Legislator Case Law & Legislation
3-14-52413/4 AI generated

3-14-52413/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-14-52413/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

12. oktoobril 2014 kell 07.19 saabus Lõuna prefektuuri Piusa kordoni RCC korrapidajale teade Koidula raudteejaama lähedusest Võmmorski suunas. Piusa kordoni häiregrupp pidas 12. oktoober

Legislator headnote

AI generated

3-14-52413/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: 12. oktoobril 2014 kell 07.19 saabus Lõuna prefektuuri Piusa kordoni RCC korrapidajale teade Koidula raudteejaama lähedusest Võmmorski suunas. Piusa kordoni häiregrupp pidas 12. oktoober

Keywords

AI generated
outpatient treatment medical unfitness medical necessity medical reasons schedule of medical aids self-rehabilitation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-52413

Määruse kuupäev

13. oktoober 2014

Kohtunik

Tamara Hristoforova

Kohtuasi

Lõuna Prefektuuri volitatud esindaja Kristi Orr taotlus

varjupaigataotleja xxx kinnipidamiseks ja Politsei- ja

Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Istungil osalenud isikud

Lõuna prefektuuri esindaja – Kristi Orr

Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – xxx(sündinud 7.

jaanuar 1990, Sudaan)

Juures olid istungisekretär Ülle Volmer ja tõlk Eva-Louisa

Radha´a

Resolutsioon

Anda luba xxx kinnipidamiseks ja paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse alates 13. oktoobrist 2014 kuni

VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

Kuni

kinnipidamiskeskusesse

transportimiseni

paigutada isik arestimajja.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu

Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul, arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

1. 12. oktoobril 2014 kell 07.19 saabus Lõuna prefektuuri Piusa kordoni RCC korrapidajale teade

Koidula maanteepiiripunkti piirivalvurilt, et on nähtud liikumas nelja tumedanahalist isikut

Koidula raudteejaama lähedusest Võmmorski suunas. Piusa kordoni häiregrupp pidas 12. oktoober

2014 kell 07.26 Põlva maakonnas, Värska vallas, Veski raudtee ülesõidukohas kinni märgades

riietes 4 meesterahvast. Isikute sõnade kohaselt on nad Sudaani Vabariigi kodanikud. Kinni peetud

isikutel puudus dokumendid ning nad toimetati Koidula raudteepiiripunkti.

Kell 08.55 alustasid Piusa kordoni toimkond koos Saatse kordoni ja Värska teenistuse koerajuht

koos teenistuskoeraga ajutise kontrolljoone ületuskoha otsinguid (VPT344 - VPT346 vaheline

ala). Piusa kordoni RCC korrapidaja edastas info Venemaa Föderatsiooni piirivalve Petseri

teenistuse korrapidajale. Kell 09.10 avastas otsingutoimkond ajutise kontrolljoone ületusele

viitavad jäljed (jõe kaldal mahatallatud hein) mis asusid Venemaa Föderatsiooni piiritähis PM346

(-280m) juures. Lisaks avastati Eesti Vabariigi patrullrajal erinevates kohtades erinevaid

jalatsijälgi, sisemaal Kolodovitsa küla lähistel, PM344 juurde viival teel kõigi 4 kinnipeetud isiku

jalatsijäljed. Kell 16.20 toimus PM346 juures kohtumine Venemaa Föderatsiooni piirivalve

esindajaga ning kell 17.05 koostati Piiririkkumise rajooni (koha) ühisülevaatuse akt. Kontrolljoone

ületuse fakt ühisülevaatuse käigus ei leidnud kinnitust mõlema poole piiriesindaja abide poolt.

Isikute edasise kontrollimise käigus nimetas üks isik ennast Sudaani Vabariigi kodanikuks

xxx(XXX), sündinud 7. jaanuar 1990, haridus 8-klassi, emakeel araabia keel ja darfuri keel,

abielus, elukoht Fasir, Põhja-Darfur, Sudaani Vabariik, töötas Sudaanis pagarina ja tegi lisaks

käsitööd.

Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis

viibimiseks olema seaduslik alus. VMS § 43 sätestab välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis

ajutise viibimise seaduslikud alused. Xxx näol tegemist välismaalasega ja tal puudus seaduslik

alus Eesti Vabariiki saabumiseks ja puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks.

