1-13-10145/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Tegi kindlaks:

Kriminaalhooldusametnik Marit Puusepp esitas kohtule erakorralise ettekande, milles palub pikendada kriminaalhooldusalus S.J

e katseaega kuue kuu võrra ja määrata täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi ning narkootikume.

S.J tunnistati Viru Maakohtu 12.11.2013

199 lg 2 - kohtuotsusega süüdi KarS § §

25 lg 2 ati vangistusega 10 kuud. järgi ja karist KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikuks karistuseks mõisteti 9 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,

katseajaga 18 kuud. Katseaja

3 alusel otsustati mõistetud karistust mitte täitmisele pöörata kestel pidi S.J -

täitma KarS § 75 lg 1 p 1

5 sätestatud kontrollnõudeid. Kriminaalhoolduse algus 12.11.2013 11.05.2015. ja lõpp

Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks süüdimõistetu rikkus temale KarS § 75 oli asjaolu, et

lg 1 p 2 alusel ettenähtud kontrollnõuet ilmuda registreerimisele ja ilmus registreerimisele alkoholijoobes.

Rikkumine seisnes selles, et S.J ei ilmunud kriminaalhooldusametniku poolt määratud aegadel registreerimisele 02.01.2014; 09.06.2014; 24.09.2014; 29.09.2014. (tl 107)

22.09.2014 ilmus S.J kriminaalhooldusosakonda alkoholijoobes. Hooldusalusel mõõdeti 1,96 mg/l suurune joove. S.J oli ebaadekvaatne ning ta saadeti koju.

Antud kuupäeval registreerimist läbi ei viidud, uueks registreerimiskuupäevaks lepiti kokku 24.09.2014.

06.01.2014 antud seletuses põhjendas S.J 02.01.2014 registreerimisele mitte ilmumist alkoholijoobes olemisega. (tl 121)

12.06.2014 antud seletuses põhjend 09.06.2014 registreerimisele mitte as S.J ilmumist (tl haigestumisega. Enda sõnul arsti juurde ei pöördunud, kuna kodus olid ravimid olemas. Kohus Viru Maakohus Kriminaalasja number 1-13-10145 Määruse tegemise aeg ja koht

13. oktoobril 2014 kohtumaja Jõhvi kirjalikus menetluses Kohtunik Inna Kirsipuu Erakorraline ettekanne

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Marit Puusepp 07.10.2014 a

erakorraline ettekanne S.J-ile Viru

Maakohtu 12.11.2013 kohtuotsusega m

ääratud katseaja

pikendamiseks

ustuse kuue kuu võrra ja täiendava koh määramiseks Süüdimõistetu S.J

, isikukood: xxx, xxx

122)

06.10.2014 antud seletuses tunnistab S.J 22.09.2014 kriminaalhooldusosakonda ilmumist joobeseisundis. Samuti seda, et uueks registreerimisajaks lepiti kokku 24.09.2014. (tl 123)

06.10.2014 antud seletuses põhjendab hooldusalune 24.09.2014 ja 29.09.2014 registreerimisele mitte ilmumist xxx viibimisega. (tl 124-125)

Esmakohtumine S.J-iga toimus 5.12.2013, mil selgitati kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi. Samuti selgitati S.J-ile rikkumistele järgnevaid tagajärgi ja mõistetud vabadusekaotuslikku tagajärge. S.J kinnitas õ igustest ja kohustustest arusaamist enda allkirjaga. (tl 120)

Kriminaalhooldusametnik leiab, et katseajal on S.J olnud probleeme seoses registreerimiskohustuse täitmisega. Lisaks sellele, et hooldusalune on rikkunud registreerimist neljal korral on registreerimiskuupäevade meelespidamine hooldusalusele raske. Mitmeid kordi on ametnik registreerimiskuupäeval helistanud S.J-ile ning tuletanud meelde, et toimub registreerimine, kuna hooldusalune ei ole määratud kellajal kriminaalhooldusosakonda ilmunud. 22.09.2014 alkoholijoobes kriminaalhooldusosakonda saabumine ei olnud S.J esimene kord. on ilmunud registreerimisele jääknähtudega, S.J

samuti on hooldusalune selgitanud registreerimisele mitteilmumist joobeseisundis olemisega.

Eelpool nimetatuga seoses saab järeldada, et on probleem alkoholi S.J

tarvitamisega. S.J-iga on viidud läbi vestlusi alkoholi tarvitamise põhjustest, tagajärgedest ning võimalikest vältimise viisidest. See ei ole kutsunud esile soovitud muudatust. S.J leidis katseajal ametliku töökoha s. Ka töökoha leidmine ei xxx-

ole senini suutnud S.J alkoholi tarvitamise harjumusi muuta.

Juhindudes KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada

S.J

katseaega 6 võrra. KarS 75 lg 2 p 2 alusel määrata S.J-ile lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ning narkootikume. Eelpool nimetatu on oluline, kuna see annab S.J-ile võimaluse elukorralduse ja harjumuste muutmist positiives suunas. S.J on näidanud enda käitumisega, et alkoholi tarvitamine on tema jaoks probleem ning lisakohustuse määramine annab võimaluse aktuaalse probleemidega tegeleda hooldusalusele kasulikul viisil.

Vastavalt KarS § kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

74 lg 4

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi

75 lg vastavalt KarS §

2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Vastavalt KrMS § KarS §

4 või §

3 alusel süüdimõistetule täiendavate

427 lg 1,

74 lg

75 lg

kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

KrMS §

1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse

432 lg võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu on rikkunud kontrollnõuet, ilmuda määratud ajavahemike järel S.J

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Samuti nähtub kriminaalhooldusametniku

erakorralisest ettekandest, et süüdimõistetul on probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mis on tinginud registreerimisele mitteilmumise. Nimetatud rikkumiste peale tuleb reageerida.

Arvestades seda, et süüdimõist kulgenud küll mõnigate mööndustega etu senine kriminaalhooldus on

ning kriminaalhooldusametniku seisukohta, leiab kohus, et võttes arvesse ka karistuse täitmisele

pööramine on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusva oleks esialgu ennatlik. Seega hendit, milleks on katseaja pikendamine ja Kriminaalhooldusalusele tuleb täiendava kohustuse määramine.

anda võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks, seda enam, et kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglistest kinni pidama.

Kohus on seisukohal, et katseaja pikendamine ja dav kohustus aitaks S.J täien

edaspidiselt järgida kainet eluviisi, täita korrektselt katseaja tingimusi ning tõhusamalt saavutada hoo

lduskava eesmärgid.

Seoses

avas sellega peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hooldusk püstitatud eesmärkide elluviimiseks katseaega kuue kuu võrra ning pikendada S.J määrata täiendav kohustu – S.J-ile s mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ning narkootikume.

Juhindudes KrMS § 427, kohtunik

M ä ä r a s:

Pikendada S.J-ile Viru Maakohtu 12.11.2013 kohtuotsusega määratud katseaega kuue kuu võrra, s.o kuni 11.11.2015

Määrata Viru Maakohtu 12.11.2013 kohtuotsusega määratud S.J-ile katseajaks mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ning narkootikume. täiendav kohustus –

Määr se ärakiri saa süüdimõis , elukoht xxx xxx ja Viru Vangla u ta tetu S.J-ile le kriminaalhooldusosakonda.

Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru

Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Marit Puuseppa 07.10.2014 akorraline ettekanne rahuldada. er