3-10-2861/48 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 13.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-10-2861 Haldusasi MTÜ Liivimaa Lihaveis kaebus Eesti-Läti programm 2007-2013 Seirekomitee otsuse, millega jäeti MTÜ Liivimaa Lihaveis projekti struktuuritoetuse taotlus rahuldamata, tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks taotluse uueks läbivaatamiseks ja seadusega kooskõlas oleva haldusotsuse vastuvõtmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21.09.2011. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MTÜ Liivimaa Lihaveis määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja MTÜ Liivimaa Lihaveis Esindaja v. adv Anu Sander Vastustaja Eesti-Läti programmi 2007-2013 Seirekomitee Esindajad v. adv-d Siret Siilbek ja Ain Alvin Kolmas isik Eesti Vabariigi Siseministeerium RESOLUTSIOON Rahuldada määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 21.09.2011. a määrus ja saata asi halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

1. Eesti-Läti programm 2007–2013 oli Euroopa territoriaalse koostöö raames elluviidud piiriülene rakenduskava (rakenduskava), mida käsitleti dokumendis „Eesti-Läti programm 2007–2013” (programmidokument) viitenumbriga CCI nr 2007 CB 163 PO 050, mis koostati Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi ametiasutuste koostöös. Programmi aluseks oli Euroopa Komisjoni 21.12.2007. a otsuse nr K/2007/6603 lõplik (otsus nr K/2007/6603) art 1. Rakenduskava eesmärk oli tugevdada Lõunaja Lääne-Eesti ning Põhjaja Lääne-Läti regionaalsete ja kohalike institutsioonide vahelise koostöö kaudu piirkonna jätkusuutlikku arengut ning majanduslikku konkurentsivõimet. Rakenduskava toetas projekte, mis käsitlesid piiriülesel tasemel sekkumist vajavaid probleeme. 2. Rakenduskava täitmiseks oli loodud eraldi struktuur, mis paiknes valdavalt Eestis. Nii korraldus- (Managing Authority), sertifitseerimis- (Certifying Authority) kui auditeeriva asutuse (Audit Authority) ülesandeid täitis Eesti Vabariigi Siseministeerium. Korraldusasutuse poolt loodud programmi administreeriv ühine tehniline sekretariaat (Joint Technical Secretariat; JTS) asus Tartus, samal ajal kui sekretariaadi infopunkti asukoht oli Riias. Programmidokumendi alusel oli loodud Seirekomitee (Monitoring Committee of the Estonia- Latvia Programme), mis koosnes seitsmest liikmest nii Eestist kui Lätist. 3. Programmidokumendi alusel võttis Seirekomitee võtnud 01.12.2009 vastu Programmi juhendi (juhend), mis annab juhiseid taotluse ettevalmistamisest kuni projekti täideviimise, jälgimise, aruandluse ja lõpetamiseni ning mis on osa taotleja paketist. Juhendi käesoleva kohtuasja asjaoludele kohaldatava redaktsiooni p 6.6 esimeses ja teises lõigus on ette nähtud: „Seirekomitee teeb otsused projektide rahastamisotsused tuginedes hindamistulemustele. Seirekomitee otsuseid ei saa edasi kaevata. Kui seirekomitee on rahastamisotsused vastu võtnud, saavad mitte heaks kiidetud projektide juhtpartnerid [ühiselt tehniliselt] sekretariaadilt kirja, milles selgitatakse taotluse tagasilükkamise põhjuseid. [Ühine tehniline sekretariaat] saadab nimetatud kirja 10 tööpäeva jooksul peale seirekomitee koosolekut.“ 4. MTÜ Liivimaa Lihaveis esitas 19.02.2010 Eesti-Läti programmi raames toetustaotluse projektile, mille eesmärk oli „luua uus toode ja kaubamärk, mis põhineb erinevatel Eesti ja Läti rohumaadel kasvatatud veiste lihal“. 5. 28.- 29.06.2010 toimus Eesti-Läti Programmi projektide finantseerimise jaoks valimise ning nende elluviimise jälgimise eest vastutava seirekomitee kohtumine, kus seirekomitee võttis vastu otsuse mitte heaks kiita MTÜ Liivimaa Lihaveis projekti. Ühine tehniline sekretariaat teatas 07.07.2010. a kirjaga nr 1.2.-2.9/10/12920 MTÜ-le Liivimaa Lihaveis, et tema taotlus ei leidnud seirekomitee heakskiitu. 