3-14-51321/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51321 Haldusasi OÜ Warren Safety kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 19.06.2014 otsuse nr 120-14/152134 osalise tühistamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ Warren Safety, volitatud esindaja v. adv Kristina Uuetoa-Tepper Vastustaja (hankija) – Tallinna Kommunaalamet, esindaja Tarmo Sulg Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17. septembri 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Kommunaalameti määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Kommunaalameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.09.2014 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 278 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Kommunaalamet avaldas 07.05.2014 riigihangete registris riigihanke „Tallinna kesklinna piirkonna magistraalteede ja –rajatiste, ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate haljasalade hooldus“ (viitenumber 152134) hanketeate (HT).

2. OÜ Warren Safety esitas 23.05.2014 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse viidatud riigihanke HT ning hankedokumentide (HD) peale.

3. VAKO 19.06.2014 otsusega nr 120-14/152134 lõpetati vaidlustusmenetlus osaliselt seoses poolte kokkuleppega (otsuse p 1) ning ülejäänud osas rahuldati vaidlustus osaliselt ja tehti Tallinna Kommunaalametile ettekirjutus HT ning HD õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavusse viimiseks (otsuse p 2).

3-14-51321 2(5)

4. Tallinna Kommunaalamet esitas 30.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 19.06.2014 otsuse nr 120-14/152134 tühistamise nõudes osas, millega kohustati hankijat viima HD lisa 6 töövõtulepingu (Leping) p-d 7.1.1.2., 9.3. ja 9.4. õigusaktidega kooskõlla. Kaebaja arvates on Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 17.12.2002 määruse nr 45 „Teede seisundinõuded“ § 2 lg-t 2 võimalik tõlgendada teisiti, kui seda tegi VAKO. Antud seisukohta toetab ka MKM-i teedetalituse peaspetsialist Jaak Sääliku e-kiri (tl 4-5). Lepingu p 7.1.1.2. on tingitud asjaolust, et Tallinna linna puhastuspiirkondade erinevate seisunditasemetega teelõikudel on 51 tõusu, mida läbib ka ühistransport. Eelpoolmainitud määrus nr 45 ei arvesta linnades liiklevate teekasutajate kõrgendatud vajadustega. Linnades on suurem liiklussagedus ja vajadus tagada kõrgem ohutuse tase. Linnades esineb sõidukite suure hulga tõttu vajadus tõusudel peatuda ja uuesti liikumist alustada, mis raskeveokitel ja ühistranspordivahenditel libeduse tingimustes võimalik ei ole. VAKO otsus lepingu p 7.1.1.2. osas piirab oluliselt hankija otsustamisvabadust, mis on vajalik liiklejate ohutuse tagamiseks. Lepingu p

7.1.1.2. on kooskõlas ka alates 01.07.2014 kehtima hakkavas MKM 04.03.2014 määruses nr 15 „Tee ja teetööde kvaliteedinõuded“ toodud hankija kohustusega määrata teele ja teetöödele täiendavaid nõudeid kooskõlas määruse nr 45 sõnastusega, mis on väljendatud tee omaniku õigusena rakendada nõutavast kõrgemat seisunditaset. Lepingu p-de 9.3. ja 9.4. osas leiab hankija, et nimetatud punktid ei ole vastuolus RHS § 3 pdega 1, 2 ja 3. Ööpäevaringne kontrollsõitude vajadus tuleneb teenuse osutamise spetsiifikast, mis erinevate ilmastikunähtuste korral peab toimuma operatiivselt. Ühe kontrollsõidu käigus võidakse teha sadu tähelepanujuhtimisi puhastuspiirkonnas paiknevatel teedel ja tänavatel vajalike korrastustööde kohta, mida ei ole võimalik operatiivselt piisava detailsusega kirjalikult edastada. Kontrollsõitude hulka ja kestust ei ole võimalik ette prognoosida, kuna see tuleneb ilmastikutingimustest ja teenuse osutaja tegevusest erinevate ilmastikunähtustega toimetulemisel. Eeltoodud lepingu punktidest ei tulene, et kontrollsõite teostatakse täitja kulul, kuid on ilmselge, et täitjal peab olema igapäevaselt ülevaade puhastuspiirkonnas teostatavatest töödest. Hankija arvates andis VAKO seisukoha 22-s vaidlusaluses küsimuses, millest 9 osas jäeti taotlus rahuldamata ja 13 osas vaidlustaja taotlus rahuldati. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlustuskomisjon oleks pidanud hankijalt välja mõistma OÜ Warren Safety kasuks riigilõivu proportsioonis 13/22 summas 755,31 eurot.

