3-14-383/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-383 Haldusasi M.K.i kaebus Maksuja Tolliameti 05.02.2014 maamaksuteate nr 243483 ja 27.03.2014 vaideotsuse nr 6-1/2094-2 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – M.K. Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Marika Salmistu Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta M.K.i kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.11.2014, välja arvatud HKMS § 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-383 2(8) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. M.K.ile (kaebaja) kuulub Tallinnas Nõmme linnaosas kinnistu asukohaga xxxxxxxx, suurusega 1703 m2. 2. Tallinna Linnavaraameti juhataja kinnitas 01.02.2012 käskkirjaga nr 1.-1/3 (tl 45p-46) Tallinna Linnavaraameti maa hinna osakonna 31.01.2012 maatüki maksustamishinna akti nr 31174, millega määrati xxxxxxx kinnistu maksustamishinnaks 27 450 eurot. Akt koostati Vabariigi Valitsuse 22.05.2001 määruse nr 179, keskkonnaministri 30.11.2001 määruse nr 50 ja Tallinna Linnavolikogu 23.03.2006 määruse nr 20 alusel. 3. Maksuja Tolliamet (vastutaja) koostas 05.02.2014 maamaksuteate nr 243483 (tl 9-10), millega määrati kaebajale 2014. a eest tasumiseks maamaks 81,80 eurot. Seejuures arvestati koduomaniku maksuvabastusega summas 604,45 eurot. 4. Kaebaja esitas maamaksuteate peale 17.02.2014 vaide (tl 45), vaidlustades maksu arvutamise õiguspärasust. 5. Vastustaja jättis 27.03.2014 vaideotsusega nr 6-1/2094-2 (tl 11-12) vaide rahuldamata. 6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 05.02.2014 maamaksuteate nr 243483 ja 27.03.2014 vaideotsuse nr 6-1/2094-2 tühistamiseks. Põhjendused: 6.1. Maamaksuseaduse (MaaMS) § 11 lg 1 on Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 11, 12, 13, 32, 33 vastuolus osas, milles see piirab maamaksuvabastust linnas 0,15 ha-ga. Koduomanike eristamine kinnistu suuruse järgi seab koduomanikud põhjendamatult ebavõrdsesse olukorda. Seadusandja ei ole põhjendanud, miks jäeti koduomanikud tervikuna maamaksukohustusest vabastamata. Tiheasustusaladel määratakse krundi suurused kindlaks planeeringuga ning kinnistuomanikel puudub võimalus krundi suurust vastavalt oma soovile muuta. Seega jäetakse osa koduomanikest täielikust maamaksuvabastusest ilma neist sõltumatutel põhjustel. Nõmme elamukrundid planeeriti 1937. a-l nii suured männimetsa säilitamise eesmärgil. Tallinna Linnavolikogu 28.10.2004 määrusega nr 36 kinnitatud „Nõmme linnaosa ehitusmäärus“ ei võimalda moodustada väiksemaid krunte kui 1200 m2 (§ 4 lg 13 p 2) ja krundi minimaalne haljaspind peab olema vähemalt 50% krundi pinnast (§ 4 lg 14). Krundiomanik ei tohi metsa ilma loata maha võtta, seega ei saa üle 1500 m2 suurusega kinnistu omanikud oma kinnistult suuremat tulu kui väiksema suurusega kinnistu omanikud. Samas nõuab suuremate kinnistute korrashoid omanikelt suuremaid kulutusi. Nõmme ajaloolised säilinud krundid tagavad Nõmme linnaosa miljööväärtuse metsalinnaosana, mis tõstab linnaosa prestiiži ja kõigi kinnistute väärtust, sh väiksemate kruntide oma, mille omanikud on maamaksust täielikult vabastatud. Koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seadus (eelnõu 51 SE) on toonud kaasa seadusandja eesmärgile vastupidise tulemuse. Nõmme koduomanike maamaks hoopis suurenes senisega võrreldes. Seadusandja on jätnud põhjendamatult pensionärid kodualuse maa maksust täielikult vabastamata. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks ei arvestatud koduomanikke maamaksust vabastades Nõmme ajalooliste standardsuurusega kruntidega. Kaebajale teadaolevalt on Nõmmel ca 1100 krunti suuremad kui 0,15 ha. Kuna Nõmmel on 40 000 elanikku ja Tallinnas kokku 400 000 elanikku, siis jäeti linnaeelarve täitmine vaid väikese grupi koduomanike kohustuseks, seades nad teiste koduomanikega võrreldes väga ebavõrdsesse olukorda. Seetõttu tuleks koduomanikud vabastada linnades maamaksust kogu krundi ulatuses või võimaldada Nõmme linnaosas kinnistuid ümberkruntida. Kaebajal ei ole võimalik oma kinnistust 203 m2 suurust üleliigset osa maha müüa ja ta ei teeni sellelt ka mingit lisatulu. Seejuures ei tähenda suurem krunt kallimat kinnisvara, sest kinnistu hind sõltub sellel asuva ehitise vanusest ja heakorrast. Suurem krunt ei tähenda ka selle omaniku suuremat

3-14-383 3(8) jõukust. Paljud Nõmme kinnistute omanikest on soetanud maa ajal, mil kehtisid teised maksustamispõhimõtted. 6.2. Maamaksusumma on 1500 m2 ületavale maale arvutatud valesti. MaaMS § 111 lg 1, millele vastustaja tugines, ei kehti veel. Kaebaja kinnistu asub hinnatsoonis H0784026, kus elamumaal on kaks hinda: 900 m2 hinnaga 21,09 eurot/m2 ja ülejäänu hinnaga 10,55 eurot/m2. Kui MaaMS § 11 lg 1 annab maksuvabastuse 1500 m2 ulatuses, siis tuleb seda ületavat osa maast maksustada hinnaga, mis on kehtestatud 900 m2 ületavale maale. Kõigil ühes hinnatsoonis elavatel koduomanikel peaks olema võrdne maksusoodustus, st [(900 x 21,09) + (600 x 10,55)] x 2,5% = 632 eurot. Vastustaja kasutatud arvutus kohtleb ühes hinnatsoonis kinnistuid omavaid koduomanikke põhjendamatult erinevalt, sest selle tagajärjel ei ole 1500 m2 maksusoodustuse rahaline väärtus neile võrdne, st mida suurem on krunt, seda väiksem on maksusoodustuse rahaline väärtus (1703 m2 suuruse krundi omanik saab maksuvabastuse 604,5 euro ulatuses, 2000 m2 suuruse krundi omanik 573,48 euro ulatuses). 7. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused: 7.1. Maksusoodustused ei kuulu isiku põhiõiguste hulka. Hüvesid saab pakkuda vaid ulatuses, milleks riigil jätkub vahendeid. Maamaksuvabastus kehtestati kõigile koduomanikele üht moodi, olenemata sellest, et kas nad olid lastega pered, pensionärid, represseeritud või kuulusid muusse ühiskonna sihtgruppi. Tallinna Halduskohus leidis 18.10.2013 otsuses haldusasjas nr 3- 13-1499, et seadusandja hinnang, mille kohaselt on linnas keskmise mõistliku elamukrundi suuruseks 1500 m2, on adekvaatne. Riigikohus ei leidnud 29.01.2014 otsuses asjas nr 3-4-1-52- 13, et maksusoodustuse andmine tiheasustuse puhul üksnes 1500 m2 ulatuses kodualusele maale oleks PS-ga vastuolus. PS § 33 ei sisalda õigust kodu saada ja omada, vaid keelab selle olemasolul sinna tungida. Samuti ei välista see säte maaomandi maksustamist juhul, kui sellel maal asub isiku kodu. Ka PS § 32 ei keela isiku omandis olevate asjade väärtuse maksustamist. 7.2. Maamaksu näol on tegemist omandil põhineva maksuga ning maksustatavaks objektiks on maatükk. Maamaksu määramisel võetakse arvesse maksustatavat maatükki iseloomustavad andmed. Maamaks arvutatakse maa maksustatavalt väärtuselt, mis määratakse kindlaks maa hindamise seaduse alusel läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste põhjal. Maa maksustamishinna määrab kohalik omavalitsus ning vastava otsuse näol on tegemist eelhaldusaktiga, mida on võimalik eraldi vaidlustada. Kuna kaebaja leiab, et talle tasumiseks jäänud maksusumma on liiga suur, tulnuks tal vaidlustada maa maksustamishinna määramine. MaaMS ei võimalda maksuhalduril maamaksu määrata. Maksuhaldur arvutab maamaksu ja edastab maamaksuteate kohalikult omavalitsuselt saadud andmete alusel. 7.3. Kuivõrd maamaks on oma olemuselt objektiivne maks, siis on maksuvabastused ja – soodustused valdavalt seotud maatüki teatud tunnustega ega sõltu maa omaniku isikust (erandid on sätestatud MaaMS §-s 4). Tallinna Halduskohus leidis 19.08.2008 lahendis haldusasjas nr 3- 08-731, et omandimaksu proportsionaalsuse hindamisel ei tule lähtuda mitte omaniku sissetulekust ja tarbimisharjumusest või nende muutmise vajalikkusest, vaid ennekõike maksustatava omandi tegelikust väärtusest. Maamaksu näol on tegemist nö objektiivse maksuga, kus maksubaasiks on maa (vara) väärtus. Sellise maksu puhul ei peaks maksukohustuslase subjektiivsete karakteristikute hindamine olema väiksema tähtsusega. Kohtupraktika on küll olnud seisukohal, et omandimaks ei tohi sundida isikut omandist loobuma, kuid leidnud, et maamaksul sellist iseloomu ei ole. Omandimaksul oleks konfiskeeriv iseloom eelkõige siis, kui omandiga seotud maksukoormus oleks omandi varalist väärtust arvestades ülemäära kõrge või kui maamaksu tasumise järel ei võimaldaks isiku varaline seisund tema piisavat äraelamist. Kui kaebaja jõuab pensioniikka, kuulub ta MaaMS-s sätestatud isikute gruppi, kes on lisaks kodualuse maa maamaksusoodustusele õigustatud saama

3-14-383 4(8) veel täiendavat maamaksuvabastust (MaaMS § 11 lg 5). Selleks tuleb tal pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Avalduse rahuldamine on kohaliku omavalitsuse otsustada. Avalduse rahuldamata jätmist saab vaidlustada. 7.4. Maamaksu arvutuskäik on toodud vaideotsuses ja vastustaja ei pea vajalikuks seda korrata. Seda, et selline arvutuskäik on õige, kinnitab 01.01.2015 kehtima hakkav MaaMS § 111 lg 1, millele on ka vaideotsuses viidatud. 7.5. Vaideotsusega ei ole kaebaja õigusi vaideesemest sõltumatult rikutud. 8. Kaebaja selgitas täiendavates seisukohtades, et Tallinna Linnavalitsus keeldus pensionäridele täiendavat maamaksuvabastust võimaldamast, kuna selle tõttu väheneksid linna tulud. Seega hakkab Nõmme muutuma eliitrajooniks, kus pensionärid enam elada ei suuda. Pensionäri kodualuse maa maksustamise küsimust ei saa vaadata kui üksikindiviidi maksustamist, mida võib lahendada nt täiendava toetuse taotlemisega. Inimesel peab olema kindlus, et pensionile jäädes ei jää ta riigi või kohaliku omavalitsuse maksupoliitika tõttu oma kodust ilma. 9. Vastustaja selgitas täiendavates seisukohtades, et kuna kaebaja ei kuulu antud hetkel pensionäride hulka, siis ei ole tema sellekohased väited asjakohased. Kaebajat ei ole teiste võrreldavate maaomanikega võrreldes ebavõrdselt koheldud.

KOHTU PÕHJENDUSED 10. Maamaks on maa maksustamishinnast lähtuv maks (MaaMS § 1 lg 1), mida maksab maa omanik või maa kasutaja (MaaMS § 3). Vaidlust ei ole selle üle, et kinnistu, asukohaga xxxxxx, Tallinn (kinnistusregistri numbriga xxxxxx), omanikuks on kaebaja, seetõttu lasub tal maamaksu tasumise kohustus. 11. Maamaksuga maksustatakse kogu maa, v.a MaaMS §-s 4 nimetatud maa (MaaMS § 2). Vaidlust ei ole ka selle üle, et kaebajale kuuluv maa ei ole MaaMS § 4 alusel maksuvaba. Seetõttu tuleb maamaks arvestada ja maamaksu tasuda kogu kinnistult, vaatamata asjaolule, et kaebajal ei pruugi olla võimalik oma kinnistut seal paikneva männimetsa tõttu kasumlikult kasutada. 12. MaaMS § 1 lg 2 kohaselt määratakse maa maksustamishind ja selle vaidlustamise kord maa hindamise seadusest (MHS) lähtudes. MHS § 6 lg 1 järgi arvutab maatüki maksustamishinna korralise hindamise tulemuste alusel kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse 19.06.2001 määruse nr 203 “Maa korralise hindamise kord” § 20 kohaselt vormistab hindamise tulemused maa hindaja hinnatsoonide kaartidena omavalitsusüksuste kaupa ja maa väärtuste loeteluna hinnatsoonide ja sihtotstarbe liikide või kõlvikute kaupa. MHS § 2 lg 1 kohaselt on hindamise objektiks maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja päraldisteta. Seega ei ole asjakohased kaebaja väited kinnistute erineva turuväärtuse kohta sõltuvalt kinnistul asuvast kõrghaljastusest või ehitisest ja selle seisukorrast. MHS § 3 lg 2 kohaselt on hindamise eesmärgiks maa hariliku väärtuse leidmine. 13. MaaMS § 1 lg 3 kohaselt arvutatakse maamaks kohalikust omavalitsusest saadud andmete põhjal. Rahandusministri 17.01.2001 määruse nr 10 “Maamaksuseaduse rakendamise kord” § 1 kohaselt saadakse maamaksu summa maamaksumäära ja maa korralise hindamise tulemuste põhjal arvutatud maa maksustamishinna korrutamisel. MaaMS § 5 lg 1 järgi on maamaksumäär 0,1–2,5% maa maksustamishinnast aastas. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohaliku omavalitsusüksuse volikogu maamaksumäära kehtestada diferentseeritult maa hinnatsoonide

3-14-383 5(8) ja/või katastriüksuse sihtotstarvete liikide kaupa sama paragrahvi lg-s 1 või § 11 lg-s 4 nimetatud vahemikus. Katastrikaardi andmetel kuulub kaebaja kinnistu, katastritunnusega xxxxxx, 100% hinnatsooni H0784025. Keskkonnaministri 30.11.2001 määruse nr 50 “Maa korralise hindamise tulemuste kehtestamine” lisa 24 “Tallinna linna maa väärtuste loetelu sihtotstarbe liikide ja kõlvikute kaupa” kohaselt on selles hinnatsoonis oleva elamumaa väärtuseks kuni 900 m2 suuruse maa osas 21,09 eurot/m2 ja ülejääva maa osas 10,55 eurot/m2. Kaebaja kinnistu suuruseks on 1703 m2 ja tema kinnistu maksustamishinnaks 27 450 eurot (tl 45p-46). 14. Maa maksustamishinna määramine tähendab eelotsuse tegemist maamaksukohustuse suuruse kohta. Selline otsustus on haldusakt, sest ta on suunatud isiku kohustuste tekitamisele. Täpsemalt on tegemist eelhaldusaktiga, sest õiguslikult siduvalt tehakse kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Maamaksu maksuteade on haldusakt, sest tegemist on maksuhalduri otsustusega, mis on suunatud maamaksukohustuse tekitamisele – maksuteates arvutatakse välja maksumaksja poolt tasumisele kuuluv maksusumma. Maatüki maksustamishinna määramise otsustus on eelhaldusaktiks maksuteatele. Maksuteadet ei saa vaidlustada selles osas, mis puudutab maksustamishinna määramist (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.03.2001 otsus haldusasjas nr 3-3-1-3-01, p-d 3-5). Maksustamishinna vaidlustamiseks tuleb maksukohustuslasel vaidlustada kaebusega maksustamishinna akt. Kaebaja ei ole maksustamishinna akti vaidlustanud. Kuna kaebuse põhjendustest nähtuvalt ei vaidlegi kaebaja vastu maksustamishinnale, vaid koduomaniku täielikult maamaksust vabastamata jätmisele, siis ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale võimalust oma kaebust uute nõuetega täiendada. Kuna maksuvabastuse koduomanikele on kehtestanud riik ja sellega arvestatakse alles maksusumma arvutamisel, siis on kaebaja põhjendatult vaidlustanud ainult maamaksuteate. 15. Riigikohus on korduvalt kinnitanud, et kui maatükile ei ole maksustamishinda määratud või maksustamishinna akti ei ole kätte toimetatud, siis on ka maksuteade õigusvastane ja see tuleb tühistada (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.05.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-41- 03). Vastustaja esitatud dokumentidest nähtub, et kaebajale toimetati maksustamishinna akt kätte www.eesti.ee portaali kaudu. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei ole seda kätte saanud. Seega puudub ka sellest tulenev alus maksuteate tühistamiseks. 16. MaaMS § 11 lg 1 järgi on maamaksu tasumisest vabastatud maa omanik tema omandis oleva või §-s 10 sätestatud maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja rahvastikuregistri järgne elukoht on xxxxxx ja kaebajale kuuluv maa asub tiheasutusega alal, seega kohaldub tema suhtes maamaksuvabastus 1500 m2 ulatuses. 17. MaaMS § 11 lg-d 5 ja 6 näevad ette, et kohalik omavalitsus võib täiendavalt vabastada maamaksust riikliku pensionikindluse seaduse alusel pensioni saaja või represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks pensionär või represseeritu, seega ei kohaldu tema suhtes täiendav maamaksuvabastus ning kohus jätab kaebaja sellekohased väited ja põhjendused tähelepanuta, sh väited selle kohta, et Tallinna linn keeldub pensionäridele täiendavat maamaksuvabastust kohaldamast. Kaebuse saab esitada üksnes oma õiguste kaitseks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1). Muul eesmärgil, sh teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). MaaMS ei näe

3-14-383 6(8) ette võimalust esitada kohtule populaarkaebus. Kaebaja saab MaaMS § 11 lg-st 5 tulenevale maamaksuvabastusele tugineda alles pärast pensioniikka jõudmist. Pensioniikka jõudmisel on kaebajal võimalus esitada kohalikule omavalitsusele taotlus tema täiendavaks vabastamiseks maamaksust ning eitava vastuse korral see halduskohtus kaebusega vaidlustada. 18. Kaebaja arvates on MaaMS § 11 lg 1 PS-ga vastuolus osas, milles see ei vabastada maaomanikku täies ulatuses maamaksu tasumise kohustusest. Kohus ei nõustu kaebaja sellise seisukohaga. 19. Maksu määramise ja maksuvabastuse kehtestamise üle otsustamine on poliitiline küsimus, mis allub kohtulikule kontrollile vaid piiratud ulatuses. Maksude kehtestamist ning nende suurust ei pea riik õigustama. Kohus ei saa kontrollida, kas maa maksustamine iseenesest on otstarbekas ja põhjendatud, millises määras tuleks maks kehtestada ja kellele tuleks anda maksusoodustusi. Alles isiku õiguste ilmselgelt ebaproportsionaalse riive korral võib kohtuvõimu sekkumine olla teatud ulatuses võimalik (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.2009 otsus haldusasjas nr 3-08-685, p 12). Käesolevas asjas pole kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt piiratud. Maamaksul, mis moodustab 2,5% maa maksustatavast väärtusest aastas, ei ole konfiskeerivat iseloomu. Omandimaksul oleks konfiskeeriv iseloom eelkõige juhul, kui omandiga seotud maksukoormus on selle omandi varalist väärtust arvestades ülemäära kõrge. Kaebaja ei ole tõendanud ega põhistanud, et 81,80 euro suurune maamaks, mida on võimalik maksta kahes osas, sunniks teda oma omandist loobuma või et see moodustaks tema sissetulekust ebaproportsionaalselt suure osa. Arvestades sellega, et kaebajale määratud maksusumma moodustab 1,9% 2014. a aastasest miinimumpalgast (Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 lg 1 järgi on alates 01.01.2014 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 355 eurot) ja 0,7% keskmisest aastapalgast (Statistikaameti andmetel oli 2013. a keskmine brutokuupalk 949 eurot, vt http://www.stat.ee/pohinaitajad), ei saa seda pidada ebaproportsionaalselt kõrgeks, kaebaja õigusi ebamõistlikult piiravaks (arvestades kaebaja omandis oleva kinnistu suurust, asukohta ja tegelikku turuväärtust) või kodust loobuma sundivaks. 20. Maamaks on omandil põhinev maks, mille objektiks on maatükk, sõltumata sellest, kas ja kui palju maatükilt teenitakse. Seega ei võeta maamaksu määramisel ja sissenõudmisel arvesse mitte maksukohustuslase varanduslikku olukorda ega sissetulekuid, vaid maksustavat maatükki iseloomustavaid andmeid. Maamaksu baas on maa hind, st maa potentsiaalne tulukus. Kui maad ei ole võimalik majandustegevuseks kasutada, siis on ette nähtud maksuvabastus (vt MaaMS § 4). Omandit loetakse üheks maksevõimelisuse indikaatoriks, st eeldatakse, et väärtuslikuma vara omanik on ka maksejõulisem. Maamaksu tasumisel ei ole isiku tegelik maksevõimelisus oluline, välja arvatud juhul, kui maamaksu tasumise järel ei võimaldaks isiku varaline seisund tema piisavat äraelamist (Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2007 otsus haldusasjas nr 3-02-27, p 17). Kaebaja ei ole väitnud, et talle määratud maamaksu kohustus oleks tema jaoks üle jõu käiv ja pärast selle tasumist ei oleks tal võimalik inimväärselt elada. Omandilt võetav maks ei tohi sundida maksumaksjaid maksu tasumiseks oma omandist loobuma. Praegusel juhul ei ole põhjust arvata, et 81,80 euro suurune maamaksukohustus sunniks kaebajat oma kinnistust loobuma. 21. Maksusoodustuse andmisel on seadusandja lähtunud keskmisest elamukrundi suurusest, milleks tiheasutuse puhul on 1500 m2. Kohtu hinnangul on tegemist adekvaatse suurusega, arvestades tiheasustusalal eksisteerivat suuremat nõudlust maa järele. Maamaksu nõudmine keskmisest suuremat kinnistut omavatelt koduomanikelt ei ole PS-ga vastuolus. Kaebaja viidatud sätetest ei tulene keeldu omandit, sh kodualust maad maksustada. Samuti ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Selle põhimõtte järgi koheldakse võrdses olukorras olevaid isikuid võrdselt ning ebavõrdseid ebavõrdselt. Kaebaja ei ole võrdses olukorras isikutega, kelle

3-14-383 7(8) omandis on väiksem elamumaa ja kes on seetõttu vabastatud terves ulatuses maamaksu tasumise kohustusest. Suurema maa kasutamise võimalus annab rohkem eeliseid kui väiksema maa kasutamise võimalus teistele koduomanikele, veel suuremad aga korteriomanikega võrreldes. 22. Kohatu on kaebaja väide, et Nõmme suurte elamukruntide omanikud täidavad üksi linna eelarvet. Linna eelarvesse laekub tulu mitmetest allikatest, sh isikutelt, kellele koduomaniku maamaksuvabastus ei laiene (ärimaa omanikud, isikud, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei asu maksustataval kinnistul), ja isikutelt, kellele kuuluv elamumaa on sedavõrd väike, et nad peavad kasutama parkimiseks linnale kuuluvat tasulist parkimisala (vt Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrus nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ § 11 lg 3). Kaebajal on võimalik vähendada oma maksukoormust mitmel viisil, nt soetades kodu väiksemale elamukrundile, jagades kinnistu ja müües osa sellest (nt naaberkinnistuga liitmiseks) või võõrandades osa talle kuuluvast kinnistust kaasomandisse. 23. Kaebaja hinnangul on vastustaja kasutanud tasumisele kuuluva maamaksu arvutamisel ebaõiget metoodikat. Kaebajal on õigus selles, et vastustaja on tuginenud ebaõigesti MaaMS §- le 111, mis maamaksuseaduse ning koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse, maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse § 2 kohaselt jõustub alles 01.01.2017 (varasem jõustumise aeg oli planeeritud 01.01.2015). Sellegipoolest leiab kohus, et vastustaja maksuarvestus on lõppkokkuvõttes õige. 24. MaaMS § 6 lg-st 1 nähtuvalt arvutab maatüki maksustamishinna kohalik omavalitsus, tasumisele kuuluva maamaksu arvutab välja, maamaksuteate saadab maksukohustuslasele ja maamaksu maksmist kontrollib aga vastustaja (MaaMS § 5 lg-d 3 ja 4, § 7 lg 2 ja § 9). Maamaks määratakse maa maksustamishinnast lähtudes (MaaMS § 1 lg 1) kohalikust omavalitsusest saadud andmete põhjal (MaaMS § 1 lg 3). Maksuhaldur saab maksuteate väljastamisel lähtuda eelhaldusaktis kindlaks määratud maa maksustamishinnast ning soodustuse kohaldamisel kohaliku omavalitsuse arvutusi üle ei kontrolli. Rahandusministri 21.05.2012 määruse nr 22 „Maksuja Tolliametile kohaliku omavalitsuse üksuse esitatavate andmete loetelu ja esitamise kord“ § 3 kohaselt esitab kohalik omavalitsus maksuhaldurile maakasutuste maksustamiseks mh ühtsele maksumäärale vastava maksustatava pindala (p 7) ja ühtsele maksumäärale vastava maksustamishinna (p 10), kuid ei pea esitama andmeid hinnatsoonide ja neis asuva maa pindala ja väärtuse kohta. Sellest saab järeldada, et kuigi MaaMS praegu kehtivas redaktsioonis ei ole sätestatud, kuidas maamaksuvabastust kohaldatakse, kui maaüksus on suurem kui maksuvabastusega pindala, pidas seadusandja silmas maksuvabastuse või soodustuse arvutamist proportsionaalselt maatüki kogupindalale vastavast maksustamishinna osast, sest muid andmeid kohalik omavalitsus maksuhaldurile ei esita (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-1499, p 10). Seega on ekslik kaebaja arvutuskäik, milles on rakendatud maksuvabastust suurema väärtusega maa suhtes. Maamaksu arvutamisel tuleb lähtuda maatüki kui terviku maksustamishinnast ja maksusoodustusega maa suuruse suhtest. Kaebajale kuuluva kinnistu suuruseks on 1703 m2, maa maksustamishinnaks 27 450 eurot, maamaksust vabastatud kinnistu osaks 1500 m2 ja maamaksumääraks Tallinna linnas 2,5% (Tallinna Linnavolikogu 16.06.2011 määruse nr 23 § 2), seega on kaebaja maamaksukohustuse suuruseks 81,80 eurot [(27 450 / 1703) x (1703 - 1500) x 0,025]. 25. Kaebaja viidatud maamaksu tõusu ei toonud kaasa koduomanikke maamaksust vabastav seadus, vaid uue hindamise tulemusel määratud uus maa maksustamishind ja maamaksumäära tõstmine Tallinna linnas seniselt 1,5%-lt 2,5%-le maa maksustamishinnast. 26. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune maamaksuteade ja vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.

3-14-383 8(8) 27. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kuna vastustaja ei ole taotlenud tema kantud menetluskulude kaebajalt välja mõistmist ega ole esitanud kohtu antud tähtajaks tema menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente, siis tuleb vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik