1-14-6375/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8.oktoobril 2014. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-14-6375

Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu

Sekretär Heli Nurmoja

Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva

Kriminaalasi S.T

süüdistus KrS § p. järgi kokkuleppemenetluses

Kaitsja:

S.T Ik: XXX; elukoht: XXX; kriminaalkorras karistatdu 2 korda ;väärtegude eest määratud 15 korral karistusi.

Anne Vissak riigi õigusabi korras

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada S.T KarS § 263 p.1 järgse kuriteo toimepanemise eest ning mõista S.T-le karistuseks üks(1) aasta ja üks(1) kuu vangistust.

KarS § 74 lg.1 alusel määrata, et S.T-le mõistetavast karistusest kuulub kohesele ärakandmisele üks( 1) kuu vangistust.

S.T-le mõistetavast karistusest üks (1) aasta vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.T kolme( 3 )aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: Elab kohtu määratud alalises elukohas;

Ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tulenevalt KarS § 75 lg.2 p.2 määrata, et S.T ei tohi katseaja kestel tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Määrata S.T

katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend –elukohast lahkumise keeld-jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Tõkend tühistada kui S.T on ära kandnud ühe kuu vangistust.

Välja mõista KrMS § 180 lg. 1 alusel S.T-lt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja

50 senti, postikulu 3(kolm)eurot ja 7 senti, kaitsjatasu 336(kolmsada kolmkümmend kuus) eurot. KrMS § 180 lg. 3 alusel ajatada S.T-le menetluskulude tasumine ühele aastale. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumbri 99914700022443 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe aasta jooksul, alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Asitõend mobiiltelefon Nokia ,koos Sim kaardiga – tagastada S.T-le kohtuotuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Menetluspoole vahel sõlmitud kokkulepe S.T´ süüdistatakse selles, et tema 27.07.2013.a kella 03:00 paiku Tartu linnas Barclay pargis asuvate istumispinkide juures rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et tungis kallale kannatanu E.S. lüües viimase käelöögiga selili pikali, seejärel istus S.T kannatanu rindkerele ning peksis teda korduvalt rusikatega näo piirkonda. Eelpoolnimetatud tegevusega häiris S.T A.O. rahu ja põhjustas E.S. füüsilist valu ja tervisekahjustuse: peaja parema rindkerepoolse põrutuse. Rahu ja avaliku korra rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, pani S.T toime KarS § 263 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (Alates 01.07.2014 KarS § 263 p.1 sõnastuses : Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, pani S.T toime KarS § 263 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. )

Karistuse liik ja määr:

1. KarS § 263 p.1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus

S.T-le 1 aasta ja 1 kuu vangistust.

KarS § 74 lg.1 alusel määrata, et mõistetavast karistusest kuulub kohesele S.T-le

ärakandmisele vangistust.

1 kuu

S.T-le

1 aasta

mõistetavast karistusest vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.T 3 aastat pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid:

Elab kohtu määratud alalises elukohas; Ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tulenevalt KarS § 75 lg.2 p.2 määrata, et ei tohi katseaja kestel tarvitada S.T alkoholi ja narkootikume.

Konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Asjas on asitõendiks mobiiltelefon Nokia koos simkaardigaomanik S.T.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil 8.10.2014 saavutasid menetluspooled kokkuleppe ning kohus menetles kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Ringkonnaprokurör Toomas Liiva avaldas kokkuleppe ning jäi kokkuleppe juurde, põhjendas valitud karistust. Süüdistatav S.T kinnitas kohtus, et süüdistus on temale arusaadav, kokkulepe on sõlmitud tema tahte kohaselt , ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde, kokkuleppe võib otsusele aluseks võtta.

S.T taotles menetluskulude ajatamist aastale, sest kuu aega peab ta reaalselt vanglas olema. Kaitsja Anne Vissak kinnitas, et kokkuleppes on väljendatud S.T tahe ning kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. Kaitsja Anne Vissak toetas kaitsealuse taotlust menetluskulude tasumise ajatamiseks ühel aastale, arvestades sellega, et S.T peab minema kandma üheks kuuks vangistust.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav S.T väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Kohus nõustub S.T-le esitatud kuriteo kvalifikatsiooniga ja mõistetud karistuse liigi ja määraga, osalise reaalse vangistuse määramisega, samuti karistusest tingimisi vabastamisega ning kontrollnõuete panemisega S.T-le Seega tuleb S.T süüdi tunnistada KarS § 263 p.1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed

Kriminaalasjas asitõenditeks olev mobiiltelefon Nokia on kriminaaltoimiku juures. Asitõendmobiiltelefon Nokia tagastada S.T-le kohtuotsuse jõustumisel.

Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot, KrMS § 175 lg 1 p-le 4 vastavalt kaitsjatasu 336 eurot, Postikulu 3,07 eurot.

Kohus rahuldab süüdistatava S.T ja kaitsja Anne Vissaku taotluse menetluskulude nõude ajatamiseks ühele aastale, arvestades menetluskulu suurust ning S.T majanduslikke võimalusi.

Kohtunik :