4-14-5498/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. septembril 2014, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-14-5498 Kohtunik Galina Jasnjuk Koh

tuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Riina Palmi Menetlusalune isik S.T isikukood xxx, elukoht xxx ,

Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond, asukoht Vahtra 3, 21003 Narva.

Väärteoasi

S.T kaebus Politseija Piirivalveameti Ida

prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 17.06.2014 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,14,003015. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja:

S.T

Kohtuvälise menetleja esindaja: Politsei-ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna

piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Dmitri Narolin Tunnistajad A U , M L Kohtuistungi toimumise aeg 19.08.2014, 09.09.2014. RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p § 135 lg 2 ja § 155 1,

-156

Jätta kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri S.T

korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse

vanemväärteomenetleja Irina Reino 17.06.2014 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr

2330,14,003015 S.T 242 lg 1 alusel rahatrahviga 10 karistamises liiklusseaduse § trahviühiku ulatuses, s nelikümmend) eurot, o 40 ( muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr

2(2)

EE403300333416110002 Danske pangas või arveldusarvele nr EE701700017001577198 №rdea pangas, viitenumber 10220145130207.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on

kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud

03.07.2014.a saabus Viru Maakohtule S.T kaebus Politseija Piirivalveameti Ida

prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse

vanemväärteomenetleja .2014.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr Irina Reino 17.06 2330,14,003015.

17.06.2014.a tegi Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva

politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino väärteoasjas otsuse nr Liiklusseaduse § 2 2330,14,003015, millega karistas S.T 42 lg 1

rikku 40.00 eurot selle eest, et tema mise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so summas 18.05.2014.a kella 14.30 paiku Ida-Viru maakonnas, Narva linnas, Joala tn 3 juhtis mootorsõidukit sõidutas reisijat, kes ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga.

S.T palub oma kaebuses tühistada otsus täies ulatuses. Ta ei ole rikkunud Liiklusseadus § 242 lg 1.

Kohtuistungi käigus toetas kaebust ja selgitas, et ta 18.05.2014.a kella 14.30 paiku S.T juhtis mootorsõidukit kõrval istu oli turvavööga kinnitatud , tema s kaasreisija P T. P T . Auto o

li

heledat värvi ka heledat värvi. särk ja rihm o li P T seljas oli heleroheline T- . S.T arvab, et

politseinikud eksivad, sest seal o lehed, vari. li allee, kõrged puud,

Tunnistaja A U 18.05.2014.a kella 14.30 paiku ta oli patrullis. Patrull sai andis kohtus ütlusi, et raadiosaatja teel infot, et Tallinna maanteel liigub kahtlase sõidustiiliga auto. Patrull liikus Raudtee tänava suunas ja koheselt pööras eile vastu sõiduauto. Pööramise hetkel mootorsõiduki n kiirus oli väike, kaasreisija ei olnud turvavööga kinnitatud. See, et ei olnud turvavööga kinnitatud, kaasreisija A U o

, , n kindel, kuna auto pööramise hetkel oli ilm päikeseline salong oli läbi näha läbi akna oli

näha kuidas turvavöö ripub auto uste vahelise küljeposti juures. rippus kuni klaasi lõpuni. Rihm Kuid kindlasti turvavöö ei läinud üle õla. Seejuures, kaasreisijal oli hele riietus seljas kaasreisija

ja

selles autos on tur oli v vavöö tumedat värvi. Autjuhil oli turvavöö kinni. Nähtavus äga hea,

3(2) päikeseline päev, mingeid takistusi ei olnud.

Tunnistaja M L andis kohtus ütlusi, et 18.05.2014.a kella 14.30 paiku ta oli patrullis. Kalda tänava

poolt liikus sõiduauto Hyundai, mis keeras Joala 3 maja juurde. Ilmastikutingimused olid head, päike paistis, vihma ei sadanud ja oli väga hästi näha, et autos sõitev reisija ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. Autojuht oli turvavööga kinnitatud. Kuid samal ajal peab autojuht veenduma

selles, et reisija ka oleks sõidu ajal nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. Autoklaasid ei olnud toonitud. - kui ka tagantpoolt, kui Posti ja selle reisija vahel ei olnud näha mingit turvavööd. Nii eest

auto keeras oli igast vaatenurgast näha, et turvavöö ei olnud kinnitatud. Peale seda patrull keeras

ringi, lülitas vilkurid sisse ja sõit autole järgi, ning läbi aknaklaasi oli näha kuidas is kaasreisija

turvavööd peale pani. Kui auto peatus reisijal turvavöö , siis oli juba kinnitatud. Tunnistaja M L nägi, et sõidu ajal turvavöö ei olnud kinnitatud. kaasreisija

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et süüline käitumine LS § 33 lg 11 p 4 nõuete S.T

rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 2 lg 1 järgi. Kohtuvälise menetleja 42

17.06.2014.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,1 on seaduslik ning kohtuväline 4,003015 menetleja ei nõustu väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohtuistungil on avaldatud:

- 2330,14,003015 (tl 3 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr ),

- S.T 18.05.2014.a kella 14.30 paiku Ida-Viru väärteo protokoll selle kohta, et

maakonnas, Narva linnas, Joala tn 3 juhtis mootorsõidukit sõidutas reisijat, kes ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. (tl 9 ),

- menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll selle kohta, et ta ei ole rikkunud Liiklusseadust (tl 11 ),

Maakohtu seisukoht

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Karistusseadustiku § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. S.T leiab, et temal ei ole S.T süüd oli turvavööga kinnitatud. S.T arvab, et po , sest P T litseinikud eksivad, sest seal oli allee, kõrged puud, lehed, vari. heledat värvi ka heledat värvi. P Peale selle auto o li . Rihm o li T seljas oli

heleroheline T- tud särk. Kaebuse esitaja leiab, et kaebuses öeldud ja kohtulikul uurimisel kinnita asjaolude alusel võib kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada.

Tunnistaja A U andis kohtus ütlusi, et kaasreisija ei olnud turvavööga kinnitatud. See, et

kaasreisija ei olnud turvavööga kinnitatud, A on kindel, kuna auto pööramise hetkel oli ilm U päikeseline, salong oli läbi näha, läbi akna oli näha kuidas turvavöö ripub auto uste vahelise küljeposti juures. Rihm rippus kuni klaasi lõpuni. Kuid kindlasti turvavöö ei läinud kaasreisija üle õla. Seejuures, kaasreisijal oli hele riietus seljas ja selles autos on turvavöö tumedat värvi. Nähtavus oli väga hea, päikeseline päev, mingeid takistusi ei olnud.

4(2)

Tunnistaja M L 18.05.2014.a kella 14.30 paiku ta isija ütluse kohaselt nägi, et sõidu ajal kaasre turvavöö ei olnud kinnitatud. Ilmastikutingimused olid head, päike paistis, vihma ei sadanud ja oli

väga hästi näha, et autos sõitev reisija ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. Autoklaasid ei

olnud toonitud. Posti ja selle reisija vahel ei - kui ka olnud näha mingit turvavööd. Nii eest tagantpoolt, kui auto keeras oli igast vaatenurgast näha, et turvavöö ei olnud kinnitatud. Peale seda patrull keeras ringi, lülitas vilkurid sisse ja sõit autole järgi, ning läbi aknaklaasi oli näha kuidas is kaasreisija turvavööd peale pani. Kui auto peatus turvavöö , siis oli reisijal

juba kinnitatud.

Tunnistajad M L ja A U . Tunnistaja M L kirjeldas

andsid üksikasjalikud ütlused väärteo väga detailselt.

Peale selle ta nägi läbi aknaklaasi kuidas kaasreisija turvavööd peale pani. Kohus ei näe vastuolusid M L A U vahel. tunnistajad ütluste ja ütluste Mõlemad nägid, et sõidu ajal kaasreisija turvavöö ei olnud kinnitatud.

Kohus võtab arvesse tunnistajate ütlused. ütluste Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja te

usaldusväärsuses, kuna need on loogilised, järjepidevad, kooskõlas teiste toimiku materjalidega ja omavahel vastavuses. Kohus usaldab A U ja M L

ütlusi.

Kaebuse esitaja S.T ütlused loeb kohus ebausaldusväärseteks, kuna need on

paljasõnalised ja ülalnimetatud tõenditega vastuolus. Kohus jõuab järeldusele, et S.T andis

kohtuistungi käigus ütlusi, mille eesmärgiks on kinnitada oma süütust.

