2-13-53719/33 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 13.10.2014, Rakvere Tsiviilasja number 2-13-53719 Tsiviilasi Condor Inkasso OÜ hagi Õ La (L) vastu võlgnevuse väljamõitmiseks Tsiviilasja hind 78,26 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Condor Inkasso OÜ, rk 11081243, asukoht Peterburi tee 53, Tallinn, esindaja Anne Talviste

Kostja: Õ L, ik xxxx, elukoht xxxx Viimase kohtuistungi aeg Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1) Rahuldada hagiavaldus.

2) Välja mõista Õ Lalt Condor Inkasso OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 39,13 eurot (kolmkümmend üheksa eurot 13 senti), intress summas 9,74 eurot (üheksa eurot 74 senti) ja 30.09.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 29,39 eurot (kakskümmend üheksa eurot 39 senti).

3) Jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord:

Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. Condor Inkasso OÜ esitas hagiavalduse Õ La vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Express Credit AS ja kostja 10.01.2013 laenulepingu summas

100 eurot. Kostja pidi laenu tagastama kahes osamakses koos intressidega summas kokku 124,74 eurot hiljemalt 12.03.2013. Kostja ei ole teist osamakset tähtaegselt tagastanud. Express Credit AS palus kostjal 15.03.2013 ja 15.04.2013 kirjas tagastada võlgnevus. 07.05.2013 saatis laenuandja kostjale teate, milles luges laenulepingu ülesöelduks ja palus tagastada võlgnevuse hiljemalt 21.05.2013. Express Credit AS loovutas nõude kostja vastu hagejale 30.07.2013.

Hageja täiendatud 30.09.2014 seisukoha kohaselt koosnes kostja võlgnevus hagiavalduse esitamise aja seisuga järgmistest nõuetest: põhinõue summas 54,13 eurot, intress teiselt osamakselt summas 9,74 eurot, võla sissenõudmiskulud summas kokku 35 eurot, kokku võlgnes kostja hagejale 98,87 eurot. Kohtumenetluse käigus on kostja teostanud hagejale makseid kogusummas 50 eurot. Hageja luges märgitud summa võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 2 ja laenulepingu üldtingimuste p 4.8 alusel tasutuks võla sissenõudemisega seotud kulude katteks 35 euro ulatuses ja põhiosa katteks 15 euro ulatuses. Seisuga 30.09.2014 nõuab hageja kostjalt 39,13 eurot põhinõude katteks ja 9,74 eurot intressi katteks. Lisaks sellele nõuab hageja kostjalt 30.09.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 29,39 eurot.

2. Õ. L teatas, et on nõus võlgnevust maksma maksegraafiku alusel ja on seda kohtumenetluse käigus juba teinud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Kohus on tuvastanud, et Express Credit AS ja kostja sõlmisid 10.01.2013 laenulepingu summas

100 eurot (lk 32). Kostja pidi laenu tagastama koos intressidega summas kokku 124,74 eurot kahes osamakses hiljemalt 12.03.2013. Kostja ei ole teist osamakset tähtaegselt tagastanud. Express Credit AS palus kostjal 15.03.2013 (lk 41) ja 15.04.2013 (lk 42) kirjas tagastada võlgnevus. 07.05.2013 saatis laenuandja kostjale teate, milles luges laenulepingu ülesöelduks ja palus tagastada võlgnevus hiljemalt 21.05.2013 (lk 43). Express Credit AS loovutas nõude kostja vastu hagejale 30.07.2013 (lk 44, 57), millest teavitas ka võlgnikku (lk 46). Kostja ei vaidlustanud võlgnevust ja väljendas valmisolekut maksta graafiku alusel.

4. Kohus leiab, et Express Credit AS ja kostja vahel 10.01.2013 sõlmitud laenulepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Laenulepingu üldtingimuste p 7.1.1 kohustub laenusaaja tagastama laenusumma ja laenuintressid laenuandjale lepingus ja/või maksegraafikus toodud tingimustel. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja rikkus laenulepingut jättes laenu teise osamakse tähtaegselt tasumata.

Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 4 võib võlausaldaja võlgniku kohustuse rikkumise korral taganeda lepingust või öelda leping üles. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise korra sätestab VÕS § 416 lg 1, mille kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Identne laenulepingu ülesütlemise regulatsioon sisaldub ka laenulepingu p-s 10.1.2.

Kohtu hinnangul leitakse hageja 30.09.2014 menetluslikus dokumendis ekslikult, et laenuandja andis 07.05.2013 teates kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks kuni 21.05.2013 ja hoiatas, et kui võlgnevus tähtaegselt ei tasuta, siis loeb ta laenulepingu ülesöelduks ning sisuliselt ülesütlemist 07.05.2013 teatega ei toimunud. 07.05.2013 teate pealkirjast, kui ka selle sisust nähtub, et laenuandja käsitles teadet laenulepingu ülesütlemise tahteavaldusena ja luges tarbijakrediidilepingu üles öelduks 07.05.2013 ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 21.05.2013. Kohtu hinnangul toimus tarbijakrediidilepingu ülesütlemine 07.05.2013 teatega VÕS § 416 lg-s 1 ja laenulepingu p-s10.1.2 sätestatud korra rikkumisega, sest laenuandja ei andnud kostjale täiendavat tähtaega võlgnevuse likvideerimiseks ning tarbijakrediidilepingu ülesütlemine on tühine. Samas ei anna antud asjaolu alust jätta hageja nõue rahuldamata.

5. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on alates 13.03.2013 olnud viivituses laenu teise osamakse tasumisega ja hageja nõue oleks hagiavalduse aluseks toodud asjaoludel kvalifitseeritav lepingu täitmise nõudena. Lepingu täitmise nõudele õiguskaitsevahendina tuginebki hageja oma nõudes.

VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ja sama sätte p 6 kohaselt võib võlgnik rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg-st 1 nähtub, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kuna kostja rikkus laenulepingut, on hagejal õigus VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel nõuda kostjalt taotletud summade maksmist. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Condor Inkasso OÜ hagi Õ. L vastu ja mõistab viimaselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 39,13 eurot, intressi summas 9,74 eurot ja 30.09.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 29,39 eurot.

MENETLUSKULUD

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise koosseisu.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagiavalduse, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Pooltel on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

(digitaalselt allkirjastatud)

Marika Leimann Kohtunik