooled kokkulepet ei saavutanud, mistõttu kompromisspakkumine ei oma enam tähtsust. Kostja ei ole kunagi hagi õigeks võtnud.

20. Asja materjaliga on vastuolus hageja väide, et ta kontrollis pärast tõstuki tagastamist selle seisundit ning teavitas olukorrast kostjat e-kirjaga. Nimetatud e-kiri, millele hageja tugineb, on saadetud juba 24.03.2013. Hageja tõi väidetavalt sõiduki kostja juurest ära ja koostas ühepoolselt üleandmise-vastuvõtmise akti 03.04.2013. Seega ei saanud hageja 3. aprillil koostatud akti saata kostjale juba 24.märtsil. Hageja pole tõendanud, et ta oleks kutsustud kostja esindaja 03.04.2013 sõiduki ülevaatamise juurde. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kahju tekkimist rendiesemele ei tõenda ka hagiavaldusele lisatud fotod, sest nendest ei nähtu, kas need on tehtud vaidlusalusest rendiesemest ega ka seda, millal ning millises kohas fotod on tehtud. Hageja ei ole esitatud fotosid seostanud rendiesemega ühegi teise tõendi kaudu.

Menetluskulude jaotus ja selgitus

21. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.

22. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen Indrek Parrest Gaida Kivinurm