3-14-52415/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-52415 Määruse kuupäev 13. oktoober 2014 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Lõuna Prefektuuri volitatud esindaja Kristi Orr taotlus varjupaigataotleja XXX kinnipidamiseks ja Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Istungil osalenud isikud Lõuna prefektuuri esindaja – Kristi Orr Isik, kelle kinnipidamist taotletakse –XXX (sündinud 5. detsember 1987, Sudaan) Juures olid istungisekretär Ülle Volmer ja tõlk Eva-Louisa Radha´a Resolutsioon Anda luba XXX kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 13. oktoobrist 2014 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kuni kinnipidamiskeskusesse transportimiseni paigutada isik arestimajja. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD 1. 12. oktoobril 2014 kell 07.19 saabus Lõuna prefektuuri Piusa kordoni RCC korrapidajale teade Koidula maanteepiiripunkti piirivalvurilt, et on nähtud liikumas nelja tumedanahalist isikut Koidula raudteejaama lähedusest Võmmorski suunas. Piusa kordoni häiregrupp pidas 12. oktoober 2014 kell 07.26 Põlva maakonnas, Värska vallas, Veski raudtee ülesõidukohas kinni märgades riietes 4 meesterahvast. Isikute sõnade kohaselt on nad Sudaani Vabariigi kodanikud. Kinni peetud isikutel puudus dokumendid ning nad toimetati Koidula raudteepiiripunkti. Kell 08.55 alustasid Piusa kordoni toimkond koos Saatse kordoni ja Värska teenistuse koerajuht koos teenistuskoeraga ajutise kontrolljoone ületuskoha otsinguid (VPT344 - VPT346 vaheline ala). Piusa kordoni RCC korrapidaja edastas info Venemaa Föderatsiooni piirivalve Petseri teenistuse korrapidajale. Kell 09.10 avastas otsingutoimkond ajutise kontrolljoone ületusele viitavad jäljed (jõe kaldal mahatallatud hein) mis asusid Venemaa Föderatsiooni piiritähis PM346 (-280m) juures. Lisaks avastati Eesti Vabariigi patrullrajal erinevates kohtades erinevaid

jalatsijälgi, sisemaal Kolodovitsa küla lähistel, PM344 juurde viival teel kõigi 4 kinnipeetud isiku jalatsijäljed. Kell 16.20 toimus PM346 juures kohtumine Venemaa Föderatsiooni piirivalve esindajaga ning kell 17.05 koostati Piiririkkumise rajooni (koha) ühisülevaatuse akt. Kontrolljoone ületuse fakt ühisülevaatuse käigus ei leidnud kinnitust mõlema poole piiriesindaja abide poolt. Isikute edasise kontrollimise käigus nimetas üks isik ennast Sudaani Vabariigi kodanikuks XXX, sündinud 5. detsember 1987 Sudaanis, abielus, lapsi pole, elukoht Sudaan, Põhja-Darfur, Korma, emakeel araabia, muid keeli ei räägi, põhiharidus, lõpetanud 8.klassi. Tegeles Sudaanis põllumajandusega ja juhutöödega. XXX peeti kinni 12. oktoobril 2014 kell 07:26 kuni 48-tunniks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 15 lg 1, § 19 lg 1. alusel Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. VMS § 43 sätestab välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused. XXX näol tegemist välismaalasega ja tal puudus seaduslik alus Eesti Vabariiki saabumiseks ja puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks. XXX oli grupis koos kolme teise isikuga XXX sündinud 13. juuni 1984, XXX, sündinud 15. aprill 1994 ja, XXX sündinud 7. jaanuar 1992, kes ületasid ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelist ajutist kontrolljoont selleks mitteettenähtud kohas suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Alustatud on kriminaalmenetlust, milles kahtlustatakse XXX karistusseadustik (KarS) § 258 lg1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et kontrolljoone ületanud isikud panid toime Karistusseadustik § 258 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine kui see on toime pandud grupi poolt). 2. 12. oktoobril 2014 kell 16.04 esitas XXX esmase vestluse käigus varjupaigataotluse. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamise protokoll ümber Välismaalasele Rahvusvahelise Kaitse Andmise seaduse (edaspidi VRKS) §361 lg 2 p1; 3; 4; 5; 6 alusel, millega on XXX kuni 48-tunniks kinni peetud. Isiku esitatud varjupaigaja elamisloa taotlus nr 7001410140 on vastu võetud ja registreeritud, kuid selle suhtes ei ole PPA otsust teinud. 3. Vestluse käigus selgus, et XXX lahkus Sudaanist 17. jaanuaril 2014. Lahkumise põhjuseks olid sõjad. Põletati majad, varastati. Isik pidi hoolitsema vanainimeste eest, ei saanud koolis käia. Isikul endal lapsi ei ole, kuid ta hoolitses ka oma vanemate ja vendade eest. Isikul on 3 venda ja 2 õde. Üks on taotlejast vanem, teised on kõik nooremad. Isik tegi juhutöid, haris põldu, karjatasin loomi. See oli raske ja seetõttu otsustas isik lahkuda Sudaanist, isiku sõnade kohaselt olid need väga koormavad tööd. Selleks, et Sudaanist lahkuda, müüs isik kariloomad maha. Sudaanist lahkudes oli isikul kaasas 2000 dollarit. Reis Sudaanist Egiptusesse kestis 1 päev. Isik viibis Egiptuses kuu aega. Egiptusest sõitis isik edasi Liibüasse autoga. See oli kinnine kaubik, autos oli koos autojuhiga 11 inimest. Autos olid sudaanlased, egiptlased, liibüalased. Reis kestis 1 ööpäeva. Liibüas isik töötasin mõnda aega, umbes 10-11 päeva, tegi põllutööd. Liibüast liikusin isik edasi Itaaliasse, sest Liibüas tekkisid probleemid. Ei olnud turvatunnet, varastati. Isikult varastati mobiiltelefon ja raha umbes 700 dollarit. Isik otsustasin edasi liikuda Itaaliasse. Liibüast Itaaliasse reisis isik mootorpaadiga. Paadis oli kokku 5 inimest. Paadisolijaid XXX ei tundnud. Itaaliasse jõudis kas 20 või 21. märtsil 2014. Täpset päeva ei mäleta. Itaalias viibis Rooma linnas, kui kaua isik Itaalias viibis, ei mäleta. Mingit kindlat elukohta isikul Itaalias ei olnud. Liikus ringi, et leida koht, kus olla ja elada. Algul elas hotellis, hiljem bussija autopeatustes.

Itaaliast lahkus isik rongiga, rong suundus põhja poole, kuhu reisis, tõesti ei mäleta. Itaaliast lahkumise põhjuseks oli see, et Itaalia lihtsalt ei meeldi, miks, ei osanud isik seletada. Viimane koht, mida isik mäletab, on Moskva. Kaua isik sinna reisis, ei mäleta. Isik reisis Moskvani üksinda, Moskvas kohtus oma sõbra XXX´iga. Kogu reisi vältes alates 17. jaanuarist ei küsinud keegi ühtegi reisidokumenti ega isikut tõendavat dokumenti. XXX´uga kohtus isik Moskvas, suurel turul. Moskvas ööbimiskohaks oli isikul tühi ehitamisjärgus maja. Seal elasid aafriklased, neid oli seal palju. Moskvas viibis isik 16 päeva, kõndis ringi, mõtles elu peale, seal tutvus isik ka teiste sudaanlastega. Umbes 4-5 päeva tagasi tekkis isikul mõte Moskvast lahkuda. Isik sõitis Moskvast Pihkva poole rongide, busside ja autoga. Isik väidab, et Eestisse jõudis 4 sudaanlast. Isik alustas reisi koos sõbraga XXX´iga. Poole tee peal liitus üks sudaanlane ja üsna reisi lõpus, veel üks sudaanlane. Viimase osa reisist sõitsid 4 sudaanlast autoga. Autojuhile maksid nad 500 rubla. Isik ei mäleta, millises kohas auto täpselt peatus. Autost väljusid XXX, XXX, XXX, XXX. Isik mäletab et kõik neljakesi sisenesid metsa, kõndisid palju, seejärel oli jõgi. Jõe ületati üksteise järel. Jõevesi oli mulle umbes kaelani. Peale jõe ületamist siseneti uuesti metsa. Isik arvab, et kõndis, umbes 5-5,5 tundi, reisiteekonda täpselt ei mäleta. Isik mäletab vaid seda, et järsku oli politseinik vastas ja pidas kõik 4 Sudaanlast kinni. Isik väitis, et peale piiri ületamist tahtis vaid turvalisust. Kindlat sihtkohta isikul polnud, kuhu jõuda. Eestis soovib isik leida tööd ja elada probleemideta. Üheks kodumaalt lahkumise eesmärgiks oli leida tööd ning parandada oma majandusliku olukorda. Samuti kurtis isik, et need tööd, mida ta kodumaal tegi olid tema jaoks väga koormavad. Isik palus varjupaika sellepärast, et tööd teha ja rahus elada, samuti soovis isik õppida. Isik väitis, et tal on kodumaal probleemid. Kõike varastatakse ja rahu ei ole, tihti on sõjad. Isik väitis, et tema elu oli Sudaanis ohus, rahad olid ära võetud, elamised lammutatakse. Tädi poja maja on põletatud ja teda on röövitud. Kindlat riiki, kus varjupaika paluda, isikul mõttes ei olnud, kuna isik jõudis Eestisse, siis paluski ta siin varjupaika. Eesmärgiks oli jõuda Euroopasse. 