Xxx oli grupis koos kolme teise isikuga XXX sündinud 13. juuni 1984, XXX, sündinud 15. aprill

1994 ja XXX, sündinud 5. detsember 1987, kes ületasid ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja

Venemaa Föderatsiooni vahelist ajutist kontrolljoont selleks mitteettenähtud kohas suunaga

Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki.

Kontrolljoone ületanud isikud panid toime Karistusseadustik § 258 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo (Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine kui see on toime

pandud grupi poolt). Isikud on menetluse raames ülekuulatud kuid otsust ei ole veel tehtud.

Xxx oli alates 12. oktoober 2014 kell 7.26 kuni 48-tunniks kinni peetud väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 19 lg 1 ja § 15 lg 1 alusel kui XXX.

2. 12. oktoobril 2014 kella 15.53 ajal avaldas Xxx suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt

sellele vormistati kinnipidamine ümber välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) § 361 lg 2 p 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 alusel, millega on XXX alates 12. oktoobrist 2014 kell 16.25

kinni peetud. Isiku 12. oktoobril 2014 esitatud ,varjupaigataotlus on registreeritud 7001410143 ja

esmased toimingud on teostatud, kuid ajalise piirangu tõttu ei ole isiku varjupaigataotlust veel

otsustatud.

PPA juhib tähelepanu asjaoludele, et 12. oktoobril 2014 kell 7.26 ütles isik oma nimeks xxx ja ta

peeti selle nime alusel kinni VSS alusel. Xxx nime alusel tehti ka kinnipidamise protokoll VRKS-

i järgi. Kuid kui hakati vormistama rahvusvahelise kaitse ankeeti andis isik oma nimeks XXX

sünniajaga 7. jaanuar 1990, aadressiks andis isik: WILAJA, PÕHJA-DARFOR, ALFASHER,

ABSHOK, SUDAAN.

3. Xxx selgitas tõlgi vahendusel, et Sudaanist lahkus 3. oktoobril 2014 reisibussiga Egiptusesse,

reis kestis 1 päeva ning ta reisis üksi. XXX, selgitas, et tuttavaid polnud Egiptuses, kuid leidis ühe

grupi isikuid, kes olid nii egiptlased kui sudaanlased, ning ühines nendega. Egiptusesse ta jääda ei

saanud, seal ei olnud tööd, ei olnud inimõiguslaste organisatsioone. Isik seletas, et seal polnud

kedagi temaga ebaseaduslikult Eesti-Vene kontrolljoont ületanud reisikaaslastest. Xxx viibis

Egiptuses 2 ööd, seejärel hakkas ta koos Egiptuses leitud reisikaaslastega Egiptusest edasi liikuma

merd mööda väikse paadiga, mis mahutab umbes 10 inimest. Isik sõitis paadiga umbes 10-15 tundi,

Xxx ei tea, mis oli koha nimi kuhu paat randus.

Xxx selgitas, et seejärel kui laev oli randunud helistas laeva omanik kuhugi, misjärel tuli takso ja

paadiomanik pani 4 isikut takso peale ja ütles, et nüüd sõidate Norra poole. Xxx soovis välja jõuda

Norra, et seal varjupaika paluda. Isik selgitas, et Eesti jäi tee peale ette ja nüüd on ta sellepärast

siin. Kui XXX ilt küsiti, kas ta ikka soovib Eestis varjupaika, siis vastas ta, et ei saa täpsustada,

liiga vara otsustada, kas anda Eestis varjupaigataotlus sisse või ei.

Probleemid algasid kõik juba 2004-ndast aastast Lääne-Sudaanis. Varastati karja, põletati küla

maha. Paljud isiku tuttavatest said kannatada (sugulane, vend). Isik sai ka ise sündmuste käigus

kannatada, peksa. Isik selgitas, et on olnud represseeritud, tal pole passi, Darfuris ei väljastata

temasugusele keegi passi. Isik selgitas, et Egiptuse-Sudaani piiri on võimalik ületada ilma

dokumentideta.

Eestisse jõudmiseks ületas ta koos teiste sudaanlastega jõe ja sai läbimärjaks, misjärel nad mööda

väikest metsateed mööda kõndides jõudsid lõpuks suurele teele.

Isiku seletusest jääb PPA-le selgusetuks ja väga segaseks reisi teekond ja tema tegelikud

reisikaaslased. XXX selgitas oma seletuses, et kõik 4 sudaanlast kohtusid omavahel Moskvas.

PPA soovib tähelepanu pöörata asjaolule, et isik lahkus Sudaanist ilma dokumentideta ning tegi

kõik selleks, et ebaseaduslikult saabuda esmalt Euroopasse ja siis hiljem Norrasse. Isik on

korduvalt tunnistanud, et tema tegelik reisieesmärk oli jõuda Norrasse, mitte Eestisse. Eesti on

lihtsalt riik, kuhu sattus enne Norra jõudmist.

XXX’l puuduvad kehtivad reisidokumendid, ta on tuvastatud isiku enda sõnade järgi, puuduvad

ametlikud andmed isikusamasuse ja kodakondsuse kohta. Lähtudes Xxx antud seletustest ja

vähesest ajalisest faktorist vajab veel täpsustamist asjaolud isiku samasuse, kodakondsuse

väljaselgitamiseks, riiki saabumise kontrollimiseks ja tuvastamiseks. Isikul puuduvad

reisidokumendid, ta on tuvastatud isiku enda sõnade järgi, puuduvad ametlikud andmed

isikusamasuse ja kodakondsuse kohta. Isik saabus ebaseaduslikult Eesti Vabariiki ületades

riigipiiri ebaseaduslikult ning tunnistab seda. Isikul puudus seaduslik alus Eesti Vabariigis

viibimiseks. Seega viitavad isiku saabumise asjaolud ning eelnev käitumine sellel, et isik võib

menetlustest kõrvale hoiduda.

VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2, 3, 4 ja 5 kohaselt võib varjupaigataotleja vältimatu vajaduse korral

kinni pidada isiku tuvastamiseks või isiku samasuse kontrollimiseks; isiku kodakondsuse

kontrollimiseks või väljaselgitamiseks; riiki saabumise ja riigis viibimise asjaolude

kontrollimiseks

ning

varjupaigataotluse

menetlemisel

tähtsust

omavate

asjaolude

väljaselgitamiseks eelkõige kui on olemas põgenemisoht. Antud juhul pole isiku poolt väljatoodud

konkreetseid ja mõjuvaid põhjuseid varjupaiga vajaduseks. Xxx on selgitanud, et tegelik reisi

eesmärk oli jõuda Norrasse ja seal siis seal taotleda varjupaika. Eelnevalt on isik jõudnud kuhugi

riiki, mida ei ole suudetud veel tuvastada. Seega on menetluseks oluline tõeste asjaolude

väljaselgitamine.

Isiku jätkuva kinnipidamise vajalikkust hinnatakse koheselt pärast varjupaiga intervjuu

läbiviimist, mille käigus tuvastatakse isiku varjupaigamenetluse kaitsevajaduse hindamiseks

olulised

asjaolud.

Isiku

kinnipidamise

aluste

äralangemisel

vabastatakse

isik

kinnipidamiskeskusest koheselt.

4. Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, ei ole PPA-l võimalik varjupaigataotlust

nõuetekohaselt menetleda ilma, et kaebajat kinni peetaks, sest VRKS § 18 lg 2 kohaselt vajab

kontrollimist eelkõige VRKS § 4 lg-des 1 ja 3, §-s 20, § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-des 1 ja 3 sätestatud

asjaolude esinemine. Ilmselt on tarvilik sooritada lisaks muid vajalikke menetlustoiminguid.

Isiku vabaduses viibides ei ole välistatud, et isik põgeneb Eesti Vabariigist. Sellise järelduse

tegemiseks annavad alust eelkõige kaebaja enda varasem käitumine ja ütlused. Isik on andnud

vastuolulisi, ebamääraseid ja muutuvaid selgitusi enda isiku, riiki saabumise ja eesmärgi kohta.

Sellest tulenevalt on PPA-l põhjendatud alus kahelda isiku selgituste usaldusväärsuses. Lisaks

viitasid isiku saabumise ja käitumise asjaolud võimalikule menetlusest kõrvalehoidmisele.

Järelikult ei ole vähem koormavate järelevalvemeetmete kohaldamine käesoleval juhul võimalik.

PPA leiab, et isiku edasine kinnipidamine on vältimatult vajalik menetluses tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamiseks.

Võimalik oleks isik paigutada majutuskeskusesse (VRKS § 34 lg 1) ja kohaldada isiku suhtes

VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmeid, kuid taoline variant ei teeniks niivõrd

efektiivselt PPA poolt taotletavat eesmärki, sest leebem meede võib takistada isiku korrektset

tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. PPA hinnangul on käesolevas asjas

tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamist. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse

juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lõikes 2 sätestatud

kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada isikuga

seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava

otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt. Hinnanud

olemasolevaid tõendeid ja isiku ütluseid peab PPA proportsionaalseks Xxx kinnipidamist

kinnipidamiskeskuses.

Seega taotleb PPA halduskohtult VRKS § 362 lg 2 alusel luba varjupaigataotleja xxx

kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni varjupaiga taotlusega seotud

asjaolude väljaselgitamiseks, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUSTUS

5. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (VRKS) § 361 lg 1 sätestab, et kui

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole

võimalik tõhusalt kohaldada, võib varjupaigataotleja kinni pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud

alusel. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel

peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada

järgmistel alustel:

1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine;

2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine;

3) isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine;

4) varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul,

kui on olemas põgenemise oht;

5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse

edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks;

6) riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine;

7) isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud

korras.

6. VRKS § 362 lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib

varjupaigataotlejat VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid

arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi kinnipidamiskeskuses või

ametiruumides. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja VRKS § 361

lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48

tundi,

taotleb

Politsei-

ja

Piirivalveamet

või

Kaitsepolitseiamet

halduskohtult

loa

varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

Käesoleval juhul on Politsei- ja Piirivalveamet esitanud halduskohtule taotluse XXX´i

kinnipidamiseks ja viidanud kinnipidamise alusena VRKS § 361 lg 2 punktidele 1, 2, 3, 4 ja 5 (On

vaja kontrollida isikusamasust, tema kodakondsust, riiki saabumise ja viibimise õiguslikke

aluseid, on vaja välja selgitada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, kui on

olemas põgenemise oht ning samuti on vaja kontrollida kas esineb põhjust arvata, et isik on

esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.)

Kohus peab seega hindama, kas esinevad raskused järelevalvemeetmete tõhusal kohaldamisel; kas

VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks esinevad ning kas isiku kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse

põhimõttega. Samuti tuleb arvestada varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

Kohtuistungil selgitas isik, et haridus on 8. klassi, sündis Sudaanis, praegu 24. aastane, sudaanist

lahkus 3. oktoobril 2014. Läks Sudaanist Egiptusesse, kus tahtis laevaga minna ükskõik kuhu

Euroopa riiki. Passi ei ole. Juhiload on olemas, mille esitas piirivalvurile. Sudaanist lahkus

probleemide pärast. Alates 2004 kannatas grupeeringute poolt ja 5. juulil 2014 läks Sudaanis

põgenikelaagrisse, sest ei saanud kodus elada. Laagris ei saanud olla, sest tingimused oli väga

kehvad, õigused puudusid, seal oli vägivaldne ja lahkus laagrist 3. oktoobril 2014.

Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud esitatud materjalid, asub

seisukohale, et taotlus kuulub rahuldamisele.

7. Toimiku materjalidega on kindlaks tehtud, et Xxx saabus 12. oktoobril 2014 ebaseaduslikult

Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Xxx on esitanud 12. oktoobril 2014 Eestis varjupaiga- ja

elamisloa taotluse, mis on vastu võetud ning registreeritud samal kuupäeval nr 7001410143. Seega

tuleb isikut käsitada varjupaigataotlejana VRKS § 3 lg 1 mõttes, mille kohaselt on

varjupaigataotleja välismaalane, kes on esitanud varjupaigataotluse, mille osas ei ole PPA otsust

teinud.

8. Isiku kinnipidamisel 12. oktoobril 2014 ei leitud tema juurest ühtegi dokumenti. Seega ei ole

kohtu hinnangul käesoleval juhul vaidlust selle üle, et XXX´il puudub isikut tõendav dokument või

muud dokumendid, mistõttu ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et isik on see, kes ta väidab end

olevat. Järelikult esineb VRKS § 361 lg 2 p-is 1 ja 2 toodud alus, mille kohaselt võib

varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse

kontrollimiseks ja isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks ..

9. Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb alus isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusse ka

VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel, s.t esineb vajadus varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust

omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kuid esineb põgenemise oht; on põhjendatud alus arvata, et

isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise

vältimiseks.

Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, sh et isikul ei ole kaasas ühtegi dokumenti ei ole PPA-l

võimalik varjupaigataotlust nõuetekohaselt menetleda ilma, et kaebajat kinni peetaks, sest VRKS

§ 18 lg 2 kohaselt vajab kontrollimist eelkõige VRKS § 4 lg-des 1 ja 3, §-s 20, § 21 lg-s 1 ja § 22

lg-des 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemine. Ilmselt on tarvilik sooritada ka vajalikke

menetlustoiminguid.

Kohus nõustub PPA selles, et isiku käitumine ei anna kindlust, et leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamisel on tagatud varjupaigamenetluse lõpetamiseks vajalike menetlustoimingute

läbiviimine. Olukorras, kus isikule on selgitatud, et varjupaiga vajadus on seotud eelkõige ohuga

isiku elule ja tervisele, mitte võimalusega parandada isiku majanduslikku olukorda võib isik olla

motiveeritud põgenema, et vältida riigist väljasaatmist, mis võiks järgneda varjupaigataotluse

rahuldamata jätmisele. Ebaseaduslik riiki sisenemine viitab sellele, et isik on valmis

õigusrikkumiseks ning puudub põhjus arvata, et sarnast käitumist tulevikus väldiks. Ka VSS § 68

p 8 sätestab eelduse, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri

ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Kohtu hinnangul

on toodud põhimõte analoogia korras kohaldatav ka isiku põgenemisohu hindamisel

varjupaigamenetluses. Käesoleval juhul on Xxx teadlikult saabunud Eesti Vabariiki õigusvastaselt

olukorras, kus Eestis varjupaiga taotlemiseks oli olemas õiguspärane ja isikule hõlpsalt kasutatav

viis. Käesolevaks ajaks ei ole kohtule teada selliseid asjaolusid, mis välistaksid põgenemisohu.

Kuigi ei ole välistatud, et isiku elu ja tervis võivad tema kodumaal ohus olla, leiab kohus, et kui

isikul esineks reaalne ja tungiv kaitsevajadus, oleks varjupaigataotlus esitatud juba Vene

Föderatsioonis. Kaebaja ei ole viidanud mitte ühelegi asjaolule, mis võimaldaksid jõuda

teistsugusele järeldusele. Kaitse saamiseks ei pea isik ilmtingimata saabuma Euroopa Liidu

liikmesriiki. On selge, et varjupaigataotluse esitamine võimaldab isikul vältida enda riigist

väljasaatmist, eriti veel olukorras, kus varjupaigataotluse menetlemine on häiritud andmete

nappuse tõttu. Antud juhul puuduvad praktiliselt igasugused tõsikindlad andmed, mis

võimaldaksid järeldada, et isik on tõepoolest sõjapõgenik ja tema varjupaigataotlus on esitatud

kaebaja poolt väidetud asjaoludel.

10. Eeltoodu alusel nõustub kohus, et esineb alus Xxx paigutamiseks kinnipidamisekeskusse ka

varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, et välistada isiku

põgenemise oht.

11. Kohtu hinnangul ei pruugi olla täidetud VRKS § 361 lg 2 punktis 3 sätestatud alus. Nimelt

lubab see pidada varjupaigataotleja kinni isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste

kontrollimiseks. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et isikul ei olnud õiguslikku alust

Eestisse sisenemiseks ega siin viibimiseks. Tartu Ringkonnakohus on oma jõustunud 29.

novembri 2013 määruses haldusasjas nr 3-13-2162 selgitanud, et varjupaigataotleja

kinnipidamiseks piisab ka ühe VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud aluse esinemisest. Seega ei too

kohtu seisukoht kaasa taotluse rahuldamata jätmist.

12. Kohaldatav meede ei ole kohtu hinnangul ebaproportsionaalne. Kohus nõustub taotleja

seisukohaga, et kuigi on võimalik isik paigutada majutuskeskusesse ja kohaldada isiku suhtes

VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmeid, ei ole taoline variant tõhus, kuna ei teeniks

efektiivselt PPA poolt taotletavat eesmärki. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud

asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamist. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja

viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse ära langemisel.

Kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud, mis on

ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse

isik kinnipidamise aluste ära langemisel koheselt.

Seega leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid võimalik tõhusalt kohaldada, esinevad VRKS § 361 lg

2 punktides 1,2, 4 ja 5 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ning kinnipidamine

on proportsionaalne meede. Erilisi asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei esine. Seega on

isiku kinnipidamine õigustatud VRKS § 361 lg 2 alusel.

13. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VRKS § 362 lg-st 2, HKMS § 264 lg-st 1 ja § 265 lg-st 1

rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa xxx kinnipidamiseks ja paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse alates 13. oktoobrist 2014 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud

kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Hristoforova

kohtunik