4-14-6272/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.oktoober 2014.a. Rapla, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-14-6272 Kohtunik Indrek Saar Väärteoasi JH kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna noorsoopolitseinik Eve Sireli 23. juuli 2014.a. kiirmenetluse otsusele alkoholiseaduse (AS) § 71 alusel.

Menetlusalune isik JH (isikukood XXXXXXXXXXXXX, XXXXXX XXXXXXX XXXX, XXXXXXXX

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo, esindaja Eve Sirel (Rapla politseijaoskond, asukoht Rapla Savi 2, laane@politsei.ee).

Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §§ 132, 133, 135 lg 2 ja 4, 155 lg

1 p 1 ja lg 2 ja 156

RESOLUTSIOON

Tühistada Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna noorsoopolitseinik Eve Sireli 23. juuli 2014.a. kiirmenetluse otsus JH väärteoasjas alkoholiseaduse § 71 järgi ja lõpetada väärteoasja menetlus otstarbekuse kaalutlustel.

Kohtuotsus saata menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsioon tuleb esitada maakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Asjaolud ja kaebuse sisu

Väärteoprotokolli ja kaevatava otsuse kohaselt tarbis alaealine JH 23. juunil 2014.a. kell 16.30 Rapla maakonnas Märjamaa alevis Märjamaa Gümnaasiumi juures alkohoolset jooki Gintema poolt välja hingatud õhus leidus ühe liitri kohta 0,14 milligrammi alkoholi. Kohtuväline menetleja on kvalifitseerinud J. H teo väärteona alkoholiseaduse § 71 järgi ja määranud rahatrahvi 3 trahviühikut, millele vastab 12 eurot.

JH taotleb kaebuses otsuse tühistamist ja väärteoasja menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Ta tunnistab alkoholi tarvitamist ja kahetseb seda. Noorsoopolitseinik tunnistas J. H vanemale, et tütar on ebaõiget teguviisi mõistnud, kuid menetlejal puudub võimalus jätta tegu karistamata. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja oleks võinud kasutada kaalutlusõigust ja lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuväline menetleja on leidnud, et esmakordse rikkumise korral tuleb alaealist karistada rahatrahviga miinimummääras. Samas puudub otsuses igasugune põhjendus karistuse kohaldamise vajaduse ja suuruse osas. Otsuse kohaselt puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kaebuse esitaja selgitab, et nooruse tõttu ei osanud ta koheselt väljendada puhtsüdamlikku kahetsust, mida oleks kohtuväline menetleja saanud otsuse tegemisel arvestada. Menetlusalune isik ei esitanud vastulauset, kuna väärteotoimikuga tutvumise ajal kohtuvälise menetlejaga vesteldes selgus, et teda karistatakse igal juhul. Riigikohus on erinevates lahendites (m.h. nr 3-1-1-29-11 ja 3-1-1-120-13) selgitanud, et otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Kaebuse esitaja on mõistnud, et alaealine ei tohi alkoholi tarvitada, kuid leiab, et ebaõiglane on alaealise poolt esimese rikkumise korral koheselt rakendada karmimaid karistusmeetmeid. Kohtuväline menetleja oleks võinud piirduda vestluse ja hoiatusega. Laps alles kujundab oma väärtushinnanguid ja maailmavaadet ning ebaõiglane on seda kujundada ainult rangeid karistusmeetmeid rakendades. Kaebuse esitaja palub kohtul arvestada asjaoluga, et ta ei ole kunagi varem õigusrikkumisi toime pannud, mõistab oma süüd ja kahetseb puhtsüdamlikult oma käitumist.

Väärteoprotokolli koostamise ajal ei tutvustanud politseinik menetlusalusele isikule õigusi ja kohustusi, vaid käskis need iseseisvalt läbi lugeda selleks piisavalt aega andmata. Sellega rikkus menetleja ausa menetluse eeldust. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-6-07 kohaselt on menetlusalusele isikule tema õiguste selgitamine ausa menetluse üks eeldusi, menetleja peab täitma seda ülesannet väga kohustundlikult, õiguste ja kohustuste tegelikukus ja sisuliseks selgitamiseks ei ole õiguste ja kohustuste loetelu sisaldava dokumendiblanketi lugeda andmine ja sellele allkirja võtmine, sisuline selgitamine tähendab õiguste ja kohustuste suulist ettelugemist ja vajaduse korral ka pikemat selgitamist. Puudub alus eeldada, et alaealine on esmakordsel kohtumisel politseiga teadlik enda allkirja tähendusest ja suudab seaduse tekstist iseseisvalt aru saada. Seega ei mõistnud kaebuse esitaja allkirja andmise hetkel seda, millele ta allkirja andis. Kaebuse esitaja ei jõudnud oma õigusi ja kohustusi läbi lugeda ega saanud loetud tekstist aru. Lisaks ei vasta väärteoprotokolli pöördel olevad menetlusaluse isiku õigused ja kohustused seaduse praegu kehtivale redaktsioonile. Väärteoprotokollil on menetlusaluse isiku õigused ja kohustused vastavalt väärteo menetluse seadustiku enne 16. juulit 2013.a. kehtinud redaktsioonile.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja palub jätta oma otsus muutmata. Alkoholi tarbimise fakt alaealise poolt on tõendatud. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik ei esitanud vastulauset. Kuna J. H rikkus seadust esmakordselt, siis on ka rahatrahv määratud alammääras. Menetluse käigus ei viidud läbi videomenetlust ja seetõttu pole J. H õigusi rikutud. Kohtuvälise menetleja esindaja Eve Sirel ei ole J. H ga suhelnud ja ei tunne teda isiklikult.

Kohtu seisukoht

Antud juhul on küllaldane alus lahendada kaebus kirjalikus menetluses vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, sest mõlemad kohtumenetluse pooled on andnud selleks nõusoleku. Kohus peab vajalikuks kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteoasja menetlus vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg. 1 p. 1 otstarbekuse kaalutlustel lõpetada. Asjas ei ole vaidlust, et J.H süüks arvatud väärteo toime pani ning puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll kinnitab alkoholi sisaldumist J.H poolt välja hingatud õhus. KarS § 56 lg. 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb lisaks kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele arvestada ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus leiab, et äsja 14 aastaseks saanud alaealise karistamine esmakordse väärteo eest ei ole otstarbekas ja karistus ei ole antud juhul õiguskorra huvides ka esmatähtis. Alkoholi tarvitamine alaealiste grupi poolt 23.juunil k.a. katkestati politseiametnike poolt ja sündmusest teatati J.H vanematele. Kohus leiab, et enamat riigipoolset sekkumist sündmus ei vaja. Kohtul ei ole alust kahelda, et J.H on juhtunut sügavalt kahetsenud ja mõistnud alkoholi tarvitamisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Õigetele arusaamadele lubatust ja keelatust s.h. alkoholiga seotud riskidest peavad alaealised jõudma ennekõike täiskasvanute eeskuju ja toetuse abil.

Nõustuda tuleb kaebusega ka selles, et väärteoprotokolli tagaküljel olevate seadusetekstide sisu võib nende esmakordsel läbilugemisel ja tutvumise kohta allkirja andmisel jääda arusaamatuks. Menetlusalune isik saab aga protokolli koopia kätte ja tal jääb piisav aeg, et oma õigustega hiljem tutvuda ja neid teostada, mida J.H on koos vanemaga ka teinud. Väärteomenetluse seadustiku § 19 lg. 1 p. 6 muudatus, millele kaebuses viidatakse, näeb ette menetlusaluse isiku õiguse tutvuda menetlustoimingu helija videosalvestusega, milliseid antud juhul ei ole. Seega ei rikkunud Väärteomenetluse seadustiku § 19 lg. 1 p. 6 vananenud teksti tutvustamine antud juhul kuidagi menetlusaluse isiku õigusi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Saar Kohtunik