4. Antud juhul pole isiku poolt väljatoodud konkreetseid ja mõjuvaid põhjuseid varjupaiga taotluseks selle kohta, kuidas just tema elu oli Sudaanis ohus. Isik polnud enda jaoks selgeks mõelnud, millises riigis ta tegelikult varjupaika paluda soovib. See annab alust arvata, et isik võib ka Eesti Vabariigist lahkuda enne menetlustoimingute lõppu. Samuti on andnud isik vastu käivaid selgitusi oma reisiteekonna kohta, arusaamatuks jääb fakt et sudaanlased liikusid Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone poole alguses eraldi ja alles pärast kõik koos. XXX on oma seletuses väitnud, et reisisid terve teekonna koos, mitte eraldi, sama on oma seletuses väitnud ka XXX. XXX, kellega isik koos piiri ületas, tunnistas siiski, et nende tegelik lõppeesmärk oli siiski jõuda Norrasse. Kuigi algselt tunnistas isik, et soovib olla ükskõik millises Euroopa Liidu riigis. Isik seletas, et otsis ükskõik millist turvalist Euroopa Liidu riiki kus elada. Isik oli eelnevalt juba viibinud Euroopa Liidu riigis Itaalias, kus tal oleks olnud võimalus ka varjupaika paluda, ometi isik seda ei teinud, see fakt viitab sellele, et isiku elu tegelikult ei olnud piisavalt ohus, et otsida esimest turvalist riiki. Vestluses isikuga väitis isik, et Itaalia talle ei meeldi, miks, ei osanud ta anda adekvaatset vastust. Samuti viibis isik Vene Föderatsioonis, kus oleks võinud samuti varjupaika paluda, seda võimalust isik samuti ei kasutanud. Samuti ei olnud isiku elu Vene Föderatsioonis ohus, ta jalutas seal lihtsalt ringi ja mõtles, kuidas edasi pääseda järgmisesse Euroopa Liidu riiki, et oma elujärge parandada. Ebaseaduslik riiki sisenemine viitab sellele, et isik on valmis õigusrikkumiseks majandusliku olukorra parandamise eesmärgil ning puudub põhjus arvata, et isik sarnast käitumist tulevikus väldiks. Isik on oma eelneva tegevusega väljendanud soovi saabuda Euroopa Liitu ebaseaduslikult. Isiku enda sõnade kohaselt otsustas ta ületada piiri ebaseaduslikult. VSS §6-8 p 8 sätestab eelduse, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on kinni peetud Eesti Välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. XXX on oma seletuses väitnud, et

tegelikuks reisi eesmärgiks oli jõuda Norasse. Seoses sellega ei ole välistatud ka XXX omavoliline lahkumine Eesti Vabariigist, et samuti jõuda Norra Kuningriiki. Samuti PPA leiab, et isiku edasine kinnipidamine on vältimatult vajalik varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning esitas varjupaigataotlust niipea kui võimalik. Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, ei ole PPA-l võimalik varjupaigataotlust nõuetekohaselt menetleda ilma, et kaebajat kinni peetaks, sest VRKS § 18 lg 2 kohaselt vajab kontrollimist eelkõige VRKS § 4 lg-des 1 ja 3, §-s 20, § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-des 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemine. Ilmselt on tarvilik sooritada lisaks muid vajalikke menetlustoiminguid. Sellise järelduse tegemiseks annavad alust eelkõige kaebaja enda sõnad, mille kohaselt oli tema eesmärgiks jõuda ükskõik, millisesse Euroopa riiki ja parandada oma elutingimusi. Isik on viibinud Itaalias ja ei ole välistatud, et tegelikult on ta juba Itaalias varjupaika palunud, (ESTODAC-ist saadud vastuseks no hit-kinnitus, et ei ole varjupaika palunud), kuid fakt vajab siiski täiendavat kontrollimist (ametliku päringu esitamine Itaaliasse). Samuti puudub isikul reisidokument ja isik on tuvastatud vaid tema enda ütluste alusel, need faktid vajavad samuti kontrollimist. Isiku jätkuva kinnipidamise vajalikkust hinnatakse koheselt pärast varjupaiga intervjuu läbiviimist, mille käigus tuvastatakse isiku varjupaigamenetluse kaitsevajaduse hindamiseks olulised asjaolud. Isiku kinnipidamise aluste ära langemisel vabastatakse isik kinnipidamiskeskusest koheselt. Võimalik oleks isik paigutada majutuskeskusesse (VRKS § 34 lg 1) ja kohaldada isiku suhtes VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmeid, kuid taoline variant ei teeniks niivõrd efektiivselt PPA poolt taotletavat eesmärki, sest leebem meede võib takistada isiku korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. PPA hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse ära langemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste ära langemisel koheselt. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid, et XXX rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aeg ületab tõenäoliselt 48 tundi, peab Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur proportsionaalseks XXX viibimist kinnipidamiskeskuses seoses VRKS § 361 lg2 p 1, 2, 3, 4, 5 ja 7 raames. Seega taotleb PPA halduskohtult VRKS § 362 lg 2 alusel luba varjupaigataotleja XXX kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni varjupaiga taotlusega seotud asjaolude väljaselgitamiseks, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUSTUS 5. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (VRKS) § 361 lg 1 sätestab, et kui välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, võib varjupaigataotleja kinni pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: 1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine; 2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine; 3) isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine;

4) varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks; 6) riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine; 7) isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras. 6. VRKS § 362 lg 1 sätestab, et Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib varjupaigataotlejat VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi kinnipidamiskeskuses või ametiruumides. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Käesoleval juhul on Politseija Piirivalveamet esitanud halduskohtule taotluse XXX´i kinnipidamiseks ja viidanud kinnipidamise alusena VRKS § 361 lg 2 punktidele 1, 2, 3, 4, 5 ja 7 (On vaja kontrollida isikusamasust, tema kodakondsust, riiki saabumise ja viibimise õiguslikke aluseid, on vaja välja selgitada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, kui on olemas põgenemise oht ning samuti on vaja kontrollida kas esineb põhjust arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks, isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras.) Kohus peab seega hindama, kas esinevad raskused järelevalvemeetmete tõhusal kohaldamisel; kas VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esinevad ning kas isiku kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Samuti tuleb arvestada varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Kohtuistungil selgitas isik, et on 26. aastane, lahkus Sudaanist 17. jaanuar 2014, läks Egiptusesse, seal oli üks kuu, siis läks Liibüasse, kus oli 20 päeva, siis läks Itaaliasse, kus oli kauem kui üks kuu. Itaaliast läks rongiga Moskvasse, viisat tal ei olnud. Passi ei ole tal kunagi olnud. Moskvast tahtis minna Rootsi, kuid jõudis Eestisse. Sudaanist lahkus kannatuste pärast ja probleemide pärast, kuna rööviti tema omandit (so kariloomi). Oli oht, et teda tapetakse. Itaalias ei olnud turvaline, mistõttu oli tal hirm. Egiptuses olid probleemid. Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud esitatud materjalid, asub seisukohale, et taotlus kuulub rahuldamisele. 7. Toimiku materjalidega on kindlaks tehtud, et XXX saabus 12. oktoobril 2014 ebaseaduslikult Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. XXX on esitanud 12. oktoobril 2014 Eestis varjupaigaja elamisloa taotluse, mis on vastu võetud ning registreeritud samal kuupäeval nr. Seega tuleb isikut käsitada varjupaigataotlejana VRKS § 3 lg 1 mõttes, mille kohaselt on varjupaigataotleja välismaalane, kes on esitanud varjupaigataotluse, mille osas ei ole PPA otsust teinud. 8. Isiku kinnipidamisel 12. oktoobril 2014 ei leitud tema juurest ühtegi dokumenti. Seega ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul vaidlust selle üle, et XXX´il puudub isikut tõendav dokument või muud dokumendid, mistõttu ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et isik on see, kes ta väidab end olevat. Järelikult esineb VRKS § 361 lg 2 p-is 1 ja 2 toodud alus, mille kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks ja isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks. 9. Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb alus isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusse ka VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel, s.t esineb vajadus varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kuid esineb põgenemise oht; on põhjendatud alus arvata, et

isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, sh et isikul ei ole kaasas ühtegi dokumenti ei ole PPA-l võimalik varjupaigataotlust nõuetekohaselt menetleda ilma, et kaebajat kinni peetaks, sest VRKS § 18 lg 2 kohaselt vajab kontrollimist eelkõige VRKS § 4 lg-des 1 ja 3, §-s 20, § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-des 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemine. Ilmselt on tarvilik sooritada ka vajalikke menetlustoiminguid. Kohus nõustub PPA selles, et isiku käitumine ei anna kindlust, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisel on tagatud varjupaigamenetluse lõpetamiseks vajalike menetlustoimingute läbiviimine. Olukorras, kus isikule on selgitatud, et varjupaiga vajadus on seotud eelkõige ohuga isiku elule ja tervisele, mitte võimalusega parandada isiku majanduslikku olukorda võib isik olla motiveeritud põgenema, et vältida riigist väljasaatmist, mis võiks järgneda varjupaigataotluse rahuldamata jätmisele. Ebaseaduslik riiki sisenemine viitab sellele, et isik on valmis õigusrikkumiseks ning puudub põhjus arvata, et sarnast käitumist tulevikus väldiks. Ka VSS § 68 p 8 sätestab eelduse, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Kohtu hinnangul on toodud põhimõte analoogia korras kohaldatav ka isiku põgenemisohu hindamisel varjupaigamenetluses. Käesoleval juhul on XXX teadlikult saabunud Eesti Vabariiki õigusvastaselt olukorras, kus Eestis varjupaiga taotlemiseks oli olemas õiguspärane ja isikule hõlpsalt kasutatav viis. Käesolevaks ajaks ei ole kohtule teada selliseid asjaolusid, mis välistaksid põgenemisohu. Kuigi ei ole välistatud, et isiku elu ja tervis võivad tema kodumaal ohus olla, leiab kohus, et kui isikul esineks reaalne ja tungiv kaitsevajadus, oleks varjupaigataotlus esitatud juba Vene Föderatsioonis. Isik ei ole viidanud mitte ühelegi asjaolule, mis võimaldaksid jõuda teistsugusele järeldusele. Kaitse saamiseks ei pea isik ilmtingimata saabuma Euroopa Liidu liikmesriiki. On selge, et varjupaigataotluse esitamine võimaldab isikul vältida enda riigist väljasaatmist, eriti veel olukorras, kus varjupaigataotluse menetlemine on häiritud andmete nappuse tõttu. Antud juhul puuduvad praktiliselt igasugused tõsikindlad andmed, mis võimaldaksid järeldada, et isik on tõepoolest sõjapõgenik ja tema varjupaigataotlus on esitatud kaebaja poolt väidetud asjaoludel. 10. Eeltoodu alusel nõustub kohus, et esineb alus XXX paigutamiseks kinnipidamisekeskusse ka varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, et välistada isiku põgenemise oht. 11. Kohtu hinnangul ei pruugi olla täidetud VRKS § 361 lg 2 punktis 3 sätestatud alus. Nimelt lubab see pidada varjupaigataotleja kinni isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimiseks. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et isikul ei olnud õiguslikku alust Eestisse sisenemiseks ega siin viibimiseks. Tartu Ringkonnakohus on oma jõustunud 29. novembri 2013 määruses haldusasjas nr 3-13-2162 selgitanud, et varjupaigataotleja kinnipidamiseks piisab ka ühe VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud aluse esinemisest. Seega ei too kohtu seisukoht kaasa taotluse rahuldamata jätmist. 12. Kohaldatav meede ei ole kohtu hinnangul ebaproportsionaalne. Kohus nõustub taotleja seisukohaga, et kuigi on võimalik isik paigutada majutuskeskusesse ja kohaldada isiku suhtes VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmeid, ei ole taoline variant tõhus, kuna ei teeniks efektiivselt PPA poolt taotletavat eesmärki. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Erilisi asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei esine. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse

menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt. 13. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VRKS § 362 lg-st 2, HKMS § 264 lg-st 1 ja § 265 lg-st 1 rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa XXX kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 13. oktoobrist 2014 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid võimalik tõhusalt kohaldada, esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides 1, 3, 4 ja 5 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ning kinnipidamine on proportsionaalne meede. Erilisi asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei esine. Seega on isiku kinnipidamine õigustatud VRKS § 361 lg 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Hristoforova kohtunik