On tuvastatud, et videosalvestus on sündmuskohal tehtud. Politsei esindaja selgitas, et video on oma pikkuselt küllaltki lühike. Videol ei ole nii hästi näha autosalongi. See video tõendab kaudselt, et

auto sõidukiirus oli väike ja autode vahel oli väike vahemaa. enetlusalune isik on nõus, et M nähvatus oli hea. Politsei esindaja arvab, et antud juhul on videosalvestus kaudne tõend, mis tõendab

ainult seda, et nähtavus oli hea, kiirus oli väike ja kaebuse esitaja auto keeras, siis oli kolmemõõtmeline nähtavus. Auto ei sõitnud mööda ainult ühe tasapinnaga, vaid see keeras ning oli

politseiametnikele nähtav kõikidelt tasapindadelt. Kuid S.T süü kinnitatakse tunnistajate ütlustega ja toimiku materjalidega.

Kohtuvälise menetleja esindaja arvab, et ei täitnud LS § 33 lg 11 p 4 nõudei S.T

d.

LS § 33 lg 11 p 4 on märgitud, et sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse §

juhil on keelatud

30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lõike 4 või § 36 lõike 6 kohast

turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga. liku uurimise käigus oli tuvastatud, et Kohtu

autojuht oli turvavööga kinnitatud. Kuid samal ajal peab autojuht veenduma selles, et reisija ka oleks sõidu ajal nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. aasreisija turvavöö ei olnud kinnitatud sõidu K

ajal.

Seega S.T 18.05.2014.a kella 14.30 paiku Ida-Viru maakonnas, Narva linnas, Joala tn 3 juhtis mootorsõidukit sõidutas reisijat, kes ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga.

Kuna kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust arutatakse kohtuistungil, kohus võib lähtudes VTMS § 2 ja KrMS § 15 lg 1 tugineda kohtuotsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud.

Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 2 ootorsõiduki või 42 lg 1 kohaselt m - trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse § –203, § -des 201 -des

205 -des 209, 211 ja -des 214 -des 221 -des 226 –207, § 212, § –219, § –224 või § –241 sätestatud

5(2) väärteokoosseis, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

Kohus ei leidnud kohtulikul uurimisel kahtlustusi ja vastuolusid, mis jäid kohtuistungil kõrvaldamata.

Kohus on seisukohal, et nii väärteoprotokollis kui ka otsuses on täielikult kajastatud rikkumise

asjaolud, väärteo kirjeldus on täielik ning täpsustamist ei vaja. Väärteoprotokoll on täidetud kooskõlas VTMS § ga 69. Üldmenetluse otsus on koostatud kooskõlas VTMS § - -ga 74.

Kohus leiab, et kaebuse esitaja ei täitnud LS § 3 4 tulenevat nõuet, mille kohaselt 3 lg 11 p juhil on keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud.

Kohus leiab, et S.T rteo toime kergemeelsusest. pani talle süüks arvatud vää

KarS § 18 lg 2 järgi paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu

loodab seda vältida. Kohus leiab, et käesoleval ju võimalikuks süüteokoosseisule hul pidas S.T

vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida, pannes kergemeelsusest toime väärteo.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja

kohus leiab, et S.T 4 talle süüks arvatud LS § 2 2 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo - toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

LS § 2 2 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 kohaselt on 4 rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.

S.T 242 lg 1 on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest LS § alusel rahatrahviga 10 40 eurot. trahviühikut, so

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis puhul on tuvastatud.

S.T

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et määratud rahatrahv ei ole liiga suur, kuna see on mõistetud alla keskmist määra ning käesoleval juhul ei esine enam ka karistust kergendavat asjaolu, kuna kohtuistungil ei kahetsenud S.T

väärteo toimepanemist, leides, et ta ei pannud väärtegu toime.

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja esindaja, tunnistajad, uurinud vahetult

6(2)

asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et otsus väärteoasjas nr

2330,14,003015 on seaduslik.

Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja S.T üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,14,003015 muutmata.

Kohus juhindub -st 132, 134, 135. otsuse tegemisel VTMS §

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik