3-12-1659/47 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 14.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-1659 Haldusasi S.K. kaebus Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse 27.04.2012. a maksuotsuse nr XXXXXXXX osaliselt tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.04.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus S.K. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja S.K. , esindaja vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiir Vastustaja Maksuja Tolliamet (MTA)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Halduskohtu 30.04.2013. a otsus muutmata ja S.K. apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 13. novembrini 2014.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTA Ida maksuja tollikeskus kohustas 27.04.2012. a maksuotsusega nr XXXXXXXX S.K. tasuma tulumaksu summas 18 037,72 eurot. Maksuotsuse kohaselt omandas S.K. 11.01.2006. a müügilepinguga 500 000 krooni eest Ida-Virumaal Lüganuse vallas Jabara külas asuva 19,44 hektari suuruse XXXXXXX kinnistu nr XXXXXXX . 20.10.2006. a sõlmitud laenulepingu nr 320/06J alusel sai S.K. AS-lt Kagu Invest 1 200

000 krooni suuruse laenu. 30.10.2006. a sõlmisid S.K. ja AS Uvikol lepingu nr 30/10/3 XXXXXXX maaüksusel korrashoiu-, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemiseks, ehitusprojekti koostamiseks, ehitamiseks, tehnovõrgu või -rajatise, tee, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamiseks.

06.08.2009 müügilepingu alusel võõrandas S.K. Jabara külas asuvad 9,68 ja 9,77 ha suurused kinnistud nr XXXXXXX ja 4593408 kokku 2 000 000 krooni eest AS-le Kagu Invest, kuid jättis maksustamisperioodi 01.01.2009 kuni 31.12.2009 eest deklareerimata kinnistute müügist saadud tulu summas 1 343 949 krooni. MTA 09.07.2012. a vaideotsusega nr 6-1/893-2 jäeti maksuotsuse kehtetuks tunnistamise nõudega vaie rahuldamata.

2. S.K. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 27.04.2012. a maksuotsuse nr XXXXXXXX tühistamiseks osas, milles jäeti arvestamata kinnistu parendamiseks tehtud kulud ja tasutud intressikulud, s.o 10 938,46 euro osas. Kaebuse kohaselt on maksuotsus kaalutlusvigadega, tõendeid ja asjaolusid on vääralt hinnatud ning uurimisprintsiipi ja selgitamiskohustust on rikutud. Kinnistu parendamiseks tehti 615 000 krooni eest järgmisi töid: rajati juurdepääsutee, kõrvaldati puud ja võsa, tasandati maa-ala, renoveeriti kuivendamise kaev, utiliseeriti kõik jäätmed, kaevati tiik ja tehti olulised dokumenteerimistööd. Nimetatud kulud on põhjendamatult jäetud tulumaksuga maksustatavast tulust maha arvamata. Kaebus sisaldas ka taotlust peatada maksuotsuse kehtivus tasumiseks määratud tulumaksu summas

10 938,46 eurot osas kuni haldusasjas kohtulahendi jõustumiseni.

3. 10.08.2012. a määrusega rahuldas Tallinna Halduskohus S.K. i esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas MTA 27.04.2012. a maksuotsuse nr XXXXXXXX täitmise 10 938,46 euro osas selliselt, et maksuhalduril on õigus maksuotsuse täitmise tagamiseks sooritada maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p-des 1-51 nimetatud täitetoiminguid.

4. 02.10.2012. a Tallinna Halduskohtu määruse alusel anti S.K. i kaebus kohtualluvuse korras üle Tartu Halduskohtule.

HALDUSKOHTU LAHEND

5. Tartu Halduskohtu 30.04.2013. a otsusega jäeti S.K. i kaebus rahuldamata, menetluskulud tema enda kanda ja tühistati Tallinna Halduskohtu 10.08.2012. a määrus, millega rahuldati esialgse õiguskaitse taotlus ning peatati MTA 27.04.2012. a maksuotsuse nr XXXXXXXX täitmine 10 938,46 euro osas. Kohtuotsuse kohaselt käib vaidlus kulude üle, mida võib kinnistu võõrandamisest saadud tulust maha arvata. Seega on vaja lahendada küsimus, kas S.K. on tõendanud vastavate kulutuste tegemist ja saab vabaneda täiendava tulumaksu tasumise kohustusest.

Kaebaja sai XXXXXXX kinnistul oleva kahe kinnisasja võõrandamisest kasu 1 343 949,20 krooni ning seejuures ei oma tähendust, kas kaebaja sai nimetatud summa tegelikkuses kätte või kasutati seda lepingupoolte vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks. Maksuhaldur jättis põhjendatult arvestamata kinnistute parendamiseks esitatud kassa sissetuleku orderid 615 000 krooni tasumise kohta AS-le Uvikol. Kassa sissetuleku orderid, milledele on märgitud vaid üldsõnalisi kohustusi sisaldava lepingu number, pole kinnisasja parendamiseks tehtud konkreetsete kulutuste tõendamisel piisavad, kuna neist ei nähtu, millal ja mis töid täpselt tehti.

Tulumaksuseadusest ei tulene võimalust asendada kinnistu parendamiseks tehtud kulutusi tõendav dokument erinevate tööde hinnapakkumiste, kinnistu turuväärtuse kohta antud eksperthinnangute, fotode või maksumaksja seletustega. Samuti ei saa arvestada väidetavalt tööde teostamist korraldanud äriühingu juhatuse liikme ütlustega, kuna need on nii tööde sisu, tööde tegemise aja kui ka vormistamise osas vastuolulised, kaebaja ja AS Uvikol juhatuse liikme L.K. sugulussidemete tõttu ebausaldusväärsed ning teenivad ilmselgelt üksnes maksukohustusest vabanemise eesmärki.

Näiteks kinnitasid nii kaebaja kui ka L.K. maksuhaldurile, et neil pole kinnistutel tehtud tööde kohta dokumente esitada. Väide, et hiljem leiti üleandmise-vastuvõtmise aktid vanast arvutist üles, prinditi välja ja allkirjastati, kinnitab fakti, et tegemist oli mitte originaaldokumentide, vaid üleandmise-vastuvõtmise aktide tagantjärele vormistamisega. Seega ei kinnita nimetatud aktid neis märgitud tööde tegemist. Lisaks väitis kaebaja, et ehitati juurepääsutee ning raiuti kinnistu korrastamiseks puid ja võsa, kuid lepingus ettenähtud tööd maa-alade planeerimise, ehitusprojekti koostamise ja tehnovõrgu või rajatise osas jäid tegemata.

Projekti olemasolu ei saanud kaebaja kinnitada ka kohtuistungil, samas on aga allkirjastanud akti, mis käsitleb projekti koostamist. Kahtlusi suurendav on ka asjaolu, et tööde tegemist väidetavalt korraldanud L.K. ei osanud maksuhaldurile nimetada töid teostanud firmasid ja andis vastuolulisi ütlusi tööde teostamise aegade osas. Veel on tähelepanu vääriv asjaolu, et AS Uvikol pangakontodel ei toimunud ajavahemikul 01.04.2006 kuni 01.04.2008 praktiliselt mingeid liikumisi. L.K. on äriregistri avalikult kättesaadavate andmete kohaselt AS Uvikol dokumentide hoidjaks, mistõttu pole võimalik uskuda väidet, et äriühingu dokumente ei ole talle selle äriühingu likvideerimisel üle antud.

AS-i Uvikol maksevõime tõenduseks esitatud OÜ Biko Jõhvi laenulepingud sõlmiti juulis ja augustis 2008, seega oluliselt hiljem kui toimus kassaorderite kohane tehingute eest tasumine. Lepingute juurde lisatud tõenditel laenude vormistamisest varasema kättesaamise kohta puuduvad allkirjad. Täiendav tulumaks määrati kaebajale seoses aastal 2009 saadud tuluga, mistõttu saaksid mahaarvamisele kuuluda vaid samal aastal tasutud laenuintressid. Kaebaja konto väljavõtetest nähtub 2009 aasta osas küll mingi pangaarve numbriga seotud laenu põhiosa tasumine, kuid laenulepingu nr 320/06J intressimakseid pole kajastatud.

Pelgalt laenulepingule lisatud maksegraafikuga intresse tõendada ei saa. AS Kagu Invest kinnitas, et S.K. täitis kõik temaga sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused 06.08.2009 toimunud müügitehingu käigus. Maksuotsuses sisalduvast tuludeklaratsiooni korrigeerimisest ei nähtu, et kaebaja oleks märkinud 2009. a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni maksuvaba tuluna eluasemelaenu intresse. Maksumenetluse käigus selgitati kaebajale tema õigusi ja kohustusi ning anti vähemalt kahel korral võimalus selgituste andmiseks ja tõendite esitamiseks.

Kuna ka maksuhaldur kogus omal algatusel mitmeid selgitusi ja dokumentaalseid tõendeid, on kaebaja väited uurimisja selgitamiskohustuste rikkumisest kohatud. S.K. ei ole eitanud, et jättis 2009. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonis XXXXXXX ja XXXXXX kinnistute müügist saadud tulu kajastamata ega ole usutavate dokumentidega tõendanud maksusoodustuste saamise õigust, mistõttu oli maksuhaldur õigustatud määrama kaebajale täiendavale tasumisele kuuluva tulumaksusumma.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. S.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis halduskohus olulises osas tõendid tähelepanuta ja täielikult ning igakülgselt hindamata. Kohus ei hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses ning sisuliselt kordas maksuhalduri seisukohti. Kohus ei ole asjatundja arvamust (I kd tl 81-88), kaebaja vande all antud ütlusi ja tunnistaja ütlusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Puudus vaidlus arvnäitajate õigsuse osas. Nii maksuhaldur kui ka halduskohus jätsid arvestamata kõik kaebaja kinnistu parendamiseks tehtud kulud. Kaebaja ei ole ettevõtja ning pidas olemasolevat dokumentatsiooni piisavaks kulude tõendamisel. Arusaamatuks jääb halduskohtu seisukoht kirjalike tõendite ja kuludokumentide nõuetekohasuse osas, kuna seadus vastavaid nõudeid ei sätesta ning esitatud dokumentatsioon kogumis tõendabki kaebaja väiteid. Kaebaja esitas kuludokumentidena makseid tõendavad sularaha kviitungid (I kd tl 178-180), lepingu (I kd tl 176), aktid tööde vastuvõtmise kohta (I kd tl 219-231), millised olid vastupidiselt kohtu seisukohale käsitletavad just taastatud originaaldokumentidena. Kaebaja ja tunnistaja selgitasid, et esitatud aktid ei olnud kaebajal säilinud ning tööde teostaja eksemplarid olid AS Uvikol likvideerija valduses. Aktid taastati endisel identsel kujul ning allkirjastati.

Põhjendamatu ja arusaamatu on halduskohtu seisukoht, et seoses sugulussidemetega on tõendid ebausaldusväärsed. Seoses sugulussidemega ei pööratud tähelepanu dokumentide põhjalikkusele, kuid tõendeid kogumis hinnates on ilmselge, et kulud kinnistule tehti ja tööd ka reaalselt teostati. Asjaolu, kas kinnistul töid korraldanud äriühing suudab tõendada dokumentaalselt oma suhteid alltöövõtjatega ning kas dokumentatsioon on vormistatud nõuetekohaselt, väljub kaebaja mõjusfäärist. Oluline on asjaolu, et tunnistaja ja kaebaja ütlused ning dokumentaalsed tõendid on omavahel kooskõlas ning tõendavad, et tööd teostati, tööde maksumus on reaalne ja seega kulude dokumentaalsed tõendid on usaldusväärsed.

Tunnistaja ütluste võimalikud vastuolud ei olnud olulised, arvestades, et tööde teostamisest on möödunud ca 7 aastat. Ekslik on kohtu seisukoht, et äriregistri kanne AS Uvikol dokumentide hoidja osas seab kahtluse alla tunnistaja ütlused ja esitatud dokumentatsiooni. Dokumentide hoidja kohta kande tegemine on likvideerija pädevuses ja ei saa eeldada, et dokumendid ka tegelikult üle anti. Tunnistaja ütlus, et likvideerija ei tagastanud talle dokumente, on tõene. Töövõtjal ei kajastunud tasude liikumisi pangakontodel, kuna opereeriti sularahaga.

Kaebaja esitatud tööde aktid vastavad teostatud töödele kuigi seoses finantsraskustega ei ole lepingu järgselt kõiki töid teostatud. Kohus jättis tähelepanuta, et osaliselt on teostatud ka projekteerimistöid, s.t elamu eskiislahendused ja maaüksuse geoalusplaan. Halduskohus hindas ühekülgselt ja ekslikult kinnisvara hindaja R.Z. selgitusi. R.Z. ei omanud teavet kinnistu esialgsest seisundist. Lisaks ei osanud R.Z. kaebaja väiteid ümber lükata ning talle ei olnud püstitatud ülesannet kontrollida töid või teha kindlaks nende maht ja olemasolu.

Isiku tunnistused olid oletuslikud. Ainus objektiivne tõend hilisemalt tööde olemasolu, mahu ja hinna kindlakstegemisel on OÜ Astnik Ehitus arvamus, milline toetub eelkõige objekti sihipärasele ülevaatusele. Arusaamatuks jääb halduskohtu seisukoht, et kantud kulud ei seondu kaebaja kontolt sularaha väljavõtmisega. Sularaha väljavõtmist pangaautomaadist ei saa dokumentaalselt mingi toiminguga siduda. Kaebaja pangakontol algab oluliste vahendite liikumine kinnistu omandamisest. Seega ei saa asuda seisukohale, et kaebajal puudusid vahendid tööde finantseerimiseks.

Tähelepanuta ja analüüsimata jäeti olemasolevad dokumentaalsed tõendid tasumiste kohta. Pangakonto väljavõttega on tõendatud kulude kandmiseks vajaminevate finantsvahendite liikumine, olemasolu ja seega ka tööde reaalne finantseerimine. Maksuhaldur ei kontrollinud piisaval määral ning ei tuvastanud objektiivselt tööde reaalset teostamist, kuigi ta on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid. Oluline on asjaolu, et kaebajal oli soov püstitada kinnistule elamu ja asuda sinna elama.

Kuna intresside tasumise osas vaidlus puudus, kuuluvad mahaarvamisele 2006-2009 (k.a) tasutud intressid summas 200 000 krooni. Üllatuslik on halduskohtu seisukoht, et intresse ei saanud hilisemalt tulust maha arvata ning intressimaksed on tõendamata. Kohtu seisukoht tasutud intressikulu mahaarvamise perioodide osas ei tulene seadusest ja on põhjendamatu. Laenulepingust tulenevate intresside tasumine on tõendatud kontoväljavõttega ja 20.10.2006. a laenulepinguga. Kaebaja tulumaksuga maksustatav kasu on summas 33806,02 eurot ja tasumisele kuulub seega tulumaks summas 7099,26 eurot.

7. MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt ei tähenda asjaolu, et kaebajale halduskohtu järeldused ei meeldi, veel seda, et kohus oleks jätnud tõendid hindamata. Halduskohtu otsuses on selgelt ära toodud asja otsustamisel määravad materiaalõigusnormid, õiguslikud asjaolud ning kohtu järeldused. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et halduskohus jättis kaebaja viidatud tõendid analüüsimata. Halduskohus analüüsis ka kaebaja esitatud tõendeid ja kohtuistungil antud selgitusi ning tõi välja neis esinevad vastuolud muude asjas kogutud tõenditega.

Kulutused peavad olema tegelikult tehtud ja nende kandmine peab olema dokumentaalselt tõendatud, kuid kaebaja ei ole suutnud esitada selliseid tõendeid, mis maksuotsuses tehtud järeldusi ümber lükkaks. XXXXXXX kinnistu parendamiseks ja täiendamiseks väidetavalt tehtud kulude kandmine ei ole tõendatud. Hoolimata sellest, et kaebaja esitas tema ja AS Uvikol vahel 30.10.2006 sõlmitud lepingu nr 30/10/3 ja AS Uvikol kassa sissetuleku orderid ning peale kontrollakti koostamist ka tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ja tööde tegemist kinnitab lisaks kaebajale ka AS Uvikol juhatuse liige, ei ole kaebaja suutnud ümber lükata maksuhalduri järeldust, et võõrandatud kinnisasjadel ei ole kaebaja tellimisel ja tema kuludega parendustöid tegelikult tehtud.

Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et OÜ Astnik Ehitus arvamusega on tõendatud väidetavate tööde teostamine. R.Z. koostas oma eksperthinnangud 12.02.2009 s.o ca 3,5 aastat enne OÜ Astnik Ehitus poolt arvamuse avaldamist. Kui kaebaja väitel ei olnud R.Z. l 2009. a alguses hinnanguid koostades võimalik kinnistute seisundit adekvaatselt hinnata, siis jääb arusaamatuks, kuidas suutis seda OÜ Astnik Ehitus veel 3,5 aastat hiljem. Kaebaja on eeltoodud väidetega seadnud ise kahtluse alla enda poolt esitatud asjatundja arvamuse tõsiseltvõetavuse.

Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et tõendina esitatud aktid tööde vastuvõtmise kohta on käsitletavad originaaldokumentidena. Vaidlust ei ole selles, et tegemist on tagantjärgi vormistatud dokumentidega, kuna apellatsioonkaebuses on kirjas, et dokumendid prinditi alles pärast kontrollakti kättesaamist arvutist välja ning allkirjastati. Lisaks ei ole kaebaja esitanud tõendeid, mis viitaks sellele, et aktid olid olemas ka varasemalt. Sugulussidemed on ainult üheks asjaoluks, mida halduskohus on tõendite ebausaldusväärsuse tuvastamisel arvesse võtnud.

Peamiseks asjaoluks on siiski ebakõlad ja vastuolud muude maksuhalduri poolt kogutud tõenditega ja ka kaebaja varasemalt esitatud seletustega. Kahtluse all ei ole asjaolu, kas kinnistul väidetavalt töid korraldanud äriühing omab nõuetekohast dokumentatsiooni, vaid oluline on, et dokumentatsioon puudub sootuks. Samuti on tõendamata kaebaja väide, et äriühingu likvideerija ei ole äriühingule raamatupidamisdokumentatsiooni tagastanud. Apellatsioonkaebuses toodud põhjendused ei lükka ümber maksuhalduri ja halduskohtu põhjalikke analüüse ja järeldusi, et kontole laekunud rahade eest väidetavat sularahas maksmist toimuda ei saanud.

Kaebaja on kohtumenetluse käigus ebausaldusväärsete ja kahtlase väärtusega tõendite täiendava esitamisega pigem kinnitanud põhjendatud kahtlust, et sularahas tasumist ei ole toimunud. Kaebaja seisukoht laenuintresside mahaarvamise osas on meelevaldne. Ükski kogutud tõend ei kinnita, et müüdud kinnistut võib lugeda kaebaja elukohaks. Lisaks sellele, et maha on võimalik arvata üksnes maksustamisperioodil tasutud intressid, on oluline, et eluaseme eest oleksid intressid tasutud pädevale krediidiasutusele. AS Kagu Invest ei ole krediidiasutus, vaid finantseerimisasutus.

Seega ei oleks S.K. il olnud võimalik laenuintresse maksustatavast tulust maha arvata ka siis, kui tegemist oleks olnud elukoha soetamiseks võetud laenuga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 30.04.2013. a otsus tuleb jätta muutmata ja S.K. i apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud materiaalõigust. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu otsuses toodud põhjendustega, ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

9. Kaebaja apellatsioonkaebuses on nii maksuhaldurile kui ka halduskohtule ette heidetud seda, et nad on jätnud arvestamata kinnistu parendamiseks tehtud kulud, kuigi kaebaja on esitanud seda kinnitavad dokumendid. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu. Tulumaksuseaduse § 38 lg 1 kohaselt saab kinnisasja soetamismaksumuse hulka arvata üksnes dokumentaalselt tõendatud kulud. Kassa sissetulekuorderid, milledele on märgitud vaid üldsõnalisi kohustusi sisaldav lepingu number, pole kinnisasja parendamiseks tehtud konkreetsete kulutuste tõendamisel piisavad, sest neist ei nähtu, kuna ja mida täpselt tehti. S.K. on 11.11.2011 antud seletuses kinnitanud, et kõiki lepingus ette nähtud töid ei teostatud, samas L.K. on 19.12.2011 seletuses kinnitanud, et ta on allhankijate kaudu teostanud kõik lepingus ette nähtud tööd. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et ta ei olnud võimeline nimetama ühegi allhankija nime ja esitama dokumenti, mis kinnitaksid tööde teostamist nende poolt. Enne kontrollakti koostamist ei olnud esitatud ühtki tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. L.K. i seletuse kohaselt olid need antud üle AS Uvikol likvideerijale J.M. , kes neid ei tagastanud. K.M. on maksuhaldurile kinnitanud, et OÜ Likvideerimisteenused käsutuses neid dokumente ei ole. Äriregistri andmetel oli AS Uvikol dokumentide hoidjaks pärast registrist kustutamist L.K. . Kõik tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid esitati alles pärast kontrollakti koostamist 16.03.2012. Arvestades üleandmise-vastuvõtmise aktide üldsõnalisust, kus puudub teostatud tööde maht, hulk, kestus jmt, andis see maksuhaldurile õigustatult kahtluse asuda seisukohale, et tegelikult neid töid ei teostatud ja need üleandmisevastuvõtmise aktid on vormistatud tagantjärele. Samuti viidatakse aktides plaanide ja planeeringute koostamisele, samuti ka mingisugustele projektidele, mida aga maksuhaldurile esitatud ei ole. Kõikidel juhtudel ühe erandiga on kujunenud teostatud tööde maksumuseks täpselt 50 000 krooni, mida ei saa pidada eluliselt usutavaks.

10. Makshaldur on õigesti leidnud, et seda, et AS Uvikol tegelikult kaebajale neid töid ei teostanud kinnitab ka kaebaja konto väljavõte. S.K. i pangakonto algjääk oli 01.01.2006 213,44 krooni. Kuigi AS Kagu Invest andis 24.10.2006 S.K. ile 623 693,34 krooni laenu, siis sellest rahast on kaebaja välja võtnud 448 000 krooni ja andnud selle eraisikutele, kes ei ole seotud AS-ga Uvikol. Kaebaja ise on välja võtnud ainult 103 000 krooni. Kuigi väidetav tasumine toimus ka 2007. a-l, siis pangakonto mingeid väljavõtteid ei kajasta. Seega näitab kokkuvõttes ka pangakonto väljavõte, et kaebajal puudusid rahalised vahendid kajastatud tööde eest tasumiseks, mis samuti kinnitab tööde mitteteostamist. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks tööde eest tasunud mingite muude vahendite arvel, samuti ei oleks tal teiste vahendite olemasolu korral vajadust võtta ka laenu. Samuti ei nähtu ka AS Uvikol pangakontolt mingite tehingute jälgi.

11. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse seisukohaga, et halduskohus on ebaõigesti otsuse tegemisel toetunud R.Z. seletusele ja jätnud arvestamata OÜ Astnik Ehitus arvamusega. R.Z. on maksuhaldurile selgitanud, et kinnistul oli teostatud raiet, kuid selle mahtu ei ole võimalik määrata. XXXXXXX kinnistu läänepoolses ääres oli märgata pigem looduslikku teed ja kraavi. Kaebaja poolt esitatud OÜ Astnik Ehitus ekpertarvamuse kohaselt (tl 82-84) on XXXXXXX maaüksusel kinnistule juurdepääsuteed osaliselt remonditud ja osaliselt remonditud ka käesoleval ajal, samuti on tõenäoliselt teostatud võsalõikust. Kuigi arvamuse kohaselt on need tööd teostatud 2006-2007, ei nähtu sellest, milliste andmete alusel on sellisele järeldusele jõutud. Arvestades seda, et XXXXXXX kinnistu soetati 11.01.2006, siis ei välista kaebaja poolt tellitud ekspertarvamus ringkonnakohtu arvates seda, et kinnistul nähtavad tööd võisid olla teostatud juba enne kinnistu soetamist. Pealegi on Lüganuse Vallavalitsus kinnitanud, et ei ole S.K. ile ja L.K. ile väljastanud aastatel 2006-2007 mingeid ehitusja kaevelube. Ringkonnakohtu arvates kinnitab see veelkordselt, et lepingus märgitud töid ei ole kinnistul teostatud.

12. Kaebaja on apellatsioonkaebuses halduskohtule ette heitnud ka seda, et saadud tulust kuuluvad maha arvamisele kaebaja 2006-2009 tasutud intressid summas 200 000 krooni. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 25 lg 1 sätestab, et residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intresse, mis on maksustamisperioodil tasutud lepinguriigi residendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantsasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile. Samadel tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid. TuMS § 3 lg 1 alusel on tulumaksu maksustamisperiood kalendriaasta. Praegusel momendil on kontrollitud kaebaja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ka tasumise õigsust maksustamisperioodil 01.01.2009-31.12.2009. Seega oleks kaebajal õigus nõuda intresside mahaarvamist tulust ainult selle perioodi ulatuses. Kaebaja ei ole kunagi väitnud, et XXXXXXX kinnistu näol oleks tegemist tema elukohaga, samuti ei ole kinnistul olnud ühtegi hoonet. Seda, et tegemist on arendusprojektiga kinnitab see, et kaebaja sooviks oli jagada 19,44 ha suurune kinnistu 38 krundiks. Seega puudub kaebajal intressi mahaarvamise õigus juba sellel alusel. Peale selle on vastustaja õigesti märkinud, et kuna kaebaja on mahaarvatavate intresside all silmas pidanud AS-le Kagu Invest makstud intresse, siis Eestis asutatud äriühingutest tohivad avalikkuselt hoiuseid kaasata ainult Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusloa saanud äriühingud. AS-l Kagu Invest selline luba puudub. Seega on maksuhaldur õigesti leidnud, et kaebajal puudub õigus laenuintresside mahaarvamiseks maksustatavast tulust isegi siis kui tegemist oleks olnud elukoha soetamiseks võetud laenuga.

13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits Tiina Pappel Agu Timmi