3-14-50654/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50654 Haldusasi Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.09.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Reinomäe määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Jaak Reinomägi Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.09.2014. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

J. Reinomägi esitas 27.04.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, nõudes Viru Vangla toimingu (27.02.2014 talle saabunud paki avamine) õigusvastasuse tuvastamist ning ettekirjutuse tegemist vaidlusaluste esemete hävitamise keelamiseks, kui neile ei tulda järele, ning esemete edastamiseks koos kaebajaga Rakvere arestimajja. Ühes kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel. 2. Tartu Halduskohus jättis 06.06.2014. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning andis riigilõivu tasumiseks tähtaja 15 päeva määruse kättesaamisest. Tartu Ringkonnakohus jättis 19.06.2014. a määrusega halduskohtu määrusele esitatud määruskaebuse rahuldamata. 3. Tartu Halduskohus andis 05.08.2014. a määrusega kaebajale kaebuselt riigilõivu tasumiseks täiendava tähtaja 7 päeva arvates 05.08.2014. a määruse kättesaamisest.

4.

J. Reinomägi esitas 10.08.2014 taotluse riigi õigusabi saamiseks, milles selgitas, et kohtud kuritarvitavad enda volitusi, kuna kaebajal ei ole võimalik tutvuda Tartu Ringkonnakohtu 19.06.2014. a määruses viidatud Riigikohtu määrusega nr 3-7-1-3-61-12. Kaebajal jäi seetõttu ka edasikaebeõigus kasutamata. Eeltoodust lähtuvalt leidis kaebaja, et tal on enda õiguste kaitseks ning inimväärikust alandava kohtlemise lõpetamiseks vaja riigi õigusabi. Vastuseks halduskohtu poolt 26.08.2014 koostatud riigi õigusabi taotluse käiguta jätmise määrusele esitas kaebaja 08.09.2014 täpsustatud taotluse, milles märkis, et soovib õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. 5. Tartu Halduskohus tagastas 11.09.2014. a määrusega kaebuse (p 1) ning jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata (p 2). Määruse kohaselt tagastati kaebus riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Riigi õigusabi taotluse osas viitas halduskohus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-le 1, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.

J. Reinomägi esitas 21.09.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11.09.2014. a määrusele. Kaebaja palus tühistada Tartu Halduskohtu 11.09.2014. a määruse ning teha uus määrus, millega riigi õigusabi taotlus rahuldada, et kaebaja saaks kaebuse tagastamise vaidlustamisel oma õigusi kasutada. Määruskaebuses kirjeldas kaebaja asjaolusid, miks ta ei saanud vaidlustada Tartu Ringkonnakohtu 19.06.2014. a määrust käesolevas haldusasjas. Kaebaja on Riigikohtu määrust nr 3-7-1-3-61-12 nõudnud teabenõude korras nii Viru Vanglalt, Tartu Ringkonnakohtult kui ka Riigikohtult, kuid ei ole määrust saanud. Veel selgitas kaebaja, et vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi 31.07.2014. a määrusele nr 3-7-1-3-190-14 on kaebaja kinnipeetav, kellel puudub regulaarne sissetulek ning kellele pole HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel keelatud menetlusabi anda. Kaebaja vabastati viidatud määrusega kautsjoni tasumisest määruskaebuse esitamisel. Olenemata Riigikohtu määrusest nr 3-7-1-3-190-14 leidis halduskohus käesolevas asjas oma 06.06.2014. a määruses, et kaebajale on keelatud anda menetlusabi. Eelnev kinnitab, et kaebaja taotlus riigilõivust vabastamata jätmiseks jäeti rahuldamata diskrimineerivatel tunnustel ning kaebaja kaebus tagastati õigusvastaselt. Eeltoodud asjaolud kinnitavad ka seda, et kaebaja pole võimeline ise enda õigusi kaitsma nii, et riigi omavoli tema õigusi ei kahjustaks. Riigi õigusabi jäeti andmata selleks, et kohus saaks omavolitseda. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebajal kui kuriteos süüdistataval on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg 3 p-de b ja c alusel õigus ennast kaitsta ning saada selleks ka võimalusi. Viidatud õigus ei ole kaebajale antud juhul tagatud. Riigi õigusabi mittemääramist saab tõlgendada kaebaja kui süüdistatava takistamisena tema õiguste kaitsmisel. 7. Tartu Halduskohus võttis 30.09.2014. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11.09.2014. a määruse peale menetlusse selle resolutsiooni p-i 2 osas, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohus mõistis kaebaja määruskaebust õigesti selliselt, et määruskaebus on esitatud ainult Tartu Halduskohtu 11.09.2014. a määruse resolutsiooni pile 2, ning mitte p-ile 1. Määruskaebuse lõpus esitatud taotlusest nähtub, et kaebaja vaidlustab riigi õigusabi andmata jätmist ning kavatseb kaebuse tagastamist vaidlustada hiljem.

9. Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi andmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kohtute infosüsteemist (KIS 2) nähtuvalt on

J. Reinomägi kohtutele haldusasjades kaebusi esitanud juba alates 2005. aastast ning praegusel ajal näitab KIS 2, et kaebajal on kõikides kohtuastmetes haldusasjades menetlusi kokku 293. Taoline kogemus kohtusse pöördumisel, edasikaebeõiguse kasutamisel ning menetlustes osalemisel viitab selgelt kaebaja võimele enda õigusi kaitsta. Lisaks on kohus käesoleva haldusasja materjalidega, sh kaebaja esitatud kaebuse ja määruskaebustega tutvudes veendunud, et käesolev haldusasi ei ole niivõrd keeruline, et kaebajale oleks õigustatud riigi õigusabi andmine. Kaebaja on olnud ise võimeline oma kaebust ja määruskaebuseid arusaadavalt põhjendama.

10. Kohus märgib, et määruskaebuses esitatud väited kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmise määruse õigusvastasuse osas on asjassepuutumatud, sest määruskaebus on esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise määruse peale. Riigilõivu tasumisest vabastamata jätmist puudutavad etteheited olid asjakohased Tartu Halduskohtu 06.06.2014. a määruse vaidlustamisel, mis on praeguseks aga jõustunud. Asjaolu, et kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 06.06.2014. a määrusele ei olnud edukas, ei viita kaebaja võimetusele oma õigusi kaitsta, vaid sellele, et määruskaebus oli sisult põhjendamatu. Väited kohtu omavolitsemise kohta, kui kaebajal puudub esindaja, on paljasõnalised ja alusetud. Asjaolu, et kaebaja pole saanud tutvuda Riigikohtu määrusega nr 3-7-1-3-61-12, kuna tegemist ei ole avalikustatud lahendiga, ei tähenda, et sellele tuginedes on kohtud omavolitsenud. Viidatud Riigikohtu määruse sisu on kohtutele teatavaks saanud kohtutevahelise teabevahetuse teel ning seal väljendatud Riigikohtu seisukohtade kasutamine on õiguspärane. Kohtud tuginevad selles määruses väljendatud seisukohtadele olenemata asjaolust, kas kinnipeetavast kaebajat esindab riigi õigusabi korras advokaat või mitte.

11. Kaebaja tugines määruskaebuses ka EIÕK art 6 lg 3 p-dele b ja c. EIÕK art 6 lg 3 kohaselt on igal

kuriteos

süüdistataval

vähemalt

järgmised

õigused:

/../

b) saada piisavalt aega ja võimalusi enda kaitse ettevalmistamiseks; c) kaitsta end ise või enda poolt valitud kaitsja abil või saada tasuta õigusabi juhul, kui õigusemõistmise huvid seda nõuavad ja süüdistataval pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks /../. Ringkonnakohus märgib, et viidatud säte ei reguleeri süüdistatule riigi õigusabi andmist haldusasjades, vaid säte on suunatud süüdistatava õiguste kaitsele kriminaalasjades. Seega on viide EIÕK art 6 lg 3 p-dele b ja c asjakohatu.

12. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

11.09.2014. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata. Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/