6. MTÜ Liivimaa Lihaveis esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub seirekomitee otsuse tema taotluse mitterahuldamise kohta tühistada ning teha seirekomiteele ettekirjutus MTÜ Liivimaa Lihaveis projekti taotluse uueks läbivaatamiseks ja seadusega kooskõlas oleva haldusotsuse vastuvõtmiseks. Kaebuse kohaselt on seirekomitee vaidlustatud otsuse näol tegemist haldusaktiga. Otsus ei ole õiguspärane, sest haldusorgan on eksinud kaalutlusreeglite vastu, otsus on vastuolus kehtiva õiguse ja õiguse üldpõhimõtetega, haldusmenetluse läbiviimisel on eksitud menetlusnormide vastu ja haldusakti vorminõudeid on oluliselt rikutud. 7. Tartu Halduskohus tagastas 26.11.2010. a määrusega MTÜ Liivimaa Lihaveis kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni (HKMS v.r) § 11 lg 31 p 1 alusel. Määruse kohaselt kehtestab perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse 2 2

(STS2007_2013) § 34 lg 1 rakenduskava raames struktuuritoetuste taotluste menetlemisel rakendusasutuse või -üksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse. Kaebusest ei nähtu, et MTÜ Liivimaa Lihaveis oleks asjas eelnevalt läbinud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse. 8. MTÜ Liivimaa Lihaveis esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada ning saata asi tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei rakendu STS2007_2013 § 1 lg 3 alusel STS2007_2013 § 34 lg-s 1 sätestatud kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus antud asjas ja halduskohus oleks pidanud kaebuse menetlusse võtma. 9. Ringkonnakohus tühistas 26.05.2011. a määrusega Tartu Halduskohtu 26.11.2010. a määruse ning saatis asja menetluse jätkamiseks samale halduskohtule. Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei ole vastustaja esitanud sisulisi vastuväiteid määruskaebuse seisukohale, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust ettenägev STS2007_2013 § 34. STS2007_2013 § 1 lg 3 sätestab järgmist: „Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 3 lõike 2 punktis c nimetatud Euroopa territoriaalse koostöö (edaspidi Euroopa territoriaalne koostöö) eesmärgi rakenduskavade alusel struktuuritoetuse andmisel ja kasutamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 2, § 3 lõikes 4, §-des 5 ja 14, § 21 lõikes 1, §s 22, § 25 lõigetes 1, 2, 4, 5, 7 ja 8, §-s 26, § 27 lõigetes 1–5, §-s 28, § 30 lõigetes 2 ja 3, § 31 lõikes 1, lõike 2 punktides 1–5 ja lõikes 4, §-des 32 ja 33 ning 8. peatükis sätestatut.“ Halduskohtu määruses ega vastustaja vastuses ei ole eitatud seda, et käesoleval juhul ongi tegemist nimetatud EL-i määruse artikli 3 lõike 2 p-s c mainitud Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil antava toetuse menetlemisega. Seega asus ringkonnakohus seisukohale, et käesolevas vaidluses tuleb perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse sätetest kohaldada üksnes STS2007_2013 § 1 lg-s 3 nimetatud norme. STS2007_2013 § 34, mis sätestab kohustusliku vaidemenetluse, nende sätete hulgas nimetatud ei ole. Seetõttu välistab STS2007_2013 § 1 lg 3 käesoleva vaidluse puhul kohustusliku vaidemenetluse. 10. Tartu Halduskohus tagastas 21.09.2011. a määrusega MTÜ Liivimaa Lihaveis kaebuse, leides, et kaebajal ei saa lähtuvalt kehtivatest seadustest ja kohtupraktikast ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust vaidlusaluse seirekomitee otsuse tühistamiskaebuse esitamiseks. Määruse kohaselt ei ole vaidlustatud ühise tehnilise sekretariaadi 28.- 29.06.2010. a otsus haldusakt, mis kuuluks vaidlustamisele halduskohtus. Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seadus näeb ette erandi, mis välistab haldusmenetluse seaduse sätete kohaldamise rakenduskava projektide korral ning programmidokumendis endas sätestatakse eraldi juhised toetatavate projektide valimiseks ja toetuse andmisest keeldumiseks. Seega on seadusandja leidnud, et arvestades rakenduskavade alusel tegutsemise erisusi, ei ole seirekomiteele esitatud taotluste menetlemisel võimalik ega põhjendatud haldusmenetluse seaduse (HMS) sätetest lähtumine. Seega viitab programmidokumendis kindlaksmääratud menetluskord selgelt asjaolule, et seirekomitees toimuv menetlus ei ole seotud siseriiklike haldusmenetluse normide ega põhimõtetega. Seirekomitee on rahvusvaheline isikute liikmelisusel põhinev komitee, mis ei ole haldusorgan, kuivõrd ta ei vasta HMS § 8 lg-s 1 sätestatud eeldustele. Samas ei ole seirekomitee ühegi haldusorgani struktuuriüksus, mistõttu ei saa seirekomitee otsus olla haldusakt, kuna seda ei ole andnud haldusorgan. Samuti märgib halduskohus, et isegi juhul, kui seirekomitee otsust saaks käsitleda haldusaktina, on tegemist halduse siseaktiga ning kaebajal puudub sellele kaebeõigus, kuna seirekomitee otsus iseseisvalt ei tekita, lõpeta ega muuda haldusväliste subjektide õigusi ja kohustusi. Pärast otsuse tegemist astub Seirekomitee alles projekti esitajatega läbirääkimistesse, mille tulemusena võib, aga ei pruugi realiseeruda toetuslepingu sõlmimine. 3 3

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 11. 03.10.2011 esitas MTÜ Liivimaa Lihaveis Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 21.09.2011. a kohtumääruse, teha asjas uue otsuse, millega rahuldada 01.11.2010 esitatud kaebus või alternatiivselt saata asi tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks. - Määruskaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti järeldanud, et Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi rakenduskavade alusel struktuuritoetuste andmisel ei kohaldu haldusmenetluse seadus. Pelgalt asjaolu, et STS2007_2013 § 1 lg-s 3 esitatud loetelus puudub viide § 1 lg-le 5, ei ole aluseks haldusmenetluse seaduse kohaldamise välistamisele. STS2007_2013 eelnõu seletuskirja kohaselt täpsustatakse STS2007_2013 § 1 lgga 3, millised STS2007_2013 sätted kohalduvad ka Euroopa territoriaalse koostöö rakenduskavade ja Euroopa naabrusja partnerlusinstrumendi piiriülese koostöö ühise rakenduskava puhul. Seadusandja sooviks oli eeskätt tõhustada ja konkretiseerida Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi rakenduskavade alusel antavate struktuuritoetuste menetluse ja kasutamise korda, mitte aga välistada haldusmenetluse sätete kohaldamist vastavate toetuste andmisel. Sellist tõlgendust toetab ka EL Nõukogu määrus nr 1083/2006 art 63(2), mille kohaselt koostab iga seirekomisjon oma töökorra asjaomase liikmesriigi institutsioonilises, õiguslikus ja finantsraamistikus ning võtab selle vastu kokkuleppel korraldusasutusega, et oma ülesandeid käesoleva määruse kohaselt täita. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et EÜ viidatud määrus näeb selgesõnaliselt ette, et seirekomitee töökord ja menetlusreeglid peavad põhinema riigi õiguskorral ja seadusandlusel. - MTÜ Liivimaa Lihaveis on määruskaebuses seisukohal, et seirekomitee on MTÜ Liivimaa Lihaveis suhtes rakenduskava ja EÜ määruse nr 1083/2006 alusel loodud avaliku võimu kandja, kes on avalik-õigusliku normi alusel volitatud otsustama Euroopa Regionaalarengu Fondi rahaliste vahendite sihipärase kasutamise üle. Seega on seirekomitee olemus HMS § 8 lg 1 esitatud haldusorgani mõistega kooskõlas ning tegemist on haldusorganiga. - Samuti on määruskaebuse esitaja määruskaebuses seisukohal, et halduskohtu järeldus, et seirekomitee otsus on halduse siseakt, on tõendamata ja ebaõige. Määruskaebuse kohaselt vastab seirekomitee antud keeldumisotsus kõikidele haldusakti materiaalsetele tunnustele. Seejuures ei oma tähendust, et struktuuritoetus makstakse heakskiidetud projekti taotlejale hiljem sõlmitava partnerluslepingu ja toetuslepingu alusel. Seega puudub projekti rahastamise otsustamise menetluses toetuslepingu sõlmimise läbirääkimiste etapp ja seirekomitee otsus on ainsaks aluseks partnerlusleppe ja toetuslepingu sõlmimiseks. Määruskaebuse esitaja viitab ka asjaolule, et halduskohus ei ole andnud hinnangut seirekomitee vaidlustatud otsuse materiaalsele ja formaalsele õiguspärasusele. - MTÜ Liivimaa Lihaveis märgib täiendavalt, et tagastades kaebuse, on halduskohus sisuliselt toetanud juhendis sätestatud kaebeõiguse välistamist. Seega on halduskohtu poolt loodud situatsioon, mis on sisuliselt kinnitus määruskaebuse esitaja kaebeõiguse puudumisele, ning mis kujutab niivõrd tõsist määruskaebuse esitaja põhiõiguste riivet, et ainuüksi seetõttu peab vaidlusalune kohtumäärus olema tühistatud. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS JA EELOTSUSE MENETLUS 12. 22.12.2011. a määrusega määras ringkonnakohus kaebuse menetlusse võtmise menetluses vastustajaks Eesti-Läti programmi 2007–2013 Seirekomitee ning kaasas kolmanda isikuna Eesti Vabariigi Siseministeeriumi. 4 4

13. 23.11.2011. a määrusega taotles ringkonnakohus Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes: „a) Kas Nõukogu määruse nr 1083/2006 artikli 63 lõikega 2 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 on kooskõlas kahe liikmesriigi poolt ühiselt asutatud seirekomisjoni töökord, nagu seda on Eesti-Läti programmi 2007–2013 Seirekomitee poolt vastu võetud Programmi juhend, mis näeb ette, et Seirekomitee otsused ei kuulu edasikaebamisele mitte üheski kohtus (Programmi juhendi punkti 6.6 neljas lõik: „The decisions of the Monitoring Committee are not appealable at any place of jurisdiction.“)? b) Kui vastus küsimusele a) on eitav, kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 lõige 1 punkti b tuleb tõlgendada selliselt, et Eesti-Läti programmi 2007–2013 Seirekomitee poolt vastu võetud Programmi juhendi punkti 6.6 neljas lõik on liidu institutsiooni, organi või asutuse õigusakt, mis tuleb tunnistada kehtetuks? c) Kui vastus küsimusele a) on eitav, siis kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 lõige 1 lauset 2 koosmõjus artikli 256 lõikega 1 ja artikliga 274 tuleb tõlgendada selliselt, et Eesti- Läti programmi 2007–2013 Seirekomitee otsuste peale esitatud kaebusi on pädev lahendama Euroopa Liidu Üldkohus või on selleks siseriikliku õiguse järgi pädev kohus?“ 14. Euroopa Kohus vastas 17.09.2014. a otsusega kohtuasjas nr C-562/12 ringkonnakohtu küsimustele järgmiselt: „1. ELTL artiklit 263 tuleb tõlgendada selliselt, et nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999, alusel ja Euroopa territoriaalse koostöö edendamise eesmärgil koostatud rakenduskava raames esitatud kaebus seirekomitee otsuse peale jätta toetustaotlus rahuldamata ei kuulu Euroopa Liidu Üldkohtu pädevusse. 2. ELTL artikli 267 esimese lõigu punkti b tuleb tõlgendada selliselt, et määruste nr 1083/2006 ja nr 1080/2006 alusel ning kahe liikmesriigi vahel Euroopa territoriaalse koostöö edendamise eesmärgil koostatud rakenduskava seirekomitee poolt vastu võetud selline programmi juhend, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas, ei kujuta endast liidu institutsiooni, organi või asutuse õigusakti ning seetõttu ei ole Euroopa Liidu Kohus pädev hindama niisuguse juhendi sätete seaduslikkust. 3. Määrust nr 1083/2006 tuleb koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tõlgendada selliselt, et sellega on vastuolus Euroopa territoriaalse koostöö edendamise eesmärgil kahe liikmesriigi koostatud rakenduskava seirekomitee poolt vastu võetud programmi juhendi säte, mis ei näe ette, et seirekomitee otsused toetustaotluste rahuldamata jätmise kohta kuuluksid edasikaebamisele liikmesriigi kohtus.“ 15. Euroopa Kohus selgitas otsuse põhjendavas osas, et Euroopa Kohus ei ole ELTL artikli 263 alusel esitatud hagi lahendamisel pädev otsustama liikmesriigi ametiasutuse vastuvõetud akti seaduslikkuse üle (p 48). Euroopa Kohus tuvastas, et seirekomitee asutajateks olid Eesti Vabariik ja Läti Vabariik ühiselt, nagu on sätestatud programmidokumendi punkti 7.1 teises lõigus (p 50). 5 5

Euroopa Kohus leidis, et programmi juhendi vastuvõtmine kujutab endast liidu õiguse kohaldamist Euroopa Liidu põhiõiguste harta (harta) art 51 lg 1 tähenduses, sest Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldab mõiste „liidu õiguse kohaldamine“ harta nimetatud sätte tähenduses teatava tugevusega seose olemasolu, mis ulatub kaugemale sellest, et asjaomaste valdkondade puhul on tegemist naabervaldkondadega või et üks neist valdkondadest avaldab teisele kaudset mõju ning liidu õigus pani kahele Eesti-Läti programmiga seotud liikmesriigile kohustuse see ellu viia (p 62–63, 65). Eestil ja Lätil oli vastavalt määruse nr 1083/2006 artikli 63 lg-tele 1 ja 2 esiteks kohustus asutada seirekomitee ning teiseks pidid kõik programmi täitmiseks võetavad meetmed, mille hulka kuulub ka programmi juhend, järgima määruste nr 1083/2006 ja nr 1080/2006 sätteid (p 64). Järelikult pidi Seirekomitee kõnealuse programmi juhendi vastuvõtmisel järgima harta sätteid (p 66). Euroopa Kohus märkis, et Euroopa Liidus õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile tagamiseks on Euroopa Liidu Lepingu (ELL) art 19 lg 1 teises lõigus pandud liikmesriikidele kohustus näha liidu õigusega hõlmatud valdkondades ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajalik kaebeõigus (p 68). Euroopa Kohus tõdes, et taotlejal, kelle toetustaotlus on tagasi lükatud, ei ole mingit võimalust seda tagasilükkamise otsust vaidlustada (p 70). Toetustaotluse rahuldamata jätmata otsuse edasikaebamise võimaluse puudumine ei järgi harta art 47 lg-s 1 ette nähtud tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet juba seetõttu, kuna seda ei nähtud ette seadusega, vaid seirekomitee enda poolt (p 73–74). Euroopa Kohus pidas vajalikuks lisada, et kohustus võimaldada kohtuliku kontrolli teostamist kõikide siseriiklike ametiasutuste otsuste üle on liidu õiguse üldpõhimõte. Selle põhimõtte kohaselt on liikmesriigi kohtute ülesanne teha otsus isikute huve kahjustava akti kohta ja tunnistada vastavasisuline kaebus vastuvõetavaks, isegi kui liikmesriigi menetlusnormid niisugusel juhul kaebeõigust ette ei näe (p 75). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 16. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu 21.09.2011. a määrus tühistada ja saata asi halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. 17. Ringkonnakohus märgib, et seirekomiteed tuleb tuginevalt Euroopa Kohtu otsusele käsitada siseriiklikku ametiasutusena. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellest tulenevalt on tegemist haldusorganiga HMS § 8 lg 1 mõttes. 18. Juhendi p 6.6 kohaselt teeb seirekomitee projektide rahastamisotsused tuginedes hindamistulemustele. Kuna seirekomitee on haldusorgan HMS § 8 lg 1 mõttes ja tema 28.– 29.06.2010 koosolekul tehtud otsus mitte heaks kiita MTÜ Liivimaa Lihaveis taotlust oli lõplik otsus, siis on tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 mõttes. Ühise tehnilise sekretariaadi hilisem teavitus kujutas endast seirekomitee otsuse teatavakstegemist määruskaebuse esitajale. Juhendi p 6.6 kohaselt teavitab ühine tehniline sekretariaat 10 tööpäeva jooksul pärast seirekomitee koosolekut, kus otsus tehti, mitte heaks kiidetud projekti juhtpartnerit kirjaga seirekomitee otsusest ning selgitab taotluse tagasilükkamise põhjuseid. 19. Euroopa Kohus on käesolevas kohtuasjas tehtud eelotsuse p-s 75 viidanud Euroopa Kohtu 03.12.1992. a otsusele nr C-97/91 asjas Oleificio Borelli vs. Komisjon. Viidatud otsuse ps 13 on Euroopa Kohus selgitanud, et siseriiklike kohtute ülesanne on otsustada siseriikliku tegevuse õiguspärasuse üle, kusjuures rakendada tuleb samu kontrollimastaape kui muude lõplike otsuste puhul, mille on vastu võtnud siseriiklik haldusorgan ja mis võib rikkuda kolmandate isikute õigusi. Vastav kaebus on lubatav isegi siis, kui siseriiklikud menetlussätted seda ette ei näe. Seega tuleb käesolevas asjas kaebus sisuliselt läbi vaadata. 6 6

20. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et kuna juhend ei ole Euroopa Liidu õigusakt, vaid siseriikliku haldusorgani poolt vastu võetud õigusakt, mida võib kvalifitseerida üldkorraldusena HMS § 51 lg 2 mõttes, siis tuleb juhendi punkt „Seirekomitee otsuseid ei saa edasi kaevata“ jätta ilmselge vastuolu tõttu põhiseaduse § 15 lg 1 esimese lausega ja harta art 47 lg-ga 1 määruskaebuse esitaja kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel tähelepanuta. Maili Lokk Einar Vene Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 7 7