3-14-52068/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Määruse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2014, Jõhvi

Kohtuasja number

3-14-52068

Kohtuasi

i kaebus nõuetele mittevastavate

elamistingimustega Tallinna Vangla poolt tekitatud

10000 euro suuruse kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada i kaebus.

2. Saata määrus teadmiseks kaebajale ja tema esindajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus.

Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse

ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. Viru Vangla kinnipeetav (edaspidi kaebaja) on esitanud 16.06.2014 Tallinna Vanglale

taotluse 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks. 13.08.2014 tagatati see tähtaja

rikkumise põhjendusel.

2. 12.09.2014 esindaja vahendusel koostatud kaebuses palus kaebaja, et kohus mõistaks Tallinna

Vanglalt välja 10 000 euro suuruse hüvitise. Ta väitis, et viibis ajavahemikul 05.04.2006 kuni

04.05.2010 selle vangla ülerahvastatud kambrites ning tal tekkis südamerike. Kaebust pidas ta

tähtaegselt esitatuks väites, et juhindub riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 ettenähtud 10 aastasest

tähtajast. Lisaks väitis ta, et on Iisraeli kodanik, ei valda ühtegi muud keelt peale emakeele ning sai

alles Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendist Tunis vs Eesti teada, et rikuti tema õigusi, kuna

põrandapinda oli liiga vähe.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p-de 1, 3 ja 8 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel

selgitama välja vaidluse eseme ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse käiguta jätmiseks või

tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 1 p 4 kohustab kaebuse tagastama, kui selle esitaja pole

pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

4. Kaebuse esitaja on Viru Vanglas viibiv kinnipeetav, kes soovib saada hüvitist Tallinna Vanglalt.

Vangistusseaduse § 1’ lg 8 kohaselt võib kinnipeetav vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kohtusse

pöörduda üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras

kahju hüvitamise taotluse vanglale ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata

jäetud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg-s 1 on kehtestatud, et kui seadus näeb mõnda liiki

nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui

nõude kohtueelseks lahendamiseks kehtestatud korrast on kinni peetud. Kohtusse pöörduja ei ole

järginud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korda muuhulgas juhul, kui ta pole vastavat

taotlust esitanud tähtaegselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt ja

menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt taotluse läbi vaatamata jätmisega, siis ei ole ka hilisem

kaebus lubatav.

5. Kohtueelsete kahju hüvitamise nõuete esitamise korda reguleerib riigivastutuse seadus. Selle § 17

lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusorganile esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal isik

kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga

kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Seega ei luba

seaduseandja kahju hüvitamise nõuete esitamist siis, kui on möödunud enam kui kolm aastat

päevast, mil vastav isik talle tekkinud kahjust ja selle põhjustajast teada sai ning välistab vastavate

nõuete esitamise ka juhul, kui kahjust ja selle tekitajast teada saamisest pole küll veel nii palju aega

möödunud, kuid kahju tekitanud haldusakt anti või toiming sooritati enam kui kümme aastat tagasi.

6. Tallinna Vanglas kaebaja taotluse kohta 13.08.2014 koostatud dokumendist nr 5-18/14/17213-4

nähtuvalt tagastati tema kahjunõue põhjusel, et see oli esitatud tähtaja olulise rikkumisega ning

taotleja pole esitanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis tingiks selle ennistamise.

Mõlema seisukohaga tuleb nõustuda. Kaebaja nõue tuleneb ajavahemikul 05.04.2006 kuni

04.05.2010 Tallinna Vanglas valitsenud elamistingimustest. Seega pidi ta kahjust teada saama juba

Tallinna Vanglas viibides. Vangla jätkuva õigusvastase tegevuse korral hakkas kahjuhüvitise nõude

esitamise kolme aastane tähtaeg kulgema seega hiljemalt sellest vanglast lahkumisele järgneval

päeval ehk 05.05.2010. Kuna taotlus vanglale on esitatud alles 16.06.2014, on riigivastutuse

seaduse § 17 lg-s 3 ettenähtud kaebetähtaeg oluliselt ületatud.

Eelnevalt juba viidatust nähtuvalt lähtub kaebaja päevast, kui talle said teatavaks teise kinnipeetava

suhtes sarnase juhtumi kohta tehtud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse seisukohad. Seejuures on

tal aga jäänud tähelepanuta, et seaduseandja pole pidanud võimalikuks kaebetähtaja arvestamist

ajast, mil isik sai arusaamise vaidlustatu õigusvastasuse kohta. Kuna vastava teadmise puudumine

ei takista õigeaegset halduskohtusse pöördumist, ei võimalda kohtupraktikas juurdunud seisukohad

sellest lähtuda ka kaebetähtaja ennistamise üle otsustamisel. Kaebaja näol on tegemist isikuga, kes

on viibinud vanglas juba pikemat aega. Seega ei saanud seal kehtivat korda reguleerivad õigusaktid

ja neist tulenevate õiguste rikkumise vaidlustamiseks ettenähtud menetluskorrad talle vaatamata

keeleprobleemile teadmata olla. Riigivastutuse seaduses seaduseandja poolt kehtestatud kolme aasta

pikkune kahjunõude esitamise tähtaeg on piisavalt pikk selleks, et kahju kannatanud isikul oleks ka

puuduliku keeleoskuse puhul võimalik soovi korral asjasse süveneda, teha vajalikud valikud ning

seejärel oma kaebeõigust efektiivselt ja kõigi nõuete kohaselt realiseerida. Siinkohal väärivad

tähelepanu ka Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-86-04 ja nr 3-3-1-26-06, milledes leiti, et põhiseaduse

§ 15 lg-st 1 tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ei

ole piiramatu ning kaebetähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja

kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks. Kuna miski kaebuses esitatust ei ole käsitatav vastava

takistusena, puudusid Tallinna Vanglal objektiivsed põhjused kaebaja poolt kohtueelses menetluses

esitatud taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks ning ta toimis seda tagastades igati õiguspäraselt.

7. Eeltoodust järeldub, et kaebaja ei ole kinni pidanud kahju hüvitamise nõude suhtes kehtestatud

kohustuslikust kohtueelsest korrast. Seetõttu ei saa Tartu Halduskohus tema kaebust menetlusse

võtta ning peab selle halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 4 alusel läbivaatamatult

tagastama.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raili Randlane