3-11-1439/41 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Mati Kartau, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2014, Tartu

Haldusasja number

3-11-1439

Haldusasi

Investland OÜ kaebus Misso Vallavalitsuse

27.12.2010. a korralduse nr 2.1.-3/207 ja selle alusel

antud 27.12.2010. a kasutuslubade nr 11, 12, 13, 14 ja

15 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.07.2011. a ja 05.09.2011. a

määrused

Menetluse alus ringkonnakohtus

Investland OÜ määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Investland OÜ

Vastustaja Misso Vallavalitsus

Kolmas isik Collade OÜ

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Investland OÜ määruskaebused ja tühistada Tartu Halduskohtu

29.07.2011. a ja 05.09.2011. a määrused. Lugeda Investland OÜ 09.06.2011

esitatud kaebuse esitatuks kaebuse esitamise tähtaega järgides ning saata asi

halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks.

2. Menetluskulude jaotus jätta halduskohtu otsustada asja uue läbivaatamise

käigus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Investland OÜ esitas 09.06.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Misso

Vallavalitsuse 27.12.2010. a korralduse nr 2.1.-3/207 ja selle alusel antud 27.12.2010. a

kasutuslubade nr 11, 12, 13, 14 ja 15 tühistamist. Kaebuse kohaselt on kasutuslubade

väljastamisega õigusvastaselt seadustatud Männi ja Roosi kinnistule rajatisi, mis muudavad

kaebaja jaoks võimatuks tema omandis oleva Kõrgemäe kinnistu suhtes kehtiva Luhamaa

transpordikeskuse detailplaneeringu realiseerimise.

Kaebaja on seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuna kaebaja on vastustajalt

vaidlustatud haldusaktid kätte saanud 10.05.2011.

2. Misso Vallavalitsus esitas Tartu Halduskohtule seisukoha, mille kohaselt on

Investland OÜ kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes, ja taotluse haldusasja menetluse

lõpetamiseks kuni 31.12.2011. a kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS v.r) § 12

lg 3 alusel. Vastuse põhjenduste kohaselt on kaebuse esitaja viivitanud kaebuse esitamisega

ebamõistlikult kaua ning kaebuse esitamise tähtaeg tuleb lugeda möödunuks.

3. Collade OÜ esitas Tartu Halduskohtule seisukoha, mille kohaselt on Investland OÜ

kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes, ja taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks

HKMS v.r § 12 lg 3 alusel. Vastuse põhjenduste kohaselt kaebaja teadis või pidi teadma

vaidlustatud haldusaktide olemasolust oluliselt varem, kuid ei kasutanud teadlikult oma õigust

tutvuda kasutuslubadega ja loobus võimalusest load õigeaegselt vaidlustada. Kolmas isik

esitas ühtlasi taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 600 eurot.

4. Tartu Halduskohus luges 29.07.2011. a määrusega Investland OÜ kaebuse esitatuks

tähtaja rikkumisega ja lõpetas menetluse HKMS v. r § 12 lg 3 alusel.

Määruse põhjenduste kohaselt olid vaidlustatud kasutusload teatavaks tehtud ehitusregistris

avalikustamisega 28.12.2010 ning vastustaja koduleheküljel avaldatavad ehitus- ja

kasutuslubade väljastamise korraldused on kättesaadavad ja nähtavad kõigile. Seega lõppes

tühistamiskaebuse 30-päevane tähtaeg 27.01.2011, kuid kaebus on esitatud 09.06.2011.

Kaebaja ei ole astunud samme koheselt haldusakti ja kasutuslubade vaidlustamiseks ning pole

õigeaegselt kontrollinud haldusakti ja kasutuslubade olemasolu.

5. Investland OÜ esitas 08.08.2011 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu

29.07.2011. a määrus tühistada, lugeda kaebus tähtaegseks ja saata asi menetlemiseks esimese

astme kohtule.

Määruskaebuse kohaselt ei ole vaidlustatud haldusakte kaebajale teatavaks tehtud, kuna

ehitusregistri vahendusel ei ole võimalik HKMS v. r § 9 lg 1 kohaselt haldusakti isikule

teatavaks teha. Kaebajal puudub kohustus igapäevaselt jälgida ehitusregistrit ja kontrollida

haldusaktide väljastamist Misso vallas, arvestades et Männi detailplaneeringu kehtivus oli

kasutuslubade väljastamise ajal 27.12.2010 peatatud. Vaidlusalune Misso Vallavalitsuse

27.12.2010. a korraldus nr 2.1.-3/207 puudus vallavalitsuse kodulehel asuvas registris ning

ilma nimetatud korralduseta ei olnud kaebajal võimalik teostada kaebeõigust.

Kaebajat oleks pidanud teavitama kasutuslubade väljastamisest haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 62 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebajat saab pidada HMS § 11 lg 1 p-s 3 nimetatud

kolmandaks isikuks. Tegemist on topeltmõjuga haldusaktiga, mis geograafilisest asukohast

tulenevalt mõjutab kaebaja õigusi.

Kohus jättis tuvastamata vaidlustatud haldusaktidest teada saamise aja. Kaebajale ei olnud

28.12.2010 kuidagi üheselt selgunud, et olemas on haldusakt, mis võib tema õigusi rikkuda.

Oluline ei ole, kas kaebuse esitaja teadis ehitustegevusest. Kaebajal ei ole kohustust

igapäevaselt kontrollida, kas tema õigusi puudutavaud ebaseaduslikke rajatisi on asutud

seadustama või mitte. Kohtupraktika kohaselt ei hakka kaebetähtaeg kulgema ilma huvitatud

isikuid informeerimata.

Kaebaja ei ole vaidlustatud haldusakti väljanõudmisega viivitanud ebamõistlikult, kuna ta sai

vaidlustatud kasutuslubade olemasolust teada alles aprilli lõpus ning esitas kaebuse

halduskohtusse 30 päeva jooksul vaidlustatud haldusaktide väljanõudmisest, s.o 09.06.2011.

Halduskohus on rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme, sh hinnanud valesti asjas kogutud

tõendeid ja rikkunud uurimispõhimõtet. Käesoleval juhul ei ole kaebuse tähtaegsuse küsimuse

lahendamisel asjakohaseks kaalutluseks kolmanda isiku õiguspärane ootus haldusakti kehtima

jäämise suhtes, kuna omavoliliselt ehitanud isikut ei kaitse usalduse arvestamise kohustus ega

õiguspärase ootuse printsiip (HMS § 67 lg 4 p 5). Halduskohus on jätnud arvestamata, et

vaidlustatud korraldus ei olnud kaebajale kättesaadav. Halduskohus on rikkunud

ärakuulamisõigust, kuna kaebajal puudus võimalus esitada omapoolne seisukoht vastustaja ja

kolmanda isiku taotluste kohta menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja möödalaskmise tõttu.

6. Misso Vallavalitsus oli 18.08.2011 esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb

jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.07.2011. a määrus muutmata.

Vastuse põhjenduste kohaselt on ei tulnud vaidlustatud haldusakte kaebajale isiklikult kätte

toimetada ega ka teatavaks teha, kuna kaebaja ei ole kolmandaks isikuks vaidlustatud

kasutuslubade väljastamise menetluses ning vaidlustatud haldusaktidega ei muudetud ega

tunnistatud kehtetuks varasemat haldusakti, millega oli kehtestatud Luhamaa

transpordikeskuse detailplaneering. Haldusakti kättetoimetamise kohustus ei saa laieneda

puudutatud isikutele ning puudutatud isiku kaasamine on HMS § 11 lg 2 alusel jäetud

haldusorgani kaalutlusotsuseks.

Kaebaja on aktsepteerinud Tartu Halduskohtu 28.07.2011. a määruses haldusasjas

nr 3-11-1434 toodud seisukohti, et kasutusluba on kaebajale teatavaks tehtud vastavate

andmete riiklikus registris avaldamisega. Käesoleval juhul on vaidlustatud kasutuslubade

avaldamisega ehitusregistris 28.12.2010 need kaebajale samuti teatavaks tehtud, sh on

avalikustatud ka viide kasutuslubade andmise aluseks olevale Misso Vallavalitsuse

27.12.2010. a korraldusele nr 2.1.-3/207.

09.06.2011. a kaebuses on kaebaja märkinud vaidlustatavatest haldusaktidest teadasaamise

ajaks 10.05.2011 ning halduskohtul puudus kohustus vastava asjaolu kohta temalt uuesti

seisukohta küsida. Alles määruskaebuses on kaebaja asunud väitma, et oli vaidlustatud

haldusaktidest teadlik enne 03.05.2011. a teabenõude vastustajale esitamist.

Kui asuda seisukohale, et 28.12.2010 ei olnud haldusakt teatavaks tehtud, pidi kaebajale

vaidlustatud haldusaktide olemasolu olema selgunud hiljemalt jaanuaris 2011, kuna

17.01.2011 viitas vastustaja samade menetlusosaliste vahel toimunud haldusasjas nr 3-10-87,

et rajatised, mille kohta väljastatud kasutuslubasid kaebaja käesolevas menetluses vaidlustab,

on valmis ja kasutuses, ning kaebaja esindaja pidi teadma, et ehitise kasutamine eeldab

kehtiva õiguse kohaselt kasutusloa olemasolu. Seega tekkis alates 17.01.2011. a kaebajal

otsene ajend ehitusregistri andmete kontrollimiseks. Kaebaja väited seoses aprilli lõpus

vaidlustatud haldusaktidest teadasaamisega on tõendamata ning vastuolulised. Kaebaja ei ole

astunud mõistliku aja jooksul kohaseid samme selleks, et vaidlustatud haldusaktid talle

teatavaks tehtaks, kuna kaebaja pöördus vastustaja poole haldusaktide väljastamise sooviga

03.05.2011, s.o kolme kuu möödudes aktide olemasolust teadasaamisest.

7. Collade OÜ oli 23.08.2011 esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.07.2011. a määrus muutmata.

Vastuse põhjenduste kohaselt puudus Misso Vallavalitsusel kohustus teha vaidlustatud

korraldus ja kasutusload kaebajale kättetoimetamisega teatavaks, kuna kaebaja ei olnud

nimetatud haldusaktide adressaat. Vaidlustatud kasutusload koos viitega nende andmise

aluseks olevale Misso vallavalitsuse 27.12.2010. a korraldusele olid teatavaks tehtud

28.12.2010 ehitusregistri veebilehel avaldamisega ning tühistamiskaebuse 30-päevane tähtaeg

lõppes 27.01.2011.

Kaebaja sai haldusasjade nr 3-10-87 ja 3-09-2649 kaudu teadlikuks vaidlustatud haldusaktide

olemasolust hiljemalt 17.01.2011, kuid jättis mõistliku aja jooksul astumata kohased sammud

vastavate haldusaktidega tutvumiseks. Vaidlustatud haldusaktide vastuvõtmise ajal kehtinud

Misso valla põhimääruse kohaselt loetakse vallavalitsuse määrused ja korraldused

avalikustatuks pärast nende väljapanekut vallamajas teadetetahvlil ning need on kõigile

kättesaadavad vallasekretäri juures.

Kaebaja õigus nõuda haldusaktide tühistamist ei kaalu üles kolmanda isiku õiguspärast ootust

vaidlustatud haldusaktide kehtima jäämiseks.

Vastustaja ei ole rikkunud haldusasjas nr 3-09-2649 kohaldatud esialgse õiguskaitse määrust,

kuna keelatud oli ehituslubade väljastamine Männi kinnistule, kuid käesoleval juhul väljastati

kasutusluba. Kolmas isik esitas ühtlasi taotluse menetluskulude väljamõistmiseks.

8. Tartu Halduskohus mõistis 05.09.2011. a määrusega Investland OÜ-lt kolmanda isiku

Collade OÜ kasuks välja menetluskuludena õigusabikulud summas 600 eurot.

Määruse põhjenduste kohaselt on menetluskulude väljamõistmine põhjendatud, kuna

Investland OÜ on kaebuse esitamisega kolmandale isikule tekitanud põhjendamatuid

kulutusi, menetluskulud on kolmanda isiku poolt kantud ning need on asja keerukust ja

töömahukust arvestades mõistlikud ja põhjendatud.

9. Investland OÜ esitas 16.09.2011 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu

05.09.2011. a määrus tühistada.

Määruskaebuse kohaselt on kohus rikkunud kohtumenetluse norme, lahendades

menetluskulude väljamõistmise taotluse eraldiseisva määrusena. Käesoleval juhul on

menetluskulude kandmise küsimus eraldatud menetlust lõpetavast määrusest ning

29.07.2011. a menetlust lõpetava määruse tühistamise korral oleks 05.09.2011. a määrus

menetluskulude välja mõistmise kohta jätkuvalt jõus, kuigi menetlus jätkuks. Menetluskulude

taotluse rahuldamine ilma kaebuse esitajat ärakuulamata 38 päeva pärast menetlust lõpetavat

määrust riivab oluliselt kaebaja õigust tõhusale õiguskaitsele ja õiglasele menetlusele ning

ühtlasi on kohus rikkunud seaduslikkuse põhimõtet. Seejuures on kaebaja kohustatud esitama

eraldiseisva määruskaebuse ja tasuma täiendavalt riigilõivu.

Halduskohus on rikkunud kaalutlusreegleid, hinnates kaebuse perspektiivikust. Kohus on

sisuliselt kaebajale ette heitnud oma menetlusõiguste teostamist, mistõttu ei ole tegemist

asjakohase kaalutlusega. Kohus on rikkunud põhjendamiskohustust.

Kaebaja hinnangul on OÜ Collade kulud ülemäärased ja sisaldavad endas mittevajalikku

õigusabi, kuna kolmanda isiku ja vastustaja seisukohad on suures osas ühtivad ning suure osa

õigusabikuludest moodustab materjalidega tutvumine. Samuti on kohus hinnanud kolmanda

isiku esindaja kulusid ekslikult advokaadikuludena, kuigi kolmanda isiku esindaja ei ole Eesti

Advokatuuri liige.

Kohus on rikkunud ärakuulamisõigust, kuna ei ole andnud kaebajale võimalust vastu vaielda

kolmanda isiku taotlusele menetluskulude hüvitamiseks.

10. Collade OÜ oli 22.09.2011 esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 05.09.2011. a määrus muutmata.

Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole halduskohus rikkunud menetlusnorme ega

kaalutlusreegleid. Halduskohtumenetluses ei ole kohaldatav TsMS § 174 lg 1 regulatsioon

menetluskulude kindlaksmääramiseks, kuid käesoleval juhul oli kohtul õigus lähtuda

täiendava määruse tegemisel TsMS sätetest, kuna menetluskulude taotlus oli esitatud varem.

Kuna käesolevat haldusasja menetleva kohtuniku teenistussuhe oli tulenevalt avaliku

teenistuse seaduse (ATS) § 108 p-st 2 ajavahemikul 08.08.2011-02.09.2011 peatunud

puhkusel viibimise tõttu, siis on vaidlustatud 05.09.2011. a määrus kohtu poolt välja antud

tähtaegselt ehk 20 päeva jooksul arvates 29.07.2011. a määruse avalikult teatavaks tegemisest.

Kolmanda isiku ja vastustaja vastuste osaline ühtivus ei ole imekspandav, arvestades et

mõlema hinnangul on tegemist tähtaega rikkudes esitatud kaebusega. Määruskaebuse esitaja

seisukoht kolmanda isiku mittevajalike ja ülepaisutatud õigusabi kohta on otsitud ja

meelevaldne. Asjaolu, et kolmanda isiku esindaja kulusid ei saa käsitleda advokaadikuludena,

ei anna alust väljamõistetud menetluskulude vähendamiseks ega vastava määruse

tühistamiseks.

Kohus ei ole rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust, kuna kaebaja pidi aru saama, et menetluse

lõppemise korral, nagu vastustaja ja kolmas isik taotlesid, otsustab kohus OÜ Collade

26.07.2011. a menetluskulude väljamõistmise taotluse üle ning ühtlasi oli kaebajal võimalus

taotlusele soovi korral omapoolne seisukoht esitada.

11. Misso Vallavalitsus oli 23.09.2011 esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb

jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 05.09.2011. a määrus muutmata.

Vastuse põhjenduste kohaselt ei anna määruskaebuses esitatud seisukohad alust Tartu

Halduskohtu 05.09.2011. a määruse tühistamiseks.

12. Investland OÜ esitas vastuväited Collade OÜ 22.09.2011. a vastusele.

Kaebaja leidis, et kolmanda isiku seisukoht on väär, kuna kohtuniku puhkuse tõttu ei ole

võimalik edasi lükata või peatada seadusest tuleneva tähtaja kulgemist. Menetlustähtaegu

reguleerivad menetlusseadustikud (HKMS, TsMS). Kohtute seadus ei reguleeri

menetlustähtaegade kulgemist ja õiguslikke tagajärgi nendest kinni pidamata jätmisel. Kohus

luges 29.07.2011. a kohtumäärusega kaebuse esitatuks tähtaja rikkumisega ja lõpetas kaebuse

menetluse. Vastavalt vaidlustatud kohtumäärusele on kolmas isik alles 15.08.2011 pöördunud

kohtu poole taotlusega menetluskulude väljamõistmiseks.

Vastavalt TsMS 448 lg-le 1 p 1 ja 3 võis asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või

omal algatusel teha täiendava otsuse (määruse), kui kohus on jätnud mõne nõude või taotluse

lahendamata, samuti kui kohus ei ole lahendanud menetluskulude jaotamist. Vastavalt

TsMS 448 lg-le 2 võib täiendava otsuse tegemise avalduse esitada otsuse kättetoimetamisest

alates kümne päeva jooksul; kohus võib omal algatusel teha täiendava otsuse 20 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest alates. Olukordades, kus kohus jätab ekslikult mõne

taotluse või menetluskulude väljamõistmise küsimuse menetlust lõpetavas määruses

lahendamata, on ette nähtud täiendava otsuse/määruse tegemise regulatsioon. Kolmandal

isikul on juriidilist kõrgharidust omav esindaja, mistõttu ei ole põhjendatud väita, et

kolmandal isikul ei olnud võimalik oma menetlusõigusi teostada.

TsMS §-s 448 käsitletud tähtajad ei ole kohtu poolt määratud tähtajad vaid seadusest tuleneva

tähtajad, mida kohus ei saa muuta. Viidatud taotluse esitamise tähtaeg on õigustlõpetava

tähendusega, st tähtaja möödumisel ei saa menetlustoimingut enam teha.

Kolmas isik ei ole taotlenud täiendava määruse tegemist ega ka täiendava määruse tegemise

tähtaja ennistamist (TsMS § 68 lg 2). Samuti ei ole kohus ka tähtaja ennistamist TsMS § 68

lg 3 kohaselt määrusega lahendanud. Samuti on oluline märkida, et kohus ei ole viidanud

ühelegi õiguslikule alusele oma 05.09.2011. a määruses. Asjaolu, et tegemist võib olla

täiendava määrusega, on kõigest kaebaja ja kolmanda isiku oletus. Kohtulahendist peavad

nähtuma selle õiguslik alus ja selle kohaldamise motiivid (TsMS § 438 lg 1). Õiguslik alus

menetluskulude küsimuse lahendamiseks eraldiseisva määrusega 38 päeva pärast menetlust

lõpetavat määrust puudub. 15.08.2011 esitatud menetluskulude väljamõistmise taotlust ei ole

kohtu ega ka kolmanda isiku poolt kaebuse esitajale edastatud. Nimetatud asjaolu ei ole

kooskõlas läbipaistva kohtumenetluse põhimõttega. TsMS § 5 lg 2 kohaselt peab pooltel

olema võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatut ümber lükata

või sellele vastu vaielda.

13. Investland OÜ esitas vastuväited Misso Vallavalitsuse 18.08.2011. a ja Collade OÜ

23.08.2011. a määruskaebuse vastusele.

Kaebuse esitaja nõustus vastustaja seisukohaga, et haldusakti kättetoimetamine on teatavaks

tegemise üks vorme ja haldusakti teatavaks tegemise viis, so kas kättetoimetamine või

teatavaks tegemine vabas vormis, sõltub isiku staatusest haldusmenetluses. Kaebaja ei ole

kunagi väitnud vastupidist. Kolmandale isikule tuli haldusakt teha teatavaks

kättetoimetamisena, kaasatud isikule saab teatavakstegemine toimuda vabas vormis.

Haldusakt tuleb teatavaks teha kõigile menetlusosalistele ja ka menetlusse kaasamata jäänud

isikutele, keda haldusakt võib puudutada. Riigikohus leidis haldusasjas nr 3-3-1-52-99, et

haldusõiguse üldpõhimõtete järgi tuleb iga haldusakt teha teatavaks selle adressaatidele ja

teistele asjaosalistele, sõltumata sellest, kas teatamise kohustus on või ei ole seaduses

sätestatud. Riigikohus on leidnud, et kui on olemas oht, et haldusakt võib isiku õigusi või

kohustusi puudutada, tuleb isik menetlusse kaasata (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-67-09).

Riigikohus on ka oma varasemas praktikas selgitanud, et haldusmenetlusse tuleb kaasata iga

isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib

piirata tema õigusi (8. oktoobri 2002. a määrus asjas nr 3-3-1-56-02, p 9; 6. juuni 2007. a

otsus asjas nr 3-3-1-25-07, p 16; 22. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-5809, p 13).

Käesoleval juhul on tegemist topeltmõjuga haldusaktiga, mis geograafilisest asukohast

tulenevalt mõjutab kaebuse esitaja õigusi. Ligipääsu ja veevarustuse tagamise raskendamine

kaebaja kinnistul avaldab samuti mõju kaebaja kinnistu turuväärtusele.

Kaebajale ei ole haldusakti teatavaks tehtud ka vabas vormis. Vastustaja ja kohtu seisukoht, et

ehitisregistris avaldamist saab käsitleda haldusakti teatavakstegemisena, on vastuolus

õiguskirjanduse ja ka kehtiva kohtupraktikaga. Õiguskirjanduses kinnitatakse, et veebilehel

avaldamist saab isikule teatavakstegemisega võrdsustada vaid seaduses sätestatud juhtudel.

Isikult ei saa nõuda, et ta pidevalt tutvuks kõikide haldusorgani teadetetahvlitel või veebilehel

avaldatud teadeannetega

Vastustaja poolt viidatud ehitisregistrit puudutav regulatsioon ei käsitle haldusaktide

teatavakstegemist vaid sätestab üheselt, et ehitusregistri eesmärgiks on arvestuse pidamine

ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle (EhS § 55 lg 1). Samuti on Vabariigi Valitsuse

17.12.2002. a määrusega nr 405 kinnitatud „Riikliku ehitisregistri asutamise ja pidamise

põhimääruse“ §-s 24 sõnaselgelt sätestatud, et registriandmetel on informatiivne ja statistiline

tähendus. Andmete registrisse kandmine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Vastustaja seisukoht, et haldusakti või selle andmise teate avaldamine nö suvalises

massiteabekanalis, on käsitletav haldusakti teatavakstegemisega, ei põhine seadusel ega

kohtupraktikal ning on täielikult põhistamata.

Riigikohtu poolt korduvalt väljendatud seisukoha järgi (vt haldusasi nr 3-3-1-23-07) peab

pärast väljanõutud haldusakti saamist isikule kohtusse pöördumiseks jääma 30 päeva ehk

tavapärane kaebetähtaeg. Seega tuleb teatavaks tegemata haldusakti puhul kontrollida, kas

isik on haldusakti välja nõudnud mõistliku aja jooksul ning kas pärast haldusakti

teatavakstegemist on isik pöördunud kohtusse tavapärase kaebetähtaja jooksul. Kui

väljanõutud haldusakt vaidlustatakse 30 päeva jooksul pärast selle saamist, puudub vajadus

tähtaja ennistamise järele. Kaebaja on seisukohal, et 30 kaebetähtaeg hakkab kulgema seega

haldusaktide teatavaks tegemise ehk välja nõudmise ajast. Kuivõrd kaebaja tutvus

vaidlustatud korralduse ja kasutuslubade ehitusprojektidega alles 10.05.2011, on kaebus

esitatud tähtaegselt. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-23-07 selgitanud, et isiku suhtes,

kellele on haldusakt teatavaks tegemata, ei saa rakendada üldist 30-päevast kaebetähtaega

(HKMS v. r § 9 lg 1 ja 2).

HKMS v. r § 9 lg 1 seab kohtusse pöördumise sõltuvusse haldusakti teatavaks tegemist, mis

saab toimuda ainult isiklikult. HKMS v. r § 9 lg 9 kohaldamisel tuleb aga tuvastada

haldusaktidest teada saamise aeg. Haldusaktide kättesaamise ehk nende teatavaks tegemise

ajaks on käesoleval juhul 10.05.2011 so teabenõudele vastuse saamise aeg.

Kaebajal puudus kohustus või põhjus igapäevaselt kontrollida haldusaktide väljastamist

Misso vallas, arvestades siinjuures, et Männi detailplaneeringu kehtivus oli kasutuslubade

väljastamise ajal, 27.12.2010, peatatud.

Riigikohus leidis näiteks ka otsuse nr 3-3-1-12-08 p-s 14, et tähtaeg haldusakti

vaidlustamiseks ei saanud kulgema hakata enne, kui kaebajal oli pärast Maa-ameti kirja kaudu

korraldusest teadasaamist võimalik tutvuda selle korralduse sisuga. Sel juhul tuleb

tühistamiskaebus esitada kaebajale kohasel viisil teatavaks tegemata korralduse sisuga

tutvumisest HKMS v. r § 9 lg-s 1 ette nähtud 30-päevase tähtaja jooksul. Puudub vaidlus, et

pärast vaidlustatud haldusaktide väljanõudmist 10.05.2011 esitati kaebus halduskohtusse 30

päeva jooksul, so 09.06.2011.

Väär on vastustaja arusaam, et vaidlustatud haldusaktide olemasolu oli kaebuse esitajale

üheselt selgunud jaanuaris 2011. Vastustaja viited 18.08.2011. a vastuse p-des 6.1-6.6 on

kohut eksitavad, kuivõrd need jätavad mulje nagu vastustaja oleks menetlusdokumendis

teavitanud kaebuse esitajat väljastatud kasutuslubadest. Nii vastustaja (vastuse p 6.1) kui ka

kolmanda isiku (vastuse p 2.3.4) poolt viidatud vastustaja ja kolmanda isiku

menetlusdokumendid ega nendes viidatud lisad ei käsitle haldusakte, ehitus- ega kasutuslube,

vaid kõigest mainivad, et kolmandal isikule kuuluval kinnistul asuvad parklad.

Mõistlik tähtaeg haldusakti väljanõudmiseks hakkab kulgema ajast, mil isik on teada saanud

haldusaktist, mis tema õigusi rikub. Käesoleval juhul ei ole vaidlusaluseks küsimuseks, kas

kaebuse esitaja pidi olema teadlik parklate olemasolust. Misso vald on kasutuslubadega

seadustanud OÜ Collade poolt ehitatud ebaseaduslikke ehitisi, mis vastavalt kasutuslubadele

on valmis ehitatud juba 2009.a. septembris. Ainus asi, mida kaebuse esitaja sai teada oli see,

et need ehitised olid olemas. Kaebuse esitaja ei pidanud eeldama, et ehitised on ehitatud

õigusliku aluseta või et ehitistele ei ole väljastatud juba ehitiste valmimise järgselt

kasutusluba. Vaidlusalustele ehitistele ei ole väljastatud ehitusluba ja alles 27.12.2010

väljastati kasutusload. Projektid vaidlusaluste ehitistele on koostatud alles 2010. a lõpul.

Ehitusjärelevalve teostamine on vastavalt EhS-le kohaliku omavalitsuse ülesanne ja kaebuse

esitaja ei ole kohustatud kontrollima, kas teise isiku kinnistul on ehitatud ebaseaduslikult ja

kas kasutatakse ehitisi, millele ei ole väljastatud kasutuslube. Korralduse ja projektidega

10.05.2011 tutvudes ning neid Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga kõrvutades,

sai kaebaja aru rajatiste täpsest asukohast ja oma õiguste rikkumisest.

Tõendamiskoormus haldusakti teatavaks tegemise aja osas lasub haldusorganil. Käesoleval

juhul ei ole vastustaja tõendanud, et vastav info on enne 10.05.2011 kaebajani jõudnud.

14. Investland OÜ esitas vastuväited ka Collade OÜ 20.12.2011. a seisukohale ja leidis, et

vaidlustatud haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud sõltumata sellest, kas

käsitleda kaebajat kolmanda isikuna (HMS § 11 lg 1 p 3) või kaasatud isikuna (HMS § 11 lg

2). HKMS v. r § 9 lg 1 seab kohtusse pöördumise sõltuvusse haldusakti teatavaks

tegemisest, mis saab toimuda ainult isiklikult. HKMS v. r § 9 lg 9 kohaldamisel tuleb aga

tuvastada haldusaktist teada saamise aeg ja 30-päevane kaebetähtaeg hakkab kulgema

haldusakti väljanõudmisest. Tartu Halduskohus on käesoleval juhul kohaldanud HKMS v. r §

9 lg-t 1, leides et haldusaktid on teatavaks tehtud ehitisregistris avalikustamisega. Kuna aga

HKMS v. r § 9 lg 1 kohaldamise eelduseks on teatavaks tegemine, mitte haldusaktist

teadasaamine, ei ole kolmanda isiku vastuse p-des 1-3 esitatud väited asjakohased. Väide, et

haldusakti või selle andmise teate avaldamine massiteabekanalis või ehitisregistris on

käsitletav haldusakti teatavakstegemisega, ei põhine seadusel. Asjaolu üle, et kaebuse esitajat

ei ole Männi detailplaneeringu menetlusse nõuetekohaselt kolmanda isikuna kaasatud, ei saa

käesoleval juhul olla vaidlust. OÜ Investland kaasamise kohustus planeeringumenetlusse

tuleneb otse seadusest: PlanS § 16 lg 1 p 5 kohaselt planeering koostatakse detailplaneeringu

puhul koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade

omanikega, PlanS § 16 lg 4 p 2 kohaselt kohalik omavalitsus kaasab puudutatud isiku

detailplaneeringu koostamisse ja teatab sellest talle esimesel võimalusel; puudutatud isikuks

on planeeritava maa-ala naaberkinnisasja omanik. Männi detailplaneering hõlmab otseselt

Kõlga kinnistut (katastrinumber 46801:002:0226), mis on Investland OÜ omandis oleva

Kõrgemäe (katastriüksuse nr 46801:002:0420) kinnistu naabriks. Vastavalt Männi

detailplaneeringu kaardimaterjalile ulatub planeeringuala piir ka Kõrgemäe kinnistule.

HKMS v. r § 9 lg 9 kohaldamisel 30 päevane kaebetähtaeg hakkab kulgema haldusaktide

teatavaks tegemise ehk nende välja nõudmise ajast (vt Riigikohtu lahend asjas 3-3-1-23-07).

Misso Vallavalitsuse dokumendiregistris puudus vaidlustatud 27.12.2010. a korraldus,

mistõttu esitaski kaebaja esindaja Misso Vallavalitsusele 03.05.2011 teabenõude.

15. OÜ Collade esitas kaebuse esitaja 28.11.2011. a vastuväidetele omapoolsed seisukohad ja

märkis, et tegelikkuses esitas kolmas isik menetluskulude väljamõistmise taotluse koos

menetluskulude nimekirjaga kohtule ja kaebuse esitajale juba koos 26.07.2011 edastatud

menetlusdokumendiga. Seega ei vasta tõele kaebuse esitaja seisukoht OÜ Collade poolt kõne

all oleva taotluse esitamisest alles 15.08.2011.

OÜ Collade selgitas, et on küll menetluskulude väljamõistmise taotluse ka 15.08.2011 kohtule

esitanud, kuid 26.07.2011 esitatud taotlus sai OÜ Collade poolt uuesti kohtule esitatud üksnes

viimase palvel.

Kaebajale 15.08.2011. a taotluse uuesti edastamiseks puudus vajadus, kuivõrd tegemist oli

juba 26.07.2011. a kaebuse esitajale edastatud taotluse kordamisega. Tegemist ei olnud juba

esitatud taotluse täiendamisega ega muutmisega, milline tulnuks menetlusosalistele esitada.

Kohus on vaidlusaluses määruses andnud selge hinnangu 05.09.2011. a kohtumääruse

andmise vajaduse tinginud asjaoludele ning kõne all olevat määrust saab asjaolusid kogumis

hinnates pidada käesolevas haldusasjas antud täiendavaks määruseks. Isegi kui kohus ei ole

teinud selget viidet täiendava määruse tegemise kohta, puudub OÜ Collade hinnangul

ainuüksi sellele asjaolule tuginedes piisav põhjus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus leiab, et Investland OÜ määruskaebused tuleb rahuldada ja halduskohtu

vaidlusalused määrused tühistada. Kaebaja poolt 09.06.2011 esitatud tühistamiskaebus tuleb

lugeda tähtaegselt esitatuks ning saata asi menetluse jätkamiseks tagasi Tartu Halduskohtule.

Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebused ja ei jäta oma määrusega halduskohtu

vaidlustatud määrusi muutmata ega tee ka ise uut sisulist lahendit, siis jääb menetlusosaliste

poolt määruskaebemenetluses kantud menetluskulude jaotus asja uuesti läbivaatamise käigus

halduskohtu otsustada.

17. Esmalt käsitleb ringkonnakohus kaebaja määruskaebust halduskohtu 29.07.2011. a

määruse peale, millega loeti 09.06.2011 kaebus esitatuks tähtaja rikkumisega ja lõpetati asja

menetlus HKMS v. r § 12 lg 3 alusel.

Hetkel kehtiva HKMS

§ 283 lg 1 järgi tehakse kaebetähtajast kinnipidamine kindlaks kaebuse esitamise ajal

kehtinud seadusest lähtudes.

09.06.2011. a kaebuses leidis kaebaja, et kaebus Misso Vallavalitsuse 27.12.2010. a

korralduse ja selle alusel välja antud kasutuslubade tühistamiseks on esitatud tähtaegselt,

kuna vastustaja ei teinud neid haldusakte kaebajale teatavaks, vaid edastas 03.05.2011. a

teabenõude alusel viidatud haldusaktid kaebajale alles 10.05.2011 ja seda päeva tuleb lugeda

ka HKMS v. r § 9 lg 1 mõistes haldusakti teatavakstegemise päevaks. Kuna kaebus esitati 30

päeva jooksul 10.05.2011 arvates, siis on tegemist tähtaegse kaebusega.

Halduskohus leidis oma 29.07.2011. a määruses, et kuna vastustaja koduleheküljel

avaldatakse ehitus- ja kasutuslubade väljastamise korraldused ning need on kättesaadavad ja

nähtavad kõigile ja ehitisregistri veebilehel olid 28.12.2010 avalikustatud ja registreeritud ka

vaidlustatud kasutusload, siis on kasutusload ja korraldus kaebajale teatavaks tehtud

nimetatud kuupäeval, s.o 28.12.2010, millest hakkab kulgema tühistamiskaebuse 30-päevane

tähtaeg. Kaebus on esitatud alles 09.06.2011, so HKMS v. r § 9 lg-s 1 sätestatud tähtaja

rikkumisega. Kuna korraldus ja kasutusload olid veebilehel avalikustatud, ei pidanud

halduskohus vajalikuks kontrollida, kas kaebaja sai neist teada muul moel, kui ehitisregistri

veebilehe kaudu. Halduskohus märkis ka, et kaebaja ei ole astunud samme koheselt haldusakti

ja kasutuslubade vaidlustamiseks tühistamisnõudega, kuna pole õigeaegselt kontrollinud

kasutuslubade ja korralduse olemasolu.

Ringkonnakohus halduskohtu sellise seisukohaga ei nõustu.

18. HKMS v. r § 9 lg-s 1 sätestatud üldreegli kohaselt tuleb tühistamiskaebus esitada 30 päeva

jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. HKMS v. r § 9 lg 9 aga sätestab, et kui

haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada

saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg

möödunuks.

Ka Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-23-07 selgitanud, et isiku suhtes, kellele on

haldusakt teatavaks tegemata, ei saa rakendada üldist 30-päevast kaebetähtaega. Sellisel juhul

tuleb eristada aega, mis kulub isikul haldusakti väljanõudmiseks ja haldusorganil isikule

haldusakti esitamiseks. Sellele järgneb aeg haldusaktiga tutvumiseks ja kohtusse

pöördumiseks, mis peab olema 30-päevane, nagu on HKMS v. r § 9 lg-te 1-2 järgi tavapärane

kaebetähtaeg. Samas lahendis leidis Riigikohus, et juhul, kui tegemist on teatavaks tegemata

haldusaktiga, saaksid kohtud tähtaja ennistamata jätta üksnes juhul, kui oleks tuvastatud, et

kaebaja on viivitanud haldusakti väljanõudmisega ebamõistlikult või ei ole pöördunud

kohtusse haldusakti kättesaamisest 30 päeva jooksul.

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja esitas tühistamiskaebuse 30 päeva jooksul arvates

korralduse ja kasutuslubade kättesaamist 10.05.2011.

Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et tühistamiskaebuse esitamise tähtaega

tuli käesoleval juhul arvestama hakata kasutuslubade kohta käiva info ehitisregistris

avaldamisest. Ringkonnakohtu arvates puudub seaduslik alus ehitus- või kasutusloa isikule

teatavaks tehtuks lugemiseks ehitusregistri vahendusel. Selline võimalus ei garanteeriks

isikule reaalset kaebeõigust, sest omamata ajendit vastava info aktiivseks otsimiseks ei ole

alust eeldada, et isik sellist teavet ka tegelikult hangib. Seega ei piisa isikule haldusakti

teatavakstegemiseks selle põhimõttelisest kättesaadavusest asutuse dokumendiregistris,

väljapanekust asutuse teadetetahvlile või kodulehele ning reeglina ei tule see kõne alla ka

ajalehe kaudu avaldamisena.

Ka Riigikohus leidis haldusasjas nr 3-3-1-31-03, et informatsiooni levimist ei taga ainult see,

et teave on põhimõtteliselt või isegi küllalt hõlpsasti kättesaadav. Selleks, et teabega tutvuda,

peab huvitatud isikul olema aimu sellest, et teave üldse eksisteerib.

Haldusasjas nr 3-3-1-57-02 tehtud lahendis märkis Riigikohus, et: „kohtud on lähtunud teisest

tähtaja kulgemahakkamise alusest - eeldusest, et kaebaja pidi olema haldusaktist teada saanud.

Selle aluse kohaldamine eeldab, et teave haldusaktist levis selliseid kanaleid pidi, sellise

intensiivsusega, sellises vormis jne, et on vähetõenäoline, et kaebuse esitaja poleks haldusakti

andmisest teada saanud, või, et ta pidi haldusakti sisu jm asjaolusid arvestades ise olema

piisavalt hoolas, et saada teavet haldusakti andmise kohta.“

Eeltoodu kohaselt saab haldusaktist muid infokanaleid pidi teadasaamist eeldada üksnes siis,

kui teave levis sellise intensiivsusega ja sellises vormis, et on vähetõenäoline, et kaebaja

poleks haldusaktist seada saanud.

Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad igasugused andmed selle kohta, et kaebaja pidi

kasutuslubadest olema teadlik juba 28.12.2010. Kaebaja on asja materjalidest nähtuvalt

selgitanud, et OÜ Investland esindajani jõudis 2011. a aprilli lõpus informatsioon, et OÜ-le

Collade on Misso Vallavalitsuse poolt väljastatud uusi haldusakte. Kaebaja esindaja tutvus

seejärel ehitisregistris põhja-, ida- ja läänepoolse parkla kasutusloaga, milles oli viidatud

kasutuslubade aluseks olevale 27.12.2010. a korraldusele nr 2.1.-3/207. Kuna aga Misso

Vallavalitsuse dokumendiregistris nimetatud dokument puudus, esitaski kaebaja esindaja

vallavalitsusele 03.05.2011 teabenõude Männi detailplaneeringu piirkonnas väljastatud

ehitus- ja kasutuslubade, samuti nende aluseks olevate haldusaktide ja dokumentide

väljanõudmiseks. Kaebaja on ka tõendanud, et vastustaja 27.12.2010. a korraldus

„Kasutuslubade väljastamine ehitist teenindavatele rajatistele“ Misso Vallavalitsuse kodulehel

puudus, esitades halduskohtule sellekohased väljavõtted päringutest Misso Vallavalitsuse

dokumendiregistrisse ja ka dokumendiregistri kausta otsingutest.

Toimiku materjalidest ei selgu, et juba 28.12.2010 oli kaebaja teadlik sellest, et on olemas

haldusakt, mis võib tema, kui Männi kinnistuga piirneva Kõrgemäe kinnistu omaniku õigusi

rikkuda. Esitatud kaebuses on kaebaja selgitanud, et vaidlusaluste kasutuslubade alusel Männi

ja Roosi kinnistul olemasolevate parklate, tee ja tehnovõrkude seadustamisega ja

kasutamiseks lubamisega muutub võimatuks Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga

ettenähtud ühendus Kõrgemäe kinnistu ja Luhamaa tollipunkti vahel.

Käesoleval juhul ei ole vaidlusaluseks küsimuseks ka asjaolu, kas kaebuse esitaja teadis

ehitustegevusest Männi ja Roosi kinnistul, kuna asja materjalidest ja ka kasutuslubade

taotluste materjalidest nähtuvalt on vastavad ehitised, teed ja tehnovõrgud olnud valmis

ehitatud ja ka kasutuses juba 2009. a lõpus. Kasutusload väljastati neile aga alles 2010. a

detsembris. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole mõistlik nõuda, et kaebaja oleks pidanud ise

igapäevaselt ehitisregistrist või valla kodulehelt kontrollima seda, kas ja millal asutakse ka

tema õigusi puudutavad rajatisi valla poolt kasutuslubade andmisega seadustama. Kuna

Männi detailplaneeringu kehtivus oli kasutuslubade väljastamise ajal 27.12.2010 peatatud

tulenevalt haldusasjas nr 3-09-2694 halduskohtu poolt rahuldatud esialgse õiguskaitse

taotlusest, samuti põhjendatud halduskohtu arusaam, et kaebaja, kelle asukoht ei ole

Kõrgemäe kinnistul, oleks pidanud igapäevaselt siiski jälgima ehitisregistrit ja kontrollima,

kas vallavalitsus on OÜ-le Collade vahepeal väljastanud uusi haldusakte või mitte.

Lisaks sellel oli ehitisregistri eesmärgiks üksnes arvestuse pidamine ehitatavate ja

kasutatavate ehitiste üle. Vabariigi Valitsuse 17.12.2002. a määrusega nr 405 kinnitatud

riikliku ehitisregistri asutamise ja pidamise põhimääruses märgiti, et registriandmetel on

informatiivne ja statistiline tähendus ning andmete registrisse kandmine ei too endaga kaasa

õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul ei tulene seadusest

haldusakti teatavakstegemise võimalust ehitisregistri kaudu, mistõttu ei esine ühtegi

õiguslikku alust, mis võimaldaks lugeda kaebajale haldusaktid teatavaks tehtuks

ehitisregistri veebilehe kaudu.

19. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka need vastustaja ja kolmanda isiku

väited, et kaebaja pidi 2010. a lõpus välja antud kasutuslubadest teadlik olema seoses teiste

samade menetlusosaliste vahel toimunud varasemate kohtuasjadega ning seda hiljemalt

2011. a jaanuaris.

Kuna 21.04.2008. a lao-kontorihoone ehitusluba 27.12.2010. a kasutuslubades märgitud

rajatisi ei kajastanud, ei olnud kaebajal ka võimalik neid vaidlustada või neist teada saada

haldusasjas nr 3-10-87.

Asjaolu, et ka haldusasjades nr 3-09-2649 ning 3-10-87 esindasid kaebajat sama

advokaadibüroo advokaadid, so professionaalsed juristid, ei tähenda samuti seda, et kaebaja

pidi 27.12.2010. a korraldusest ja kasutuslubadest koheselt või hiljemalt 2011. a jaanuaris

teadlik olema põhjusel, et juristid pidanuks teadma, et ehitisregistrile andmete esitamise korra

kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel kasutusloa kohta andmed registrile esitada viie päeva

jooksul kasutusloa väljastamise otsustamise päevast arvates.

Ka asjaolu, et haldusasjas nr 3-09-2649 esitati 30.11.2009 kohtu toimikusse fotod, et OÜ

Collade poolt Männi kinnistule püstitatud lao-kontorihoone on valmis ja seda kasutatakse

igapäevases äri- ja majandustegevuses, ei anna alust järeldada, et kaebaja pidi juba 2009. a

või hiljemalt 2011. a jaanuaris teadma 27.12.2010 välja antud kasutuslubadest. Asjaolu, et

lao-kontorihoone oli valmis 2009. a seda ka kasutati, ei saanud kaebajale sellist teadmist

tekitada, sest 2009. a polnud vaidlusaluseid kasutuslubasid, mis anti mitte lao-kontorihoonele,

vaid parklatele, juurdepääsuteele ja tehnovõrkudele, veel välja antud ja need anti välja alles

2010. a lõpus. Ka 27.12.2010. a korralduses endas on märgitud, et lao-kontorihoone

kasutamiseks väljastati kasutusluba juba 2009. a, kuid ekslikult jäid tookord menetlemata

selle hoone toimimiseks vajalikele rajatistele kasutusloa andmine.

Samuti ei ole tõendatud asjaolu, et teistes samade menetlusosaliste vahel toimunud

kohtuasjades oleks varem kui käesolevas asjas 2010. a mais käsitletud ehitisregistri

väljavõtteid, mis puudutasid 27.12.2010. a välja antud kasutuslubasid.

Ka teises haldusajas (haldusasi nr 3-11-1434) tehtud sarnase sisuga halduskohtu määruse

mittevaidlustamise kaalutlused ja motiivid ei ole kuidagi seotud käesoleva vaidluse esemega

ja puudub õiguslik alus käsitleda viidatud asjas tehtud menetluse lõpetamise määruse

mittevaidlustamist kaebajapoolse omaksvõtuna või takistusena vaidlustada sarnast määrust

käesolevas asjas.

Ringkonnakohus märgib veel ka seda, et tõendamiskoormus haldusakti teatavaks tegemise aja

osas lasub haldusorganil. Käesoleval juhul ei ole vastustaja millegagi tõendanud, et info

27.12.2010. a kasutuslubade kohta on kaebajani jõudnud varem, kui 10.05.2011. Kaebaja on

kogu menetluse vältel kinnitanud, et 28.12.2010 ega ka jaanuaris 2011 ei olnud talle teada, et

vastustaja on 2010. a lõpus andnud kolmandale isikule kasutusload lao-kontorihoone juurde

kuuluvate rajatiste kasutamiseks, mis on kaebaja hinnangul haldusaktid, mis võivad tema

õigusi rikkuda. Kaebaja selgitas, et sai infot kasutuslubade olemasolu kohta alles 2011. a

aprilli lõpus ja on teabenõude ning selle vastusega tõendanud, et ta sai vaidlusalused

haldusaktid vallast kätte 10.05.2011. Seda fakti ei ole asja materjalidega ümber lükatud.

20. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt leidnud, et kui isikule ei ole haldusakti

teatavaks tehtud, võib talle muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav

haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda

kohtus vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et

haldusakt talle teatavaks tehtaks (Riigikohtu 28.01.2008. a otsus asjas nr 3-3-1-82-07;

09.05. 2007. a määrus asjas nr 3-3-1-23-07). Tulenevalt HKMS v. r § 9 lg-st 9 ei loeta

kaebuse esitamise tähtaega möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku

aja jooksul välja nõudnud (vt. ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-19-09). Riigikohtu

praktikas on peetud mõistlikuks ajaks teatavaks tegemata haldusakti vaidlustamisel

muuhulgas ka kahe kuu pikkust tähtaega. Kuna kaebaja sai vaidlustatud kasutulubade

olemasolust teada 2011. a aprilli lõpus, ei ole kaebaja tulenevalt kohtupraktikast viivitanud

ebamõistlikult ka haldusakti väljanõudmisega, esitades vastava teabenõude vallale

03.05.2011.

Kaebaja sõnul esitas ta teabenõude just seetõttu, et 2011. a aprilli lõpus tekkis kaebajal

kahtlus, et Misso Vallavalitsus on OÜ-le Collade väljastanud haldusakte, mis on vastuolus

esialgse õiguskaitse määrusega haldusasjas nr 3-09-2694, mille eesmärgiks oli kaitsta kaebuse

esitaja õigusi. Kuna vaidlustatud korraldust Misso Vallavalitsuse dokumendiregistris ei olnud,

esitaski kaebaja vallavalitsusele teabenõude.

21. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu 29.07.2011. a määruse, millega kohus luges

kaebuse esitatuks kaebetähtaja rikkumisega ja lõpetas asja menetluse ning saadab asja

menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule, siis tuleb juba üksnes eeltoodust lähtuvalt

tühistada ka halduskohtu 05.09.2011. a määrus, millega kaebajalt mõisteti OÜ Collade kasuks

välja õigusabikulud vastavalt HKMS v. r §-le 92 lg 4 ja 7 (kaebaja kannab menetluskulud

menetluse lõpetamise korral ja kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool).

Ringkonnakohus peab siiski 05.09.2011. a määrusega seoses vajalikuks märkida, et sellisel

viisil ja sellises vormis menetluskulude väljamõistmisel ei järginud halduskohus seadusest

tulenevaid nõudeid.

Asja materjalidest nähtuvalt esitas 26.07.2011 kolmas isik kohtule taotluse menetluse

lõpetamise korral menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt summas 600 eurot (tl 99).

29.07.2011. a kohtumäärusega luges kohus kaebuse esitatuks tähtaja rikkumisega ja lõpetas

haldusasja nr 3-11-1439 menetluse. Kolmanda isiku menetluskulude taotlust kohus selles

määruses aga ei lahendanud. 08.08.2011 esitas kaebaja määruskaebuse 29.07.2011

kohtumääruse peale ning 08.08.2011 võttis halduskohus määruskaebuse menetlusse.

25.08.2011 jättis halduskohus määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks

Tartu Ringkonnakohtule.

Alles 05.09.2011. a määrusega mõistis kohus kaebajalt kolmanda isiku Collade OÜ kasuks

välja menetluskuludena õigusabikulud.

HKMS v. r § 93 lg 2 järgi esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja

mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Halduskohus

lõpetas 29.07.2011. a määrusega kaebuse menetluse, so tegemist oli menetlust lõpetava

määrusega, milles kohus aga ei võtnud seisukohta kolmanda isiku menetluskulude

väljamõistmise taotluse osas. Kolmandal isikul oli sellisel juhul võimalus esitada

määruskaebus menetlust lõpetava määruse peale osas, millega ei lahendatud tema

menetluskulude taotust. Seda aga Collade OÜ ei teinud, vaid esitas 15.08.2011 halduskohtule

täiendava taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Riigikohus on oma lahendites korduvalt

kinnitanud, et HKMS-i eelmises redaktsioonis oli menetluskulude küsimus ammendavalt

reguleeritud, mistõttu ei kuulunud kohaldamisele TsMS-i menetluskulude regulatsioon, sh ka

menetluskulude väljamõistmine põhimenetlusest eraldiseisvas menetluses.

Halduskohtu 05.09.2011. a määruses puudub viide õiguslikule alusele, mis halduskohtu

hinnangul võimaldas tal teha menetluskulude väljamõistmist puudutava määruse pärast

põhiasjas tehtud menetlust lõpetavat määrust ja ajal, kui vaidlus 29.07.2011. a määruse üle oli

jõudnud juba ringkonnakohtu menetlusse.

Halduskohtu 05.09.2011. a määrusest ei nähtu ka seda, et tegemist võiks olla täiendava

määrusega TsMS § 448 ja § 463 lg 2 mõttes. Isegi kui seda eeldada, sai kohus TsMS § 448

lg 2 alusel täiendavat otsust (määrust) teha juhul, kui menetlusosaline on selleks avalduse

esitanud 10 päeva jooksul alates otsuse (määruse) kätte toimetamisest. Kohus saanuks omal

algatusel teha täiendava määruse 20 päeva jooksul otsuse (määruse) avalikult

teatavakstegemisest alates. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 130) sai kolmanda isiku esindaja

halduskohtu 29.07.2011. a määruse kätte samal päeval. Taotluse menetluskulude

väljamõistmiseks, so TsMS § 448 mõistes taotluse täiendava määruse tegemiseks esitas

Collade OÜ esindaja aga alles 15.08.2011 ning halduskohus lahendas sellise taotluse alles 38

päeva pärast menetlust lõpetava 29.07.2011. a määruse teatavaks tegemist. Eeltoodu ei ole

aga kooskõlas TsMS §-ga 448 lg 2.

Agu Timmi Mati Kartau Maili Lokk