2-13-32695/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2014. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-32695

Tsiviilasi

Venture 22 OÜ hagi Karl Jakobsoni vastu 29 290,40 euro

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. augusti 2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Karl Jakobsoni määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Karl Jakobson (isikukood:

XXXXXXXXXXX, elukoht: X-XX, XXX), lepinguline

esindaja Mihkel Nukka

Vastustaja (hageja): Venture 22 OÜ (registrikood 11556545,

asukoht:

Vabaõhumuuseumi

tee

46,

13516

Tallinn),

lepinguline esindaja advokaat Oliver Nääs

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Karl Jakobsoni kaja Tartu Maakohtu

31. märtsi 2014 tagaseljaotsusele ja taastada menetlus

tsiviilasjas nr 2-13-32695 ning saata asi Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 13. augusti 2014. a määrus ja

rahuldada Karl Jakobsoni määruskaebus.

3. Tagastada Unilaw Õigusbüroo OÜ-le (registrikood:

12055489, konto nr YYXXXXXXXXXXXXXXXXXX)

Unilaw Õigusbüroo OÜ poolt määruskaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv 50 eurot (viiskümmend eurot) ja kaja

esitamisel

tasutud

kautsjon

eurot

(nelisada

kakskümmend viis eurot).

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud

määruskaebuse esitaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu 31. märtsi 2014 tagaseljaotsusega rahuldati Venture 22 OÜ hagi Karl

Jakobsoni vastu.

2. K. Jakobson esitas 27. mail 2014 tagaseljaotsusele kaja. Kaja kohaselt sai kostja tagaseljaotsuse

koos hagimaterjalidega juhuslikult kätte 21. mail 2014, kui logis sisse e-toimikusse. Kostja tutvus

siis ka kohtule tagastatud väljastusteatega, millele oli märgitud saadetise sisuks hagimaterjalid ja

11. juuli 2013 kohtumäärus, saajaks K. Jakobson ja aadressiks X-XX, XXX. Nimetatud

väljastusteate kohaselt keeldus K. Jakobson saadetist vastu võtmast ning saadetis tagastati saajale.

Kättetoimetamise katseteks oli märgitud 12. veebruaril 2014 kell 17:05 ja 26. veebruaril 2014 kell

19:15. Kostja selgituste kohaselt ei ole talle 26. veebruaril 2014 kell 19:15 üritatud saadetist kätte

toimetada ning väljastusteatel olev keeldumise märge ei ole tõene. Kostja lisab, et keeldumise

kohta oleks pidanud väljastusteatel olema kostja allkiri, mida aga ei ole. Kuna dokumente pole

jäetud ka kostja postkasti, ei saa lugeda hagimaterjale kostjale kätte toimetatuks TsMS § 325

alusel.

Samuti esitas kostja sisulised vastuväited hagile. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata, kuna

hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu. Hageja on jätnud tahtlikult hagis mainimata, et 12.

aprillil 2012 sõlmitud laenulepingust tulenev nõue on 18. juulil 2012 sõlmitud lepinguga

loovutatud hageja poolt Kvaliteetinkasso OÜ-le. 18. juuli 2012 nõude loovutamise lepinguga üle

Kvaliteetinkasso OÜ-le üle ka hageja ning kostja vahel sõlmitud käenduslepingust tulenevad

hageja õigused ning hageja on esitanud hagi rikkudes TsMS § 200 lg-st 1 tulenevat kohustust

kasutada enda menetlusõigusi heauskselt ja viinud kohtu hagejale teadaolevate faktiliste asjaolude

tahtliku varjamisega eksitusse.

Kostja palus kaja rahuldada ja tsiviilasjas 2-13-32695 menetlus taastada.

3. Hageja oma vastuses kajale leidis, et kaja on põhjendatud ja menetlus tsiviilasjas nr 2-13-32695

kuulub taastamisele.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus jättis oma 13. augusti 2014 määrusega K. Jakobsoni kaja rahuldamata ja

menetluse tsiviilasjas nr 2-13-32695 taastamata.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on K. Jakobson keeldunud 26. veebruari 2014 hagimaterjalide ja

11. juuli 2013 kohtumääruse vastuvõtmisest (tl 65). Toimiku materjalidest nähtub, et kostjale on

üritatud menetlusdokumente kätte toimetada erinevatel posti- ja e-posti aadressidel ning kostja on

kohtule telefoni teel andnud oma elukoha aadressiks X-XX, XXX. Samuti on kostja 27. mai 2014

menetlusabi taotluses märkinud oma elukoha aadressiks X-XX, XXX. Maakohtul ei olnud alust

arvata, et kohtukordnik täitis oma tööülesandeid mittenõuetekohaselt. Samuti ei nõustunud

maakohus kostja väitega, et kostjal puudus reaalne võimalus dokumentidega tutvumiseks, kuna

kordnik ei jätnud neid postkasti.

Maakohus leidis, et kuivõrd TsMS § 325 eesmärgiks on menetlusdokumentide kättetoimetamine

juhtudel, kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumentide vastuvõtmisest, ei muuda

menetlusdokumentide postkasti panemata jätmine iseenesest selle sätte eesmärki. Maakohus luges

TsMS § 325 alusel menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatuks 26. veebruaril 2014.

Arvestades seda, et kostja oli eelnevalt teadlik kohtumenetlusest, oli kostjal võimalus pöörduda

kohtu poole, taotleda menetlusdokumente ja vastamise tähtaja pikendamist. Eeltoodust tulenevalt

asus maakohus seisukohale, et K. Jakobson ei ole kohtule põhistanud mõjuvat põhjust, mis oli

kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastamata jätmise aluseks.

Kaja rahuldamata jätmise tõttu arvas maakohus TsMS § 149 lõike 5 alusel tasutud kautsjoni

riigituludesse.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

5. K. Jakobson esitas Tartu Maakohtu 13. augusti 2014 määrusele määruskaebuse, milles palus

tühistada maakohtu määrus, rahuldada kaja ja taastada menetlus, peatada Tartu Maakohtu

tagaseljaotsuse viivitamatu täitmine, tagastada kaja esitamisel tasutud kautsjon ja jätta

menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei saa lugeda menetlusdokumente kaebajale TsMS § 325 alusel kättetoimetatuks, sest

menetlusdokumente ei ole jäetud vastavalt TsMS §-le 325 kostja postkasti, vaid on tagastatud

saajale. Määruses märgitud lauatelefoni numbrid olid kaebaja tööandja ettevõtte üldised

klientidele mõeldud telefoni infonumbrid, kust ei olekski olnud võimalik kaebajat kätte saada.

Samuti ei ole kaebaja kodus viibimise ajal käinud keegi talle 07. veebruaril 2014

menetlusdokumente kätte toimetamas, mistõttu ei saanud kaebaja keelduda vastuvõtmisest.

Kaebaja pole hoidunud kõrvale käesoleva tsiviilasja dokumentide vastuvõtmisest;

2) on väär maakohtu seisukoht, et menetlusdokumentide postkasti panemata jätmine ei muuda

iseenesest TsMS § 325 eesmärki. TsMS § 325 regulatsiooni eesmärgiks on, et saadetise postkasti

jätmise kohustusega tagatakse menetlusosalisele siiski reaalne võimalus oma õiguste teostamiseks

ja kaitsmiseks tutvuda dokumendiga õigeaegselt. Kui saaja keeldub (kaebaja pole keeldunud)

vabatahtlikult dokumenti allkirja vastu vastu võtmast, siis on ka õiguspoliitiliselt aktsepteeritav,

et alates keeldumisest ning dokumendi postkasti jätmisest loetakse dokument vastuvõetuks ning

saajale läheb üle riisiko, kas ta tutvub pärast keeldumist dokumendiga või mitte ning kas ta

kasutab õigeaegselt enda kui menetlusosalise õigusi. Igal juhul oleks dokumendi postkasti

jätmisega tagatud saajale reaalne võimalus tutvuda tema vastu esitatud hagi sisuga ning selle

pinnalt otsustada, kas ta soovib sellele vastata või mitte. Nimetatud kohustus on TsMS §-s 325

sätestatud imperatiivsena ning kohtu kordnikul puudub diskretsioon selles osas, kas ta jätab või

ei jäta dokumente saaja postkasti. Arvestades, et puudub vaidlus selles, et dokumente ei jäetud

kaebaja postkasti, ei ole kaebaja hinnangul võimalik lugeda dokumente kättetoimetatuks TsMS §

325 alusel.

3) ei ole menetlusdokumente kostjale teadaolevalt kätte toimetatud ning võimaldatud reaalselt

hagiga tutvuda ka ühelgi muul TsMS 34.-36. peatükis nimetatud meetodil. Samuti pole ka kohus

tagaseljaotsuses tuginenud ühelegi muule kättetoimetamise viisile. Seega pole hagi kaebajale

kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu ega elektrooniliselt, mistõttu võis kaebaja esitada kaja

mõjuvat põhjust põhistamata;

4) on maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata kaebaja seisukohtadega, sh viitega Riigikohtu

praktikale (RKTKo 3-2-1-152-06 p 15, RKTKo 3-2-1-145-11 p 13). Hagi veenvuse üle ning kaja

rahuldamise üle otsustamisel pidanuks kohus arvestama ka kaebaja poolt esitatud faktiga, et

12. aprillil 2012 sõlmitud laenulepingust tulenev nõue on 18. juulil 2012 sõlmitud lepinguga

loovutatud hageja poolt Kvaliteetinkasso OÜ-le, mistõttu polnud hageja hagi esitamise hetkel

kaebaja võlausaldajaks ning hagi tulnuks jätta menetlusse võtmata või TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel

läbi vaatamata. Hageja on esitanud hagi rikkudes TsMS § 200 lg-st 1 tulenevat kohustust kasutada

enda menetlusõigusi heauskselt ja viinud kohtu hagejale teadaolevate faktiliste asjaolude tahtliku

varjamisega eksitusse;

5) tekiks määruskaebuse rahuldamata jätmisel ning Tartu Maakohtu menetluses oleva tsiviilasjas

nr 2-14-54684 Kvaliteetinkasso OÜ hagi kostja vastu rahuldamisel vastuvõetamatu olukord, kus

kaebaja suhtes on esitatud samal alusel kaks hagi ning täpselt sama nõude rahuldamiseks jõustuks

kaks erinevat kohtulahendit kahe erineva võlausaldaja suhtes. Maakohus ei ole esitanud määruses

ühtegi põhjendust eelpoolt nimetatud seisukohtade arvestamata jätmise kohta, mistõttu on määrus

tehtud TsMS § 442 lg 8 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjendamise kohustust rikkudes;

6) oleks maakohus pidanud taastama menetluse TsMS § 417 lg 2 alusel. Kaja võis TsMS § 415

lg 1 p-de 1 ja 3 alusel esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Ka Tallinna

Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-13-37126 otsuse p-s 10 märkinud, et TsMS § 415 lg 1 p 1

kohaselt ei eelda kaja rahuldamine mõjuva põhjuse olemasolu siis, kui hagimaterjalid toimetati

kostjale kätte muul viisil, kui isiklikult allkirja vastu või elektrooniliselt. Kuigi TsMS-i muudetud

redaktsioon sisaldab ebaselgust, mis võimaldab mitmeti mõistmist kättetoimetamise põhimõtetes

ning seaduses ei ole selgelt esile toodud, mida tuleb elektroonilise kättetoimetamisena mõista,

leidis ringkonnakohus, et elektroonilise kättetoimetamisena § 415 lg 1 p 1 tähenduses tuleb mõista

kättetoimetamist TsMS § 3111 tähenduses. See tähendab sellist kättetoimetamist, kus

menetlusdokumendid

toimetatakse

menetlusosalisele kätte selleks loodud

spetsiaalse

infosüsteemi kaudu. Seega ei saa elektrooniliseks kättetoimetamiseks lugeda mitte igat

küberneetilist kanalit pidi toimunud andmeedastust. Nii ei saa TsMS § 415 lg 1 p 1 tähenduses

elektrooniliseks kättetoimetamiseks lugeda ka e- posti teel toimunud dokumentide saatmist.

Sellist lähenemist toetab ka loogika, et TsMS § 415 lg 1 p-i 1 varasema redaktsiooni kohaselt ei

olnud kaja esitamiseks mõjuvat põhjust vaja siis, kui hagimaterjalid toimetati kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Alates 01.01.2013.a täiendati § 415 lg 1 p-i 1 redaktsiooni

ja lisati sinna täiendavalt „elektrooniline kättetoimetamine“. Eelduslikult võiks muudetud normi

eesmärgiks pidada seda, et seadusandja soovis täiendada loetelu veel ühe kindla, selgelt tõendatud

kättetoimetamise viisiga, milleks võiks pidada läbi spetsiaalse arvutiprogrammi toimuvat

kättetoimetamist;

7) rikub kaja rahuldamata jätmine kaebaja õigust tõhusale õiguskaitsele. PS §-dest 14 ja 15

tulenevad põhiõigused sisaldavad endas isiku subjektiivset õigust nõuda ja riigi objektiivset

kohustust tagada menetluse tõhusus. Tegemist on menetluslike põhiõigustega, mille eesmärk on

avada tee isiku materiaalsete põhiõiguste teostamiseks ja tagada põhiõiguste tõhus kaitse (RKÜKo

22.03.2011, 3-3-1-85-09, p 75). Vaidlustatav määrus rikub selgelt kaebaja PS § 24 järgset õigust

olla oma kohtuasja arutamise juures. Samuti ei ole vaidlustatav määrus kooskõlas ka kohtute

senise praktikaga sarnaste olukordade lahendamisel;

8) on hageja nõustunud kaja rahuldamisega ja menetluse taastamisega. Kaja lahendamisel tuli

kaebaja hinnangul kohtul arvestada muuhulgas menetlusosaliste põhiõiguste ja nende võimaliku

riivega. Eelkõige tuli kohtul kaaluda, kas kaja rahuldamine riivaks ebamõistlikult hageja

põhiõigust efektiivsele õiguskaitsele. Kuna hageja on ise kinnitanud, et kaja tuleb rahuldada ja

menetlus taastada, siis arusaadavalt pole hageja nimetatud õigust rikutud. Käesolev tsiviilasi ei

ole ebamõistlikult kaua olnud kohtu menetluses. Eeltoodust tulenevalt kaaluvad kostja

põhiõiguste riive üles hageja võimaliku õiguste riive kaja lahendamisel, seega on õigem menetlus

taastada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tartu Maakohtu

13. augusti 2014 määrus tuleb tühistada menetlusnormi ebaõige kohaldamise tõttu.

Ringkonnakohus on seisukohal, et K. Jakobsoni kaja Tartu Maakohtu 31. märtsi 2014

tagaseljaotsusele tuleb rahuldada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas taastada.

7. Ringkonnakohus märgib esmalt, et vastavalt TsMS § 472 lg-le 1 ja 3 on viivitamata täidetavaks

tunnistatud tagaseljaotsuse täitmise peatamine võimalik põhistatud avalduse alusel. K. Jakobson

on esitanud määruskaebuses ka taotluse peatada käesolevas tsiviilasjas tehtud tagaseljaotsuse

viivitamatu täitmine, kuid ei ole oma taotlust põhistanud. Samas ei ole viivitamatu täitmise

peatamine antud juhul vajalik, sest kostja saavutab selle eesmärgi käesoleva määruskaebuse

lahendamisel ja menetluse taastamisel TsMS § 418 lg 1 alusel.

8. Ehkki vaidlustatud määruses, millega maakohus on jätnud kaja rahuldamata ja menetluse

taastamata, on nimetatud mitut katset erineval viisil kostjale dokumentide kättetoimetamiseks, on

Tartu Maakohtu 31. märtsi 2014 tagaseljaotsuse tegemisel tuginetud dokumentide

kättetoimetatuks lugemisele TsMS § 325 alusel. Ringkonnakohus nõustub kostja väite ja

põhjendustega, et nõuetekohaseks dokumentide kättetoimetamiseks TsMS § 325 alusel tulnuks

dokumendid jätta kostja postkasti. Kuna seda ei ole tehtud, on maakohus ebaõigesti lugenud

dokumendid kättetoimetatuks TsMS § 325 alusel, mistõttu ei olnud tagaseljaotsuse tegemine

põhjendatud.

Kuna dokumente ei toimetatud kätte kostjale isiklikult, on õige määruskaebuses esitatud

seisukoht, et vastavalt TsMS § 415 lg 1 p-le 1 võis tagaseljaotsusele esitada kaja sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust. Seetõttu ei olnud mõjuv põhjus vajalik ka menetluse taastamiseks (TsMS §

417 lg 2 teine lause).

9. Ringkonnakohus lisab, et ainuüksi hageja nõusolek kaja rahuldamiseks ja menetluse

taastamiseks ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuid hageja vastusest kajale saab

järeldada, et ka hageja on huvitatud käesoleva tsiviilasja sisulisest lahendamisest. Sellises

olukorras ja arvestades kostjal hagile vastuväidete olemasolu on õigusselguse huvides mõistlik

lahendada pooltevaheline vaidlus sisuliselt, mitte tagaseljaotsusega.

10. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et K. Jakobsoni kaja on põhjendatud ja menetlus

käesolevas tsiviilasjas tuleb taastada. TsMS § 418 lg 1 kohaselt Tartu Maakohtu 31. märtsi 2014

tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Tsiviilasi Venture 22 OÜ hagis Karl Jakobsoni vastu

29 290,40 euro väljamõistmiseks tuleb saata Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks.

11. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel tagastada Unilaw

Õigusbüroo OÜ-le (registrikood: 12055489, konto nr YYXXXXXXXXXXXXXXXXXX)

määruskaebuse

esitamisel

28. augustil

2014

Rahandusministeeriumi

kontole

nr

EE932200221023778606 viitenumbrile 2900072699 tasutud riigilõiv 50 eurot.

Kuna ringkonnakohus asus seisukohale, et hagiavaldust ja menetlusse võtmise määrust ei

toimetatud kostjale kätte nõuetekohaselt, ei kohaldu kaja kautsjoni tagastamisele TsMS § 149 lg

51. Kaja rahuldamise tõttu ja TsMS § 149 lg 5 alusel tuleb kostjale tagastada kaja esitamisel

tasutud kautsjon. 9. juunil 2014 Rahandusministeeriumi kontole nr EE932200221023778606

viitenumbrile 3100057455 tasutud kautsjon 425 eurot tuleb tagastada Unilaw Õigusbüroo OÜ-le

(registrikood: 12055489, konto nr YYXXXXXXXXXXXXXXXXXX).

12. Menetluskulude jaotuse määrab kohus kindlaks asjas lõpplahendi tegemisel.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/