4-14-6686/8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-14-6686

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2014 Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus a Väärteoasja number 4-14-6686 Kohtukoosseis

Kohtunik Piia Jaaksoo

Väärteoasi

B.I

kaebus PPA

Prefektuuri Lääne

korrakaitseb roo Haapsalu politseijaoskonna 30.07.2014 ü

otsuse nr 2570,14,001547, mille kohaselt le väärteoasjas

karistati B.I 4 lg 2

Liiklusseaduse § 22 järgi rahatrahviga 740 eurot, s.o 185 trah

viühikut Menetlusosalised Kaebuse esitaja B.I, isikukood * *

Kaitsja advokaat Henrik Kirsimäe, Advokaadibüroo Legalia, asukoht Narva mnt 13 Tallinn, e-mail: henrik@legalia.ee

Kohtuväline menetleja PPA

Prefektuuri Lääne

Korrakai

Haapsalu politseijaoskond, asukoht tsebüroo Lossiplats 4 Haapsalu, e-mail: haapsalu-pj@politsei.ee RESOLUTSIOON

1. B.I kaebus rahuldamata. Jätta

2.PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 30.07.2014 otsus

korrakaitsebüroo es

väärteo B.I poolt rikutud õigusnormi ja lugeda asjas nr 2579,14,001547 muuta rikutud õigusnormiks Liiklusseaduse § 69 lg 3 Muus osas jätta otsus muutmata. .

2.Väärteootsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda väärteootsuses näidatud arvele

/Rahandusministeerium arve EE891010220034796011 SEB, arve EE932200221023778606

Swedbank, arve EE403300333416110002 Danske pank, arve EE701700017001577198 №rdea Pank, viitenumber - 10220145161302/. Rahatrahv loetakse rahatrahv

nõuetekohaselt täidetuks, kui

on tasutud kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Vastasel korral saadab vastavalt

VTMS § le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi - koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Kui nõude tasub teine isik, siis lisada selgitusse, kelle eest nõue tasutakse. 3.Edastada kohtuotsus B.I-le, kaitsjale

ja kohtuvälisele menetlejale.

4-14-6686

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise

soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Kaevatav otsus

PPA Lääne korrakaitsebüroo Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 30.07.2014 otsusega väärteoasjas nr 2570,14,001547 karistati B.I rikkumise eest 05.07.2014.a kell järgmise –

12.42 Oru vall -Haapsalu mnt 66.km juhtis moot juhile as Lääne maakonnas, Keila orsõidukit

keelatud seisundis kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,41

mg/l kohta. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr.ARBK-0029, taatlustunnistus TTRC-14-00023. Rikkus sellega LS § toime väärteo, milline on kvalifitseeritav L järgi. 69 lg 5 ja pani S § 224 lg 2 Karistust kergendav asjaolu kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteo eest on karistuseks määratud § 22 B.I-le LS 4 lg 2 alusel rahatrahv 740 eurot s.o 185 . trahviühikut

Kohtuotsuse põhiosa Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides,

kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses /tl 30-32, 16/. Kohus lei , et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses. ab

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 30.07.2014 otsuses okollis /VTT tl 8/ olev teokirjeldus väärteoasjas nr 2570,14,001547 ja väärteoprot kattub. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toi

mepanemises süüdi. Kohus uurib, kas B.I on toime pannud talle väärteoprotokollis süüks arvatud teo. B.I

on andnud ütlusi /VTT tl 6/ – ½ õlu, juhtisin auto. Olen süüdi, kahetsen. 551MKS. Tunnistaja K L ütluste /VTT tl 5/ kohaselt viibides 05.07.2014 ametiülesannete täitmisel, tunnistab,

et kella 12.37 ajal Keilaisik Haapsalu mnt 66.km ületas lubatud alkoholipiirmäära. Teostades liiklusjärelvalvet, said juhtimiskeskuselt väljakutse, et Lääne-Nigula vallas Saunjast hakkab liikuma

sõiduk, milles olev seltskond koos juhiga võib olla joobes. Peatasid antud sõiduki ja juht puhus

indikaatorvahendisse, mis näitas, et on tarvitanud alkoholi, isikuks kontrollimisel osutus B.I .

VTT tl 2 on , mille kohaselt 05.07.2014 kell 12.42 on indikaatorvahendi kasutamise protokoll B.I suhtes kasutatud indikaatorvahendit, mille näit on olnud positiivne. VTT tl 3 pöördel on

joobeseisundi kontrollimise protokoll, mille kohaselt B.I esines silmade punetus,

4-14-6686

3 reaktsioonikiirus oli h -, isikuäiritud, kõne selge. Aja ja kohataju selge, teadvusel, mäletab viimase 24-

tunni sündmusi, koordinatsioonis kerged häired, käitumine normaalne.

VTT tl 3-4 on . Protokolli kohaselt tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja väljatrükk kasutati B.I suhtes 05.07.2014 kell 12.52-

12.57 tõenduslikku alkomeetrit Dräger

Alcotest nr ARBK-0029, taatl istunnistuse nr TTRC-14-00023. Alkomeetri lugem 0,46 mg/l, em laiendmääramatus +/ 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,41 mg/l. Samu andmeid näitab ka väljatrükk. -

Kohus leiab, et eelnimetatud tõendid tõendavad kokkulangevalt, et B.I on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teo. Väärteoprotokollis on kirjas, et oma tegevusega rikkus B.I LS § 69 lg 5.

Kaebuses leitakse, et k enetleja otsuses menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud ohtuvälise m

keelunormi kvalifikatsioon ei vasta väärteo tunnustele, mille eest oleks ette nähtud LS § 224 lg 2

sätestatud karistusnorm. Menetlusaluse isiku karistamine talle määratud karistusega ei ole

põhjendatud. Väärteo otsus ja ka väärteoprotokollis toodud väärteo kvalifikatsioon ei vasta keelu

ega karistusnormile, mistõttu ei ole kaevaja karistamine põhjendatud. Väärteokvalifikatsioonist ei

nähtu, et mootorsõiduki juhti olek inkrimineeritud mootorsõiduki juhtimist keelatud seisundis kui ühes liitris väljaheidetavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,4 mg/l kohta. Süüteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 5 sätestab, et joobeseisundi tuvastamiseks

vereproovi võtmine, säilitamine, uuringuks edastamine, uuringu tegemine ja nende toimingute

tasustamine toimub korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Eeltoodust johtuvalt ei ole menetlusaluse isiku karistamine 05.07.2014 kehtinud liiklusseadus § 69 lg 5 rikkumisega seoses LS § 224 lg 2 alusel põhjendatud. Eeltoodu pinnalt tuleb järeldada, et väärteo toimepanemise asjaolud ei

ole selged, tõendatud ega vasta menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo kvalifikatsioonile.

Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-71-13 punktis 7 leidnud:“ VTMS § 87 näeb ette, et väärteoasja

arutatakse menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab see, et kohus on asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk teo

faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Samas VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on

väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Seega ei ole kohtumenetluses, sh Riigikohtu

menetluses, välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda. “

Tõepoolest sätestab 05.07.2014 kehtinud LS § 69 lg 5, et joobeseisundi tuvastamiseks vereproovi

võtmine, säilitamine, uuringuks edastamine, uuringu tegemine ja nende toimingute tasustamine toimub korrakitseseaduses sätestatud alustel ja korras.

Kohtuväline menetleja on leidnud, et kuna LS muutus 01.07.2014, siis on ekslikult õigusnorm märgitud väärteoprotokolli vana redaktsiooni kohaselt, õigeks õigusnormiks oleks olnud LS § 69 lg 3.

Kuni 01.07.2014 kehtinud LS § 69 lg 5 redaktsioon sätestas, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Alates 01.07.2014 sätestab

sama keelunormi LS § 69 lg 3. Kohus leiab, et käesoleval juhul on väärteoprotokolli tõepoolest märgitud ebaõige norm, mida B.I väidetavalt oma teoga rikkus. Kohus leiab, et see viga on võimalik parandada ja õigeks tuleb lugeda, et B.I rikkus oma teoga Liiklusseaduse § 69 lg 3. Selline keelunormi muutmine ei raskenda isiku olukorda, sest tegemist ei ole karistusnormiga.

B.I poolt toime pandud tegu täidab LS § 224 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu, mis näeb

väärteona ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kell ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Seega väärteo objektiivne koosseis on täidetud. Kohtuväline menetleja on väärteo õieti kvalifitseerinud. Kohus leiab, et väärtegu o . Karistusseadustiku § li B.I poolt toime pandud otsese tahtlusega 16 lg 3 otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab järgi paneb isik teo toime süüteokoosseisule vastava

4-14-6686

4

asjaolu

. istanud, et oli , ja tahab või vähemalt möönab seda B.I on oma ütlustes tunn tarvitanud alkoholi ning seejärel juhtis autot. Peale alkoholi tarvitamist autot juhtima asudes ta teadis või vähemalt möönis, et võib olla seisundis, mis ei luba tal autot juhtida.

Teo ei esine õ gusvastasust välistavaid asjaolusid i

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja

kohus leiab, et B.I on talle süüks arvatud LS § 227 lg järgi kvalifitseeritava väärteo 2 toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Lähtudes eeltoodust, on kohus et väärteoasjas tõenditega on tõendamist leidnud, seisukohal, uuritud et B.I 69 lg 3 ja pani sellega toime

224 lg 2 rikkus LS § väärteo, mis täidab LS § sätestatud

väärteokoosseisu, tegu on õigusva on eelnimetatud väärteo toimepanemises stane ja B.I süüdi. Menetlusnormide rikkumine.

Kaebuses leitakse, et väärteoprotokoll nr 1315658 ei vasta VTMS § 70 lg-s 4 sätestatud vorminõuetele. Nimetatud säte määrab menetlusaluse isiku jaoks minimaal menetlustähtaja, mis on se

kohtuvälisele menetlejale õiguslikult siduv. Menetlusalune isik ei ole nõustunud kohtuvälise

menetleja lahendi kättesaamise tähtaja lühendamisega. Sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul

märgitakse menetlusosalisele väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle

koopiale kuupäev, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks

kättesaadav ja menetlusosalised võivad saada lahendi koopiad. Antud juhul nähtub, et

väärteoprotokollist nr 1315658, et kohtuvälise menetleja lahend kuulub teatavaks tegemisele 30.07.2014, so 25 päeva pärast väärteoprotokolli koostamist 05.07.2014.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 70 lg kohaselt kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele

kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. Menetlusaluse isiku nõudmisel võib

lahendiga tutvumise ja lahendi koopia kättesaamise tähtaega lühendada. Seega on oluliselt rikutud

menetlusnormi ning seeläbi rikutud seadusega menetlusalusele isikule ettenähtud õiguslikke garantiisid. Kohtu seisukoht

Väärteoprotokoll on koostatud 05.07.2014, B.I on protokolli samal päeval kätte saanud,

mida ta on allkirjaga kinnitanud. Protokollis on kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 30.07.2014. Seega lahend oli kättesaadav 25.päeval

peale väärteoprotokolli koostamist. Kaebuses väidetakse, et seeläbi on rikutud seadusega menetlusalusele isikule ettenähtud õiguslikke garantiisid. Samas ei ole kaebuses konkreetselt välja toodud, millised garantiisid on rikutud.

Kohus uurib, kas lahendi 25.päeval peale väärteoprotkolli koostamist kättesaadavaks tegemine, takistab menetlusalusel isikul oma õiguste teostamist väärteomenetluses.

VTMS § 19 sätestab menetlusaluse isiku õigused ja kohustused. Kohus leiab, et selles normis

sätestatud õiguste teostamist lahendi teatavakstegemine varem kui 30 päeva möödumisel väärteoprotokolli koostamisest, ei takista.

4-14-6686

5

VTMS § 69 lg 6 sätestab 15 päevase tähtaja, mil menetlusalusel isikul on õigus peale -

väärteoprotokolli koostamist esitada vastulause, tõendid ja tutvuda väärteotoimikuga. Eelnimetatud õiguste teostamine oli tagatud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuväline men leja ei ole rikkunud väär et teomenetluse norme, kui on kohtulahendi kättesaadavaks teinud 25.päeval peale väärteoprotokolli koostamist, sest selliselt

oli tagatud isiku õigus 15 päeva jooksul oma õigusi teostada. Kohus leiab, et VTMS § 70 lg 4 sätestab tõepoolest tagumise tähtaja s.o 30 päeva peale väärteoprotokolli koostamist, mil lahend peab olema kättesaadav. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse normi, tehes otsuse kättesaadavaks 25.päeval peale väärteoprotokolli koostamist. Kohus ei tuvastanud ka muid väärteomenetluse normide rikkumisi.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on toimunud karistuse mõistmine vastavalt karistuse mõistmise alustele.

LS 224 lg 2 kuni 300 , aresti § näeb karistusena ette rahatrahvi trahviühikut või sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. B.I menetleja poolt karistatud on kohtuvälise toimepandud väärteo eest LS § trahviühikut s.o 224 lg 2 alusel rahatrahviga 185 740 eurot.

KarS B.I puhul on tuvastatud. § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis B.I sest suurem, tegu on toime pandud otsese tahtlusega, süü on keskmi joobe määr jäi küll

karistusnormis ette nähud keskmise lähedale, kuid ka B.I välised tunnused näitasid joobe

olemasolu – reaktsioonikiirus, mis auto juhtimisel on väga oluline, oli häiritud, samuti esinesid koo

rdinatsioonis kerged häired.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust karistust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

VTT tl 11 on karistusregistri teatis B.I kohta. Karistusregistris on kirjas käesolev otsus, mis ei tohiks seal enne jõustumist kuidagi olla. Seega karistusregistri kohaselt B.I on karistamata isik, mis tähendab, et karistuse eripreventiivne eesmärk ei suurenda karistust.

Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta

õiguskorda. iiklussüüteo, B.I on toime pannud l juhtides autot seisundis, kus tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus lubatust suurem ning alkoholi tarvitamisest tingituna olid reaktsioonikiirus ja koordinatsioon häiritud. Sellise teo puhul on tegemist reaalse ohudeliktiga, kus n

n abstraktne oht teiste liiklejate turvalisusele muutub aina tõenäolisemaks. Kohus leiab, et k

on aristuse mõistmine sanktsiooni keskmisest määrast mõnevõrra suuremas määras põhjendatud süü suuruse ja karistuse üldpreventiivsete eesmärkidega.

Lähtudes kohtuväline menetleja on mõistnud eeltoodust leiab kohus, et B.I-le karistuse vastavalt karistuse mõistmise alustele.

Kaebuse esitaja on esitanud ka ks tema kantud ebuses taotluse mõista välja kaebaja kasu

menetluskulud. Kohtule ei ole esitatud menetluskulusid tõendavaid dokumente, nende viimane

esitamise tähtaeg oli 26.09.2014, kui kaebuse esitaja kinnitas nõusolekut kirjaliku menetlusega ja kaebuse esitajal oli võimalus kohtule esitada omapoolsed seisukohad.

Vastavalt VTMS § 23 puudub käesolevas väärteoasjas ka õiguslik alus kaitsjale makstud tasu hüvitamis kohus ei lõpeta väärteomenetlust. eks, kuna

Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta B.I rahuldamata oo Haapsalu politseijaoskonna 30.07.2014 . PPA Lääne Prefektuuri korrakitsebür

4-14-6686

6 otsust nr 2570,14,001547 tuleb muuta osaliselt – seda õigusnormi osas, mida B.I oma teoga rikkus – Liiklusseaduse § 69 lg 3. Muus osas tuleb jätta otsus muutmata.

Otsuse tegemisel juhind 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1, 3, ub kohus VTMS §§ 199 lg 2, LS §§ 69 lg 3, , KarS § 56 lg 1. 224 lg 2

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik