2-13-11337/30 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 13. oktoobril 2014

tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-13-11337

Kohtuasi

OÜ

XXX

hagi

XXXAS

vastu

kindlustushüvitise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

115 524,30 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX),

lepingulised esindajad adv. Alar Urm ja adv.Olavi-Jüri Luik

Kostja: XXXAS (registrikood XXX, asukoht XXX),

lepinguline esindaja Allan XXX

Kohtuistungi aeg

27. august 2014

Resolutsioon

1. OÜ XXX hagi XXXAS vastu kindlustushüvitise

väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista XXXAS-ilt põhivõlg 90 114,72

(üheksakümmend tuhat ükssada neliteist eurot ja 72 senti) ja

viivis perioodil 25.06.2012 kuni 27.08.2014 16 101,40

(kuusteist tuhat ükssada üks eurot ja 40 senti) OÜ XXX

kasuks

3. Välja

mõista

XXXAS-ilt

viivis

põhinõude

(90 114,72) rahuldamata osalt alates 28.08.2014 kuni

põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras OÜ XXX kasuks

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta 2% ulatuses OÜ XXX ja 98%

ulatuses XXXAS-i kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel

esimese

astme

kohtu

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud

Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt on kostja ja XXXOÜ vahel sõlmitud kindlustusleping

tüüptingimustel THC 20091 ja ÜU 20021. Kindlustuslepingu kohaselt on kindlustatud isikuks

hageja, mis kajastub väljastatud poliisil nr XXX.

Hageja teostas jaanuaris 2012 asfalditehase montaažitöid objektil, mille tellijaks oli Maanteeamet.

23.01.2012 leidis aset kindlustusjuhtum. Hageja, kes rentis tööjõudu XXXOÜ-lt, teostatavate

asfalditehase montaažitööde käigus kukkus kraanalt alla konteiner, mis kahjustas läheduses

asuvaid seadmeid. Kahju kannatas kolmas isik XXXAktsiaselts. Tekkinud kahju suuruseks on 102

026,72 eurot. Hageja teatas kostjale 23.01.2012 kindlustusjuhtumi aset leidmisest ning nõudis

kindlustushüvitise väljamaksmist. Kostja teatas 25.06.2012 kindlustushüvitise väljamaksmisest

keeldumisest. Hageja on seisukohal, et kostja vastuväited ei ole kohased ja kindlustushüvitis

kuulub väljamaksmisele.

Poolte vahel on sõlmitud kindlustusleping ja hageja on tasunud kindlustusmakseid. Toimunud on

kindlustusjuhtum, millest hageja on kostjat teavitanud. Hageja vastutab XXXAS-ile tekitatud

kahju eest, mille peab kostja hüvitama.

Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et juhul, kui objekt ei ole deklareeritud, puudub

kindlustusandjal kohustus kahjuhüvitis välja maksta (tüüptingimuste punktid 34 ja 36).

Kindlustuslepingu esemeks on vastutus kolmandale isikule tekitatud kahju eest, samuti poliisil

märgitud vara. Poliisil märgitud deklaratsioonide esitamine on seotud varakindlustusega, mitte

vastutuskindlustusega.

Deklaratsiooni esitamata jätmine ei ole hüvitusvälistus. Vastavalt VÕS § 427 lg 1 on § 452 lg 2

sätestatu imperatiivne, sättest kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised. Deklaratsiooni esitamine

või esitamata jätmine ei mõjuta kahju toimumise ohtu ega kahju suurust. Pooled on kokku

leppinud, mis mahus on ehitusobjektid kindlustatud. Kindlustuspoliisil on märgitud, et

prognoositud ehitustööde lepinguline aastamaht on 2 250 000 eurot, kusjuures suurim ühe

ehitatava ehitise maksumus on 1 200 000 eurot. Pooled ei vaidle, et ehitusobjekti, millel toimus

kindlustusjuhtum, maksumus ei ületa poliisil märgitud summat. Poliisi kohaselt on kuni

olukorrani, kus ehitusmaht ületab kokkulepitud aastamahu, vastutuskindlustuse kindlustuskaitse

automaatne.

Vastutuskindlustuse puhul seab kindlustusandja kohustuse ulatusele piirid üksnes rahasumma

suurus. Objekt, millel on toimunud kindlustusjuhtum, jääb kokkulepitud rahasumma piiresse.

Hageja on käitunud vastavalt tüüptingimuste punktile 34 ning deklareerinud asfalditehase

montaažitööd 23.01.2012 hommikul. Vastutuskindlustuse üks eesmärk on hüvitada kannatanule

tekitatud kahju. Kahju on kolmandale isikule tekkinud ning see tuleb vastutuskindlustuse alusel

hüvitada. Tüüptingimuste punkt 36 on tühine vastuolu tõttu VÕS § 452 lg 2 sätestatuga.

Hageja ei nõustu kostja väitega, et kasutatud masinad ja seadmed on kindlustatud vaid juhul, kui

need on eraldi kindlustuslepingus märgitud (tingimuste THC20091b punkt 44.10), kuna

kindlustusjuhtumiga kahjustus portatiivne asfalditehase osa, mis koosnes lintkonveierist,

metallkorstnast ja bituumenikonteinerist. Tegemist on paigaldamisjärgus tehnoloogiliste

seadmetega, mitte hageja poolt kasutatud seadmetega.

Hageja ei nõustu kostja hüvitise maksmisest keeldumise alusena viidatud tingimuse THC20091

punktile 200, mille kohaselt ei hüvitata töö tellijale kahju, mis tekkis olemasolevale ehitisele ja

punktile 203, mille kohaselt vastutuskindlustuse alusel ei hüvitata olemasolevale ehitisele tekkinud

kahju osas, milles olemasolev ehitis oli kahju põhjustanud kindlustatu valduses, kasutuses,

kontrolli all või tema tegevuse objektiks.

Hageja on seisukohal, et asfalditehase käsitamine olemasoleva ehitisena on ebakohane.

Asfalditehas on tehnoloogiline seade, mis paigaldatakse kohta, kus soovitakse asfalti toota.

Tegemist on mitme veoki haagisega, millele laetud seadmed on haagiselt teisaldamata või ka

teisaldades teatud viisil kokku ühendatuna võimaldavad toota asfalti. Lisaks märgib hageja, et

tingimuse punkt 203 on kindlustusvõtjat ebamõistlikult kahjustav, kuna sellega välistab

kindlustusandja oma vastutuse, mistõttu on see VÕS § 42 lg 1 kohaselt tühine. Tingimuse punkti

203 kehtivuse korral muutuks vastutuskindlustuslepingu sõlmimine kindlustusvõtja jaoks

sisutühjaks.

Kostja on 26.09.2012 kirjas viidanud tüüptingimuste THS20091 punktile 12.4, milles on

sätestatud, et kolmandaks isikuks ei ole objekti tellija. Tingimus ei täpsusta mõistet „tellija“.

Hageja mõistis tingimust nii, et tellijana on käsitletav isik, kes on ehitusobjekti tellinud. Praegu ei

ole objekti tellija see, kes kahju kannatas. VÕS § 39 lg 1 sätestab, et tüüptingimust tuleb tõlgendada

nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.

Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Seega tuleb

tüüptingimuses sätestatud mõistet „tellija“ mõista nii, nagu hageja sellest aru sai – tellijaks on

Maanteeamet. XXX Aktsiaselts on kolmas isik nii kindlustuslepingu kui ka VÕS regulatsiooni

mõttes ning talle tekkinud kahju tuleb vastutuskindlustuse alusel hüvitada. Vastutuskindlustuse

lepingu sõlmimine on hageja jaoks sisutühi, kui vastutus objekti tellija ees tüüptingimusega

välistataks. Ei esine mõistlikku põhjust, miks ei peaks ehitustööde teostamisel tellijale

õnnetusjuhtumisega tekitatav kahju olema hüvitatav vastutuskindlustuse alusel.

Hüvitis muutus sissenõutavaks hiljemalt 25.06.2012, kui kostja teatas hagejale hüvitise

mittemaksmise otsusest. Tüüptingimuste ÜU 20021 punkti 72 kohaselt on viivisemääraks 0,1%,

kostja on viivisesummat piiranud, sätestades, et viivis ei tohi ületada 10% väljamaksmisele

kuuluvast summast. Kostja piirab makstava viivise suurust, mis VÕS § 451 kohaselt on tühine

kokkulepe. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-178-12 punktis 25 märkinud, et selline tüüptingimus

on VÕS §-ga 451 osaliselt vastuolus. Riigikohus leidis, et nimetatud sättest tuleneb nõue, et

kindlustushüvitise maksmisega viivitamisel tuleb tagada vähemalt seadusjärgse viivise maksmine,

st viivise maksmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Seega saab tüüptingimuse

järgi arvestada viivist 0,1% päevas kuni 10%-ni kindlustushüvitisest. Kui lepingujärgse viivise

arvestuse järgi saaks kostja vähem raha kui seadusjärgset viivist arvestades, tuleb vahe ulatuses

arvestada viivist seadusjärgses ulatuses.

Seetõttu palub hageja juhul, kui kohtulahendi tegemisel ületab seadusjärgses määras arvutatud

viivis 10% põhinõudest, arvestada viivist seadusjärgses määras. Kui viivise suurus ei ületa 10%

põhinõudelt, palub hageja viivist arvestada kindlustustingimustes nimetatud määras ehk 0,1%

päevas. Seega on TsMS §-s 367 reguleeritud viisil viivise arvutamine hageja alternatiivnõue.

30.09.2013 ja 27.08.2014 vähendas hageja enda nõude summat käibemaksu ja omavastutuse

summa võrra, seega jäi põhinõude summaks 90 114,72 eurot ja alates 25.06.2012 kuni 27.08.2014

VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel arvutatud viivise summaks 16 101,40 eurot.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta.

Vastuväidete kohaselt baseeruvad kostja ehitus ja montaažitööde kindlustustingimused

rahvusvahelistel ehitustöödega seotud riskide kindlustamisel („Constraction all risk insurance“

ehk CAR) ja montaažitööde kindlustamisel („Erection all risk insurance“ ehk EAR);

- vaidlusaluse kindlustuslepingu näol on tegemist aastamahu kindlustuslepinguga, milles lepiti

kokku, et prognoositav ehitustööde maht on 2 250 000 eurot, suurima maksumusega ehitatava

ehitise maksumus on 1 200 000 eurot ja kindlustusega hõlmatud tööd, lisakaitsed ning

vastutuskindlustuse kindlustussumma;

- ehitus- ja montaažitööde kindlustuse näol on tegemist varakindlustusega, millele lisaks on

võimalik võtta kindlustuskaitse alla kindlustatud ehitise või monteeritava seadme tööde käigus

tingimustes piiritletud juhtudel kolmandale isikule tekkivad kahjud;

- aastamahu lepingu alusel on ehitus – ja montaažitööde objektid kindlustatud ainult juhul kui

nendest on kindlustusandjale deklareeritud ning kindlustusandja on kindlustuskaitset kinnitanud,

aastamahu

kindlustuslepingu

kindlustusobjekti

deklareerimise

kohustus

on

sätestatud

kindlustuspoliisi esimesel lehel, millest nähtuvalt peab kindlustusvõtja ehitus – ja montaažitööd

deklareerima 3 päeva enne tööde algust;

- XXX AS esitas kindlustusvõtja esindajana deklaratsiooni, millega soovis kindlustada

asfalditehase demontaaži ja montaažitöid 23.01.2012 kell 16.14, asfalditehase demontaaži ja

montaažitööde maksumuseks deklareeriti 12 900 eurot ning montaažitööde perioodiks märgiti

20.01. – 27.01.2012;

- asfalditehas sai kahjustada 23.01.2012 kella 9.00 ajal hommikul enne seda, kui hageja teatas

kostjale, et soovib montaažitöid kindlustada;

- hageja on peale kahjujuhtumit deklareeritud asfalditehase montaaži- ja demontaaži tööd

maksumusega (kindlustussumma) 12 900 eurot, avaldatud kahjusumma ei vasta deklareeritud

kindlustussummale;

- kasutatud vara saab kindlustada ainult erikokkuleppel, kuivõrd asfalditehas oli kasutatud, siis

selle kindlustamiseks oleks pooled pidanud sõlmima erikokkuleppe, mida ei ole tehtud;

- asfalditehase montaažitööd tellis mitte Maanteeamet, vaid XXXAS, kes ei ole kindlustuslepingu

mõistes kolmas isik ja seega ei kuulu kahju vastutuskindlustuse alt hüvitamisele,

- ristvastutuse laiendatud kindlustuskaitse alusel hüvitatakse samal ehitus- või montaažiobjektil

tegutsenud töövõtjale (sh peatöövõtjale või alltöövõtjale) või töövõtja töötajale kindlustusjuhtumi

tagajärjel tekkinud asjakahju;

- kuna asfalditehas oli kahjujuhtumi ajal hageja valduses, siis ei kuulu kahju hüvitamisele ka

tingimuste THC 20091 p 202 kohaselt vastutuskindlustuse alusel;

- tõendamata on kahju suuruse kujunemine, asjaolu kas hageja on kahju XXXAS-ile hüvitanud, ei

ole teada, mis on saanud kahjustunud asfalditehasest, kahju summast on maha arvamata

omavastutus 1250 eurot ja käibemaks.

Kohtuotsuse põhjendused

Pooltel ei ole vaidlust, et XXXOÜ ja kostja vahel on sõlmitud ehitus- ja montaažitööde aastamahu

kindlustusleping (poliis nr XXX) kindlustusperioodiga 21.04.2011 – 20.04.2012, et

kindlustusleping koosneb varakindlustuse osast ja vastutuskindlustuse osast, et kindlustusega on

hõlmatud ehitustööde lepinguline aastamaht 2 250 000 eurot ja suurim ühe ehitatava ehitise

maksumus 1 200 000 eurot, et kindlustuslepingu kohaselt on hageja kindlustatuks, et aastamahu

kindlustuslepingu poliisi kohaselt on kindlustusega hõlmatud hoonete üldehitustööd vastavalt

kindlustusandjale esitatud deklaratsioonidele, et kindlustuslepingu osaks on kindlustuse

üldtingimused ÜU20021 ja ehitus- ja montaažitööde kindlustuse tingimused THC 20091, et

kindlustusvõtjat on lepingu sõlmimisel esindanud XXXAS ning, et 23.01.2012 teostas hageja

Tallinn-Maardu lõigu tee-ehitustööde objekti asfalditehase montaažitöid, mille käigus juhtus

õnnetus ning sai kahju XXXAS.

Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjal on hagejale tema poolt 23.01.2012 asfalditehase

montaažitööde käigus XXXAS-ile tekitatud kahju hüvitamise kohustus.

Hageja on seisukohal, et primaarselt peab kostja kahju hüvitama vastutuskindlustuse regulatsiooni

alusel. Alternatiivselt leiab hageja, et kahju kuulub hüvitamisele varakindlustuse regulatsiooni

alusel.

Hageja väide, et ta on kahju 102 026,72 eurot XXXAS-le hüvitanud, on tõendatud XXXAS-i arve

MU0053 25.05.2012 tasumise osamaksete maksekorraldustega nr 36029 16.07.2012 summas

6391,17 eurot, nr 36232 16.08.2012 summas 6391,17 eurot, nr 36460 20.09.2012 summas 6391,17

eurot, nr 36465 25.09.2012 summas 12 782,34 eurot, nr 36639 23.10.2012 summas 6391,17 eurot,

nr 36881 29.11.2012 summas 6391,17 eurot, nr 36989 18.12.2012 summas 6391,17 eurot, nr

37957 16.05.2013 summas 6391,17 eurot, nr 37348 18.02.2013 summas 6391,17 eurot, nr 37540

18.03.2013 summas 6391,17 eurot nr 37747 16.04.2013 summas 6391,17 eurot, nr 37957

16.05.2013 summas 6391,17 eurot, nr 38183 17.06.2013 summas 6391,17 eurot, nr 38361

16.07.2013 summas 6391,17 eurot, nr 38572 16.08.2013 summas 2991,17 eurot ja tasaarvestuse

kokkuleppega 12.juunist 2012 summas 3168,00 eurot.

Kindlustuspoliisist nähtuvalt on tegemist ehitus- ja montaažitööde kindlustuse aastamahu

poliisiga, millel on muuhulgas välja toodud kindlustusega hõlmatud tööd, deklaratsioonide

esitamine, varakindlustust puudutav osa (põhi- ja lisakaitsed), ehitusplatsi varustust puudutav osa

ja vastutuskindlustust (põhi- ja lisakaitsed) puudutav osa.

Varakindlustuse kohta on kindlustuspoliisil on märgitud: „Varakindlustuse põhikaitse. Vastavalt

kindlustusvõtja poolt esitatud deklaratsioonidele“. Poliisil on märgitud: „Prognoositud ehitustööde

lepinguline aastamaht 2 250 000 eurot. Suurim ühe ehitatava ehitise maksumus 1 200 000 eurot.

Kui ühe ehitatava ehitise maksumus on eeltoodust suurem, siis aastamahu lepingu kindlustuskaitse

sellele ehitisele automaatselt ei laiene.“

Vastutuskindlustuse kohta on kindlustuspoliisil märgitud: „Vastutuskindlustuse põhikaitse.

Vastutuskindlustuse kindlustussumma 500 000 eurot. Vastutuskindlustuse lisakaitsed.

Ristvastutuse laiendatud kaitse ehitusperioodil - kehtib.“

Lisaks on poliisil omavastutuse osa, kus käsitletakse nii varakindlustuse kui ka vastutuskindlustuse

omavastutusi, mis on mõlemal juhul 1250 eurot.

Kostja ehitus- ja montaažitööde tingimuste THC 20091 p 3 sätestab, et ehitus- ja montaažitööde

(edaspidi ka „Töö“) kindlustuse eesmärk on kindlustuslepinguga piiritletud ulatuses kindlustada:

3.1. ehitatavat ehitist ja/või monteeritavat seadet; 3.2. Töödest tulenevat vastutust. Punkt 4

sätestab, et varakindlustuse ja vastutuskindlustuse kindlustuskaitse koosneb põhikaitsest ja

lisakaitsetest. Kindlustuskaitse ulatus (varakindlustus, vastutuskindlustus, kindlustusobjektid,

kindlustussummad, lisakaitsed jms) märgitakse kindlustuslepingus.

Eelnevast saab järeldada, et vastutuskindlustuse puhul on kindlustatud esemeks ehitus- ja

montaažitöödest tulenev vastutus.

23.01.2014 toimunud õnnetusjuhtum oli äkiline ja ettenägematu, see toimus kindlustuslepingus

märgitud ehitusperioodil ning selle tulemusena tekkis kahju kolmandale isikule XXXAS-ile.

Tööd, mille käigus hageja kahju põhjustas, olid montaažitööd, seega vastasid need ehitus- ja

montaažitööde tingimuste THC 20091 p-le 3. Kuna hageja tekitas kahju kolmanda isiku varale,

siis tekkis tal vastutus kolmanda isiku ees vastutuskindlustuse sätete alusel. Hageja on end

kindlustanud riski vastu, et ehitustööde käigus tekitab ta kahju kolmandale isikule.

VÕS § 510 sätestab, et vastutuskindlustuse puhul peab kindlustusandja täitma kindlustusvõtja

asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule

(kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel, ja kandma

õigusabile tehtud kulud. Kohus on seisukohal, et tegemist on imperatiivse sättega.

THC20091 p 161 kohaselt hüvitatakse ehitusperioodi vastutuskindlustuse alusel kolmandale

isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud asjakahju või isikukahju, mille hüvitamise eest

kindlustatu vastutab vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

THC20091 p 159 kohaselt on ehitusperioodi vastutuskindlustuse kindlustusjuhtumiks

kindlustuslepingus märgitud ehitusperioodil toimunud ning käesoleva kindlustuslepinguga

hõlmatud tööde käigus äkiliselt ja ettenägematult toimunud õnnetusjuhtum.“

Kostja on keeldunud hüvitise tasumisest viitega THC 20091 p-le 200, mille kohaselt

vastutuskindlustuse osa alusel ei hüvitata töö tellijale tekkinud kahju. Kostja on seisukohal, et

tegemist ei ole kolmanda isikuga, kellele tekitatud kahju on THC20091 p 161 alusel kindlustatud.

Kindlustuspoliisil puuduvad viited selle kohta, et kolmandate isikute ringi, kellele kahju tekkimisel

kindlustuskaitse laieneb, oleks piiratud.

Kohus on seisukohal, et kostja on tüüptingimustega THC 20091 p-le 200 piiranud kolmanda isiku

mõistet, mis on vastuolus VÕS §-ga 510, kuna antud säte ei piira kolmandate isikute ringi, kellele

tekitatud kahju hüvitatakse. XXXAS on kolmas isik VÕS § 510 mõttes, kellele tekitatud kahju on

lepingu alusel kindlustatud.

VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui

tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab

teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi

saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse

lepingu sõlmimise aja seisuga.

Seega on kostja tüüptingimus THC 20091 p 200 tühine, kuna kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule kindlustuse

kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel.

Kostja on keeldunud kindlustushüvitise tasumisest ka põhjusel, et hageja esitas asfalditehase

montaažitööde

deklaratsiooni

hilinenult,

sest

vastutuskindlustuse

põhikaitse

kehtib

kindlustusvõtja poolt deklareeritud objektidele.

VÕS § 434 lg 1 sätestab, et kindlustusandja peab kindlustusvõtjale väljastama enda poolt

allkirjastatud dokumendi kindlustuslepingu sõlmimise kohta (poliis). VÕS § 434 lg 2 p 2 kohaselt

peab olema poliisil sama seaduse §-st 428 sätestatud andmed, samuti kindlustusliik,

kindlustuslepingu eseme määratlus, kindlustusriskide loetelu ja kindlustusjuhtumist teatamise

tähtaeg.

Finantsinspektsiooni juhendis, üldnõuded kindlustuslepingutele 1 p-st 4.5.3. on märgitud, et

kindlustuspoliisil tuleb esitada kõik kindlustuslepinguga kaetud kindlustusriskid koos täpse viitega

kindlustuslepingu (tingimuste) punktile, kus on esitatud kindlustusriskide definitsioon ning täpse

viitega kindlustuslepingu (tingimuste) punktile, kus on esitatud välistused. Poliisil esitatud

kindlustusriski mõiste peab olema vastavuses kaetud kindlustusriski sisuga ega tohi olla eksitav

kindlustuskaitse tegeliku ulatuse osas. Juhendi p 4.5.4. tuleneb, et kui konkreetse

kindlustuslepinguga ei ole kaetud mõni kindlustussuhtele kohalduvates tüüptingimustes sätestatud

kindlustusrisk, siis sellise informatsiooni peab esitama ka kindlustuspoliisil.

Vaidlusalusel poliisil on märgitud, et varakindlustuse põhikaitse kehtib vastavalt kindlustusvõtja

poolt esitