4-14-6260/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. oktoobril 2014. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-14-6260 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi G.L-i kaebus Lõuna Prefektuuri 16.07.2014. a otsuse peale väärteoasjas nr 2490,14,001349 Menetlusalune isik G.L isikukood: XXX; elukoht: XXXX; õppeasutus: XXXX Kohtuväline menetleja

Politsei ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskond asukoht: Jõgeva, Suur 1 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 120 lg-st 1 ja § 132 p-st 1, kohus

otsustas:

Jätta G.L-i kaebus rahuldamata ja Lõuna Prefektuuri 16.07.2014. a otsus väärteoasjas nr 2490,14,001349 muutmata.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kassatsioon esitatakse Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Menetluse käik 17.06.2014. a koostas Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva

politseijaoskonna patrulliteenistuse välijuht Alar Sadam väärteoprotokolli nr

2

201406170020185687 selle kohta, et G.L juhtis 17.06.2014. a kella 00.01 ajal

Jõgevamaal Palamuse vallas Palamuse alevikus Suurel tn-l suunaga Mäe tänavale mootorsõidukit Saab 9-3 reg. märgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Seejuures oli juht varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus G.L liiklusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 1 p 1, 3 ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki või juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see isik on mootorsõiduki juhtimiselt varem kõrvaldatud.

Menetlusalune isik vastulauset ei esitanud.

Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 16.07.2014. a otsusega väärteoasjas nr 2490,14,001349 karistati G.L LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 175 trahviühikut, s.o 700 eurot.

04.08.2014. a esitas menetlusalune isik G.L Tartu Maakohtule kohtuvälise

menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotleb otsuse osalist tühistamist. Ta leiab, et tema väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt valesti kvalifitseeritud. Kuna ta varem kõrvaldati AM- kategooria sõiduki juhtimiselt, siis oli tema seekordne rikkumine esmakordne ning järelikult oleks see tulnud kvalifitseerida LS § 201 lg 1 järgi. Sellest tulenevalt oleks ka temale määratud karistus pidanud väiksem olema.

Kohtuväline menetleja ei nõustu G.L-i kaebusega ning palub jätta Politseija

Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 16.07.2014. a otsuse väärteoasjas nr 2490,14,001349

muutmata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteomenetluse käigus on G.L-ile süüks arvatav rikkumine igakülgset tõendamist leidnud ning talle on määratud karistus, mis vastab toimepandud teole ja isiku süüle. Asjaolu, et varem oli G.L-i poolt LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu toime pandud AM-kategooria sõidukiga ning käesolev väärtegu B-kategooria sõidukiga, ei ole objektiivses mõttes vastuolus, kuna LS § 201 lg-s 2 toodud väärteokoosseisu täitmiseks on nõutav mootorsõiduki juhtimine ning AM- kategooria sõiduk on samuti mootorsõiduk.

Kohtumenetluse pooled olid nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused V™S § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes

ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses - kohus on Lõuna Prefektuurile kui kohtumenetluse teisele poolele saatnud kaebuse

koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta, vaid on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

3 Kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab alljärgnevat.

LS § 90 lg 1 p 1 järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 91 lg 2 p-st 3 nähtub, et kui juhil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kõrvaldatakse ta sõiduki juhtimiselt. Sama paragrahvi esimese lõike kohaselt on sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamine liiklusjärelvalve teostaja otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. LS § 201 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. Sama paragrahvi lõikest kaks tuleneb, et sama teo eest isiku

poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Tunnistaja T.R. ütlustega, mille usaldusväärsuses puudub kohtul alus kahelda, on tõendatud, et 17.06.2014. a kella 00.01 ajal juhtis G.L Jõgevamaal Palamuse vallas Palamuse alevikus Suurel tn-l suunaga Mäe tänavale mootorsõidukit Saab 9-3 reg. märgiga XXX. Tunnistaja ütlustega ning politsei andmebaasist tehtud päringu väljatrükiga on tõendatud, et

seejuures puudus G.L vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Eeltoodud asjaolud on omaks võtnud ka menetlusalune isik ise.

Seega eiras G.L LS § 90 lg 1 p 1 alternatiivis 1 toodud nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

14.09.2011. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus tõendab, et 14.09.2011. a kõrvaldati G.L motorolleri juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus. Sedagi asjaolu ei ole menetlusalune isik eitanud.

LS § 91 lg-st 1 tuleneb, et sõiduki juhtimine on isikul keelatud niikaua, kuni on ära langenud

juhtimiselt kõrvaldamise alus. Kuna G.L-i puhul oli selleks aluseks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine, siis ei oleks ta tohtinud sõidukit juhtida senikaua, kuni ta saab vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguse.

Vaidlus puudub selles osas, et 17.06.2014. a, s.o G.L-ile süüks arvatava väärteo toimepanemise ajal puudus menetlusalusel isikul mistahes kategooria mootorsõiduki juhtimise

õigus. Järelikult ei olnud ka tema juhtimiselt kõrvaldamise alus - mootorsõiduki juhtimise

õiguse puudumine - ära langenud, mistõttu oli ta mootorsõiduki juhtimiselt endiselt kõrvaldatud.

Kuivõrd G.L juhtis mootorsõidukit, ehkki tal ei olnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning ehkki ta oli mootorsõiduki juhtimiselt varem kõrvaldatud,

olid tema käitumises LS § 201 lg-s 2 toodud väärteo tunnused. Siinjuures jagab kohus kohtuvälise menetleja seisukohta, et viidatud koosseisu täitmiseks ei ole nõutav, et isik oleks

varem olnud kõrvaldatud sama kategooria mootorsõiduki juhtimiselt: piisab, et isik on kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt. Ei oleks ju mingit loogilist selgitust sellele, miks näiteks

selle isiku tegu, kes on kõrvaldatud mopeedi juhtimiselt, kuid kes sellele vaatamata juhib

4 mopeedi, omamata selleks juhtimisõigust, oleks suurema karistusväärsusega, kui selle isiku tegu, kes on varem kõrvaldatud küll mopeedi juhtimiselt, kuid nüüd juhib sõiduautot, ilma et tal oleks juhtimisõigust. Kui tõlgendada LS § 201 lg-s 2 toodud koosseisu menetlusaluse isiku arusaama kohaselt, siis täpselt nii see oleks.

Kuna kohus ei tuvastanud G.L-i käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid, asub ta seisukohale, et menetlusalune isik pani toime LS § 201 lg 2 järgse väärteo.

Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse rikkumisi.

Kohtu seisukoht karistuse osas LS § 201 lg-st 2 tuleneb, et mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusaluse isiku G.L-i tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud.

Kohus on seisukohal, et õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb G.L-i poolt

toime pandud üleastumisse suhtuda ülima rangusega. Mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt on väga tõsine rikkumine, kuna sellega

võivad kaasneda väga rasked tagajärjed. Juhtimisõiguseta isikul on reeglina ka puudulikud

oskused sõiduki juhtimiseks ning seetõttu kujutab selline tegu endast väga suurt ohtu nii

sõidukijuhi enda kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele. Samuti võib sellega kaasneda suur varaline kahju.

Lisaks on G.L-i näol on tegu noore isikuga, kelle väärtushinnangud ei ole veel lõplikult välja kujunenud. Seetõttu on tema käitumist võimalik väljastpoolt suunata. Järelikult

on tema puhul oluline ka karistuse eripreventiivne eesmärk. Et seda eesmärki täita, ei saa karistus aga olla minimaalne, vaid piisavalt kõrge, et isik tunnetaks selle kitsendavat mõju ning leiaks, et tulevikus on tal vajalik ning mõistlik käituda õiguskuulekalt.

Tuginedes ülaltoodule, leiab kohus, et G.L-i karistamine rahatrahviga 175 trahviühikut, s.o 700 eurot, s.o rahatrahviga üle keskmise karistusmäära, on põhjendatud ning kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

Kohtunik