2-14-54283/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2014 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-14-54283 Tsiviilasi E.K. hagi J. K. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E.K., isikukood x, eluk. x, e-post: x Kostja J. K., isikukood x, eluk. x RESOLUTSIOON Rahuldada E.K. hagi. Lahutada E.K. (isikukood x) ja J. K. (isikukood x) abielu, mis registreeriti Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas xx xx xxxx kande nr xx all. Taastada E.K.le abielu lahutamisel tema abielueelne perekonnanimi „K.“.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Sisulised asjaolud

11.07.2014 esitas E.K. kohtule hagiavalduse J. K. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud Pärnus xx xx xxxx. Pooltel on kaks last – K. K. (sünd. xx xx xxxx) ja G. K. (sünd. xx xx xxxx). Abielulised suhted lõppesid 2009.aastal, elatakse lahus. Seoses hageja elukohaga Soome Vabariigis ei ole võimalik lahutada Eesti perekonnaseisuasutuses. Hagile on alla kirjutanud ka kostja.

Kostja saatis oma seisukoha hagi osas e-kirjaga, milles kinnitas, et ei oma hagile ühtegi vastuväidet ning soovib samuti abielu lahutada.

Tsiviilasi nr 2-14-54283

2 (2) Kohus kuulas kostja 10.10.2014 ära isiklikult kohtusaalis ning hageja 13.10.2014 telefoni teel. Kumbki abielupool ei pidanud võimalikuks ega mõistlikuks abielu jätkamist, samuti kinnitasid pooled, et elatakse lahus juba viis aastat, lapsed elavad Eestis ja põhiliselt vanavanematega (nii emakui isapoolsetega). Mõlemad pojad omandavad kutseharidust tehnikumis. Leppimisaega pooled ei soovinud, samuti puuduvad vaidlused hooldusõiguse (alaealine on tänaseks vaid noorem poeg) ja ühisvara osas. Kohus võttis omal algatusel asja juurde väljatrükid poolte kohta rahvastikuregistrist.

Kohtuotsuse põhjendused

Perekonnaseaduse (PkS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PkS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PkS § 67 lg 3).

Kohus, kuulanud ära poolte seletused, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada, pealegi ei soovi pooled ise seda. Pooled on elanud viis aastat lahus ja sisuliselt juba ühiselt otsustanud abielu lahutada (mida ilmestab kostja allkiri hagiavaldusel). Perekonnaseisuasutus ei saanud abielu lahutada PkS §-st 64 tuleneval põhjusel – hageja elukoht ei ole Eestis, ta on registreeritud rahvastikuregistris Soome aadressiga alates 04.12.2012. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus abinõude tarvituselevõtuks abielu taastamiseks, sisuliselt on pooled otsustanud abielu lahutada ja minna oma eludega edasi. Pooltel on kaks last, kellest üks sai äsja täisealiseks ning teine on 16-aastane ning nende kasvatamise/ülalpidamise osas vaidlust ei ole. Samuti puuduvad varalised nõuded teineteise vastu. Hagejale tuleb tema soovil ja nimeseaduse § 11 lg 2 p 1 alusel taastada abielueelne perekonnanimi „K.“.

Seega rahuldab kohus hagi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Muul viisil menetluskulude jagamist ei ole pooled taotlenud. Teadaolevaks ainsaks menetluskuluks on hageja tasutud riigilõiv.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik