1-14-8294/3 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-8294 (14760000121) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri 12. septembri 2014 määrus Margot Mäe kaebuse rahuldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Margot Mäe, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Margot Mäe esitatud kaebus Riigiprokuratuuri 12.09.2014 määrusele läbi vaatamata ja tagastada esitatud kaebus.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. 28.04.2014 registreeriti Lõuna Ringkonnaprokuratuuris Margot Mäe esitatud kaebus kohtutäituri tegevusega. M. Mäe ei ole rahul kinnistu asukohaga XXX müügiga ning lisaks ei ole kaebaja rahul täitemenetluse tulemi jagamisega ning sellega, et seda tehti ilma täitedokumendita. 2. 05.05.2014 koostas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristiina Laas vastuse, milles selgitas, et korteri asukohaga XXX sundenampakkumisega seotud tegevuse osas on juba võetud seisukoht kriminaalasja nr 11260102886 raames, mille menetlus lõpetati 07.10.2011. Kriminaalasja menetluse lõpetamise määruses leiti, et kohtutäituri tegevuses puudub kuriteokoosseis. Lisaks kriminaalasja lõpetamise määrusele on Lõuna Ringkonnaprokuratuur jätnud 27.10.2011 kriminaalmenetluse alustamata teatisega nr 11760000153 M. Mäe avalduse alusel, mis puudutas tema kaebust kohtutäitur Reet Rosenthali peale eelnimetatud korteri alla turuhinnaga müügiga seonduvas. Täitemenetluse tulemi jagamise osas selgitati avaldajale võimalust kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluse korras.

2 3. 02.07.2014 registreeriti Lõuna Ringkonnaprokuratuuris M. Mäe kaebus selle kohta, et ta endiselt ei nõustu kohtutäitur R. Rosenthali tegevusega täitemenetluse käigus korteri asukohaga XXX Tartu linnas müügiga. 4. 08.07.2014 koostas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg vastuse, milles selgitas, et kaebaja seisukohtadele on eelnevalt vastatud. Samuti selgitati, kuidas kaebaja on täitemenetluse tulemi jagamist valesti mõistnud. 5. 14.07.2014 registreeriti Lõuna Ringkonnaprokuratuuris M. Mäe kaebus, milles kaebaja ei nõustu 08.07.2014 vastusega. Kaebaja ei nõustu prokuröri abi antud selgitustega selle kohta, kuidas toimub sundmüügi korral täitemenetluses raha jagamine. Kaebaja arvates on kohtutäituri ja panga tegevus raha jagamisel ebaseaduslik ning kuritegelik. 6. 30.07.2014 koostas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene vastuse, milles selgitas, et kaebaja on tsiviilõiguslikku olukorda vääralt mõistnud. 7. 11.08.2014 registreeriti Riigiprokuratuuris M. Mäe kaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 30.07.2014 vastusele. Kaebaja arvates ei ole SEB panga, kohtutäituri ja Tartu Maakohtu (nr 2-10- 49408) tegevus seaduslik. 8. 25.08.2014 registreeriti Riigiprokuratuuris M. Mäe kaebus Riigiprokuratuuri 13.08.2014 vastusele. Kaebaja kordab enda eelnevaid seisukohti temalt väidetavalt varastatud raha osas ning väljendab pahameelt selle üle, kuidas prokuratuur kohtutäituri peale esitatud kaebust lahendab. 9. Riigiprokuratuur jättis M. Mäe kaebuse 12.09.2014 määrusega rahuldamata. 10. M. Mäe ei nõustu Riigiprokuratuuri 12.09.2014 määruses esitatuga. Kaebuse esitaja on seisukohal, et AS SEB pank on kohtutäiturile valeandmeid esitanud, mistõttu tegi kohtutäitur varakäsutuse suuremas summas, kui oli võlgnevus. Samuti ei ole M. Mäele selgitatud, millest koosneb 15 000 euro suurune nõude summa. M. Mäe leiab, et kõiki täitemenetluse seadustikus, kohtutäituri seaduses ja kohtutäiturimäärustikus toodud nõudeid on rikutud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 11. Ringkonnakohus, kontrollides M. Mäe esitatud kaebuse nõuetele vastavust, leiab, et kaebuse on esitanud isik, kellel ei olnud selleks õigust ning tulenevalt KrMS § 326 lg 2 esimesest lausest tuleb kaebus jätta läbi vaatamata ning esitajale tagastada. KrMS § 208 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus juhindub KrMS § 208 lg-s 2 nimetatud kaebuse kohtulikku arutamist ette valmistades KrMS §-st 326, arvestades KrMS §-s 208 sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 2 esimesest lausest tuleneb, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile KrMS § 323 lg 2 p-des 1-3 sätestatud alustel. KrMS § 323 lg 2 p 2 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 208 lg 1 sätestab, et kui KrMS § 207 lg-s 1 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. KrMS § 208 lg-st 1 tulenevalt saab Riigiprokuratuuri määrusi ringkonnakohtus vaidlustada üksnes advokaadi vahendusel. Käesoleval juhul on M. Mäe ise soovinud Riigiprokuratuuri 12.09.2014 määrust vaidlustada ning on selleks esitanud ka kaebuse ringkonnakohtule. Ringkonnakohus, kontrollis ning tuvastas, et KrMS § 208 lg-st 1 lähtuvalt ei ole M. Mäe kaebuse subjektiks. Asjaolu,

3 et ringkonnakohtus saab Riigiprokuratuuri määrust vaidlustada üksnes advokaadi vahendusel on selgitatud M. Mäele ka Riigiprokuratuuri 12.09.2014 määruse resolutiivosas. Kuna kaebust ei ole esitatud advokaadi vahendusel, ei ole ringkonnakohtul võimalik M. Mäe esitatud kaebust Riigiprokuratuuri 12.09.2014 määrusele menetleda ning vastavalt KrMS § 326 lg-le 2 tuleb M. Mäe kaebus jätta läbi vaatamata ning tagastada.

Tiit Lõhmus Kohtunik