2-14-58891/2 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2014 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-58891 Tsiviilasi E P hagi E P vastu elatise nõudes Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E P, isikukood *, *, e-post:* Kostja: E P, isikukood *, *

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast E P hagi E P vastu elatise nõudes

2. Saata käesoleva määruse ärakiri hagejale.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale

Asjaolud

10.10.2014 esitas hageja E P Pärnu Maakohtule hagi E P vastu elatise nõudes.

Kohtu seisukoht

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) TsMS § 372 lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest TsMS § 372 lg 2 alusel.

Pärnu Maakohtu kohtuotsusega 23. oktoobrist 2012 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis

145 eurot kuus alates 14.09.2012 kuni E P poolt * Ametikooli lõpetamiseni juunis 2013. Perekonnaseaduse § 97 p 2 sätetel ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja sai täisealiseks * * 2012 ning sel ajal õppis ta * Ametikoolis omandades keskharidust.

* Ametikoolis on hageja õpinguid alustanud 30.09.2014 keskhariduse baasil. Seega on hageja õpinguid alustanud täisealisena, omades keskharidust, mis välistab hagi rahuldamise. Hageja ei ole õigustatud nõudma elatist, sest vastavalt perekonnaseaduse § 97 p 2 ei ole ta isikuks, kes saaks ülalpidamist nõuda. Eeltoodud põhjendustel keeldub kohus hagi menetlusse võtmast.

TsMS § 372 lg 4-6 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle

TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda, sest kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast.

Ruth Sild

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/