5. OÜ Warren Safety palus 17.07.2014 kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata.

6. OÜ Warren Safety esitas 04.09.2014 taotluse jätta kaebus osaliselt läbi vaatamata (tl 93- 97). Hankija on vaidlustanud VAKO 19.06.2014 otsuse mh eesmärgiga vabaneda kohustusest viia lepingu p 7.1.1.2. õigusaktidega kooskõlla. VAKO tegi 21.08.2014 otsuse vaidlustuses nr 191- 14/152134 (tl 99-105), millega kohustas hankijat viima lepingu p 7.1.1.2. vastavusse õigusaktide nõuetega. Hankija ega OÜ Warren Safety VAKO otsust ei vaidlustanud, seega on otsus jõustunud ning selle täitmine hankijale kohustuslik. Antud kaebusega lepingu p 7.1.1.2. osas ei ole enam võimalik kaebuse eesmärki saavutada. VAKO tuvastas samas otsuses, et hankija on 04.07.2014 muutnud lepingu p 9.4 redaktsiooni ning muudetud kujul on lepingu p-d 9.3. ja 9.4 õiguspärased.

7. Tallinna Halduskohus jättis 17.09.2014 määrusega kaebuse läbi vaatamata VAKO 19.06.2014 otsuse nr 120-14/152134 tühistamise nõude osas, millega VAKO kohustas Tallinna Kommunaalametit viima lepingu p-d 7.1.1.2., 9.3. ja 9.4. õigusaktidega kooskõlla HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna nõude eesmärgi saavutamine pole võimalik.

3-14-51321 3(5) Hankija pole VAKO 21.08.2014 otsusega tehtud ettekirjutust vaidlustanud. Isegi juhul, kui kohus tühistaks käesoleva haldusasja raames 19.06.2014 otsuse lepingu p 7.1.1.2. puudutavas osas, oleks hankijal siiski kohustus tulenevalt VAKO jõustunud 21.08.2014 otsusest viia lepingu p 7.1.1.2. vastavusse õigusaktidega. Lepingu p-de 9.3. ja 9.4. osas leidis kohus, et kuna hankija on 04.07.2014 muutnud käesolevas asjas vaidlustatud VAKO otsuse täitmiseks HD p 9.4 redaktsiooni ning need punktid on uues sõnastuses läbinud VAKO kontrolli, pole hankijal enam lubatav p 9.4 muutmine, s.t pole lubatav VAKO 21.08.2014 otsusega kontrollitud p 9.4 sõnastuse muutmine endiseks. VAKO leidis, et pärast HD muutmist on lepingu p-d 9.3. ja 9.4. kooskõlas RHS-ga. VAKO otsus on jõustunud. Järelikult tuleb hankijal edaspidi lähtuda VAKO 21.08.2014 otsusest ja selle põhjendustest, mistõttu oleks lubamatu eelmiste tingimuste uuesti kehtestamine.

8. Tallinna Kommunaalamet esitas 26.09.2014 määruskaebuse halduskohtu määruse peale, mille Tallinna Halduskohus 06.10.2014 rahuldamata jättis ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule edastas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Tallinna Kommunaalamet palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsioon osaliselt ja teha uus määrus, millega täiendavalt tühistada VAKO 19.06.2014 otsus nr 120-14/152134 osas, millega VAKO rahuldas OÜ Warren Safety nõude, kohustades hankijat viima lepingu p-d 7.1.1.2. ja 9.3. ja 9.4. õigusaktidega kooskõlla. Kohus on ebaõigesti märkinud, et hankija eesmärk VAKO 19.06.2014 otsuse vaidlustamisel lepingu p 7.1.1.2. osas saab olla vaid see, et 19.06.2014 otsuse vastava osa tühistamise tagajärjel ei oleks hankijal enam kohustust lepingu p 7.1.1.2. muuta. Kaebuse eesmärgiks on soov selgitada välja, kas õigussuhet reguleeriva tehnilise normi puudumisel või selle ebapiisavusel võib hankija kooskõlas riigihanke põhimõtetega kehtestada tehnilisele kirjeldusele täiendavaid nõudeid ja kas MKM määrus nr 45 ja/või 15 võimaldavad kehtestada kõrgendatud nõudeid. Määruskaebuse esitaja ei nõustu VAKO tõlgendusega määruse nr 45 osas, sest teenuse osutajal on kohustus lähtuda õigusaktidest. Kõnealuse määruse nõuetest peab teenuse osutaja lähtuma isegi siis, kui HD-s seesugust nõuet esitatud pole. Kaebuse esitamisega VAKO otsuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks peatus otsuse jõustumine osaliselt (RHS § 127 lg 41). Kohus on asunud ebaõigele seisukohale, et käesoleva kaebuse rahuldamisele vaatamata poleks hankijal lubatud muuta p 9.4 tagasi vanasse sõnastusse. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et kaebaja oleks pidanud vaidlustama ka VAKO 21.08.2014 otsuse. Tegemist oli hankijale soodsa otsusega. VAKO 19.06.2014 otsuse vaidlustamise eesmärk oli selgitada lepingu p-de 9.3. ja

9.4. osas välja nende õiguspärasus. Küsimus õigusaktidega vastuolust on käesoleval juhul põhimõtteline ega tulene lepingu sõnastusest. Kaebuse läbivaatamise ja rahuldamise tulemusena muutuks ka hankijalt väljamõistetavate menetluskulude proportsioon.

10. OÜ Warren Safety palub 03.10.2014 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Hankija on esitanud õiguslikult võimatu nõude – määruskaebusega soovitakse, et kohus tühistaks VAKO 19.06.2014 otsuse lepingu p-de 7.1.1.2., p 9.3. ja 9.4. osas.

3-14-51321 4(5) VAKO asus 19.06.2014 otsuses seisukohale, et hankija peab viima lepingu p-d 7.1.1.2., 9.3. ja

9.4. õigusaktidega kooskõlla. Kohtule esitatud kaebuse eesmärgiks oli ja saigi olla üksnes konkreetse hanke lepingupunktide muutmise kohustusest vabanemine. HKMS kohaselt ei saa kaebuse eesmärgina käsitleda soovi saada selgust õigusaktide vastuolu osas või hankija võimaluste osas HD kehtestamisel. Hankija väide mingitest vastuoludest õigusaktides seoses lepingu pdega 9.3. ja 9.4. jääb arusaamatuks. Kohus on kaevatavas määruses põhjendatult viidanud, et VAKO 21.08.2014 otsuses on võetud seisukoht lepingu p 7.1.1.2. lubatavuse kohta nii määruse nr 45 kui ka määruse nr 15 alusel. Lisaks 21.08.2014 otsusele on VAKO teinud seoses lepingu p-ga 7.1.1.2. 28.08.2014 otsuse ka RIAB Teedeehituse OÜ vaidlustuse alusel vaidlustuses nr 188-14/152134 (tl 186-204). Nimetatud otsuse p-s 7 asus VAKO samuti seisukohale, et lepingu p 7.1.1.2. on lubamatu ning kohustas hankijat viima kõnealune punkt õigusaktide nõuetega vastavusse. Hankija ei ole ka seda otsust vaidlustanud ehk lepingu p 7.1.1.2. muutmise kohustus on hankijal sõltumata sellest, millise lahendi teeks halduskohus kaebuse lahendamisel käesolevas asjas. Hankija on muutnud enda poolt vaidlustatud lepingu p 9.4. ning kaebusega kaitstav sõnastus enam ei kehti. Lepingu p 9.4. muutmine toimus pärast VAKO 19.06.2014 otsust ehk selle alusel ja täitmiseks, mida hankija on vaidlustajale 21.07.2014 ka sõnaselgelt kinnitanud. Hankija on täitnud VAKO 19.06.2014 otsuse lepingu p-de 9.3. ja 9.4. osas. Kaebuse eesmärki pole enam võimalik saavutada – HD muutmisega on VAKO 19.06.2014 otsusest tulenev kohustus täidetud. Kohus on põhjendatult osundanud, et hankijale on arvestades Riigikohtu seisukohti asjas nr 3- 3-1-3-14 kohustuslikud ka VAKO 21.08.2014 jõustunud otsuse põhjendused. Nimetatud otsuses hindas VAKO lepingu p-de 9.3. ja 9.4. uusi redaktsioone võrdluses varasemate redaktsioonidega ning jättis OÜ Warren Safety vaidlustuse rahuldamata üksnes sel põhjusel, et VAKO hinnangul on lepingupunktid õiguspärased.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Hankija on määruskaebuses taotlenud määruse osalist tühistamist ja uue määrusega VAKO 19.06.2014 otsuse nr 120-14/152134 tühistamist osas, milles VAKO rahuldas OÜ Warren Safety nõude kohustada hankijat viima lepingu p-d 7.1.1.2., 9.3. ja 9.4. õigusaktidega kooskõlla. Selline nõue ei ole õiguslikult võimalik – ringkonnakohus saab VAKO otsuse õiguspärasuse kohta teha sisulise lahendi üksnes pärast seda, kui halduskohus on asja läbi vaadanud ja otsusega lahendanud. Käesoleval juhul on apelleeritud halduskohtu määrus, millega kohus kaebuse läbivaatamatult tagastas, ning sellisel juhul saab puudutatud menetlusosaline nõuda üksnes määruse tühistamist ja asjas menetluse jätkamist. HKMS § 210 lg 3, mis seda olukorda reguleerib, näeb ette, et määruskaebuse põhjendatuse korral tühistab ringkonnakohus määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Ilmselt on see säte ajanud määruskaebuse esitaja segadusse – uus määrus ei tähenda siiski asja sisulist läbivaatamist (selleks näeb HKMS § 156 lg 1 ette kohtuotsuse tegemise), vaid menetlusliku olukorra lahendamist – näiteks tähtaja ennistamist või kaebuse tähtaegseks lugemist. Praegusel juhul saaks see tähendada üksnes määruse tühistamist ja kaebuse saatmist edasiseks menetlemiseks, juhul kui ringkonnakohus leiaks, et kaebuse eesmärgi saavutamine kaebusega on võimalik ning halduskohus on teinud ebaõige määruse. Kuna ringkonnakohtul on võimalik tõlgendada määruskaebuse esitaja taotlust, siis järeldab ringkonnakohus, et kaebaja soovibki sellise tulemuse saavutamist, sest huvi kaebuse sisulise lahendamise vastu nähtub ka määruskaebuse taotlusest (HKMS § 2 lg 4 ls 2).

3-14-51321 5(5)

12. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse osaliselt läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse eesmärgi saavutamine pole enam võimalik. Kaebaja leiab, et kohus on kaebuse eesmärgi valesti tuvastanud – kaebaja soovib saada vastust põhimõttelistele küsimustele, kuidas tõlgendada määrust nr 45 ja/või 15 ning kas hankija võib kehtestada õigussuhet reguleeriva normi ebapiisavuse korral kooskõlas riigihangete põhimõtetega täiendavaid tehnilisi nõudeid, samuti soovis kaebaja selgitada välja varem kehtinud p-de 9.3 ja 9.4 õiguspärasuse.

13. Ringkonnakohus leiab kõigepealt, et halduskohus on õigesti tuvastanud kaebuse eesmärgi. Kaebaja esitas tühistamiskaebuse ning selle eesmärgiks saab olla üksnes kõrvaldada VAKO otsusest tulenev kohustus HD muutmiseks. Ka HKMS § 268 lg 3 annab hankijale kaebeõiguse VAKO otsuse peale üksnes osas, milles VAKO rahuldas vaidlustuse hankija haldusakti või toimingu peale, seega eesmärgiga kõrvaldada VAKO ettekirjutus.

14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse läbi vaatamata jätmiseks HD lisaks oleva lepingu p 7.1.1.2. osas ega korda neid põhjendusi. Vaidlust pole selle üle, et hankijal on lepingu p 7.1.1.2. muutmise kohustus tulenevalt VAKO 21.08.2014 otsusest sõltumata sellest, millise lahendi teeks halduskohus käesolevas haldusasjas. VAKO 19.06.2014 otsuse jõustumine küll peatus osaliselt hankija poolt esitatud kaebuse tõttu, kuid see kaebus ei peatanud VAKO 21.08.2014 otsuse jõustumist sama HD p 7.1.1.2 osas.

15. Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta osas, milles kohus leidis, et hankijal on VAKO 21.08.2014 otsusest tulenevalt keelatud HD lisaks oleva lepingu p-de 9.3 ja 9.4 muutmine. Sellist keeldu VAKO otsuse resolutsioonist ega põhjendustest ei tulene ning keeldu ei saa tuletada ka sellest, et VAKO p-d 9.3 ja 9.4 muudetud sõnastuses õiguspäraseks tunnistas. Vaatamata eeltoodule leiab ringkonnakohus, et ka nende punktide vaidlustamine ei saa viia kaebajat eesmärgile. Oluline on see, et vaidlustaja poolt VAKO-le esitatud vaidlustuses ja hankija poolt halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustatud HD tingimused VAKO otsuses kontrollitud sõnastuses enam ei kehti. VAKO 19.06.2014 otsuse täitmiseks muutis hankija p 9.4 selliselt, et need koostoimes p-ga 9.3 ei nõua enam teenuse osutaja pidevat osalemist kontrollsõitudel. Seega on vaidlus VAKO ettekirjutuse täitmise üle ainetu, see on juba täidetud.

16. Määruskaebuse esitaja on kaebuse eesmärgina viidanud muu hulgas asjaolule, et kaebuse läbivaatamise ja rahuldamise tulemusena muutuks ka hankijalt väljamõistetavate menetluskulude vahekord. Hankija sellekohane väide pole asjakohane. Halduskohus lahendas käesolevas haldusasjas 17.09.2014 kohtuotsusega hankija kaebuse VAKO 19.06.2014 otsuse peale menetluskulusid puudutavas osas ning jättis hankija kaebuse rahuldamata. Seega on käesolevas haldusasjas menetluskulusid käsitlev 1õpplahend tehtud 17.09.2014, pooled pole seda otsust vaidlustanud ja selle vaidlustamine pole enam võimalik.

17. Eeltoodud põhjustel jääb Tallinna Kommunaalameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.09.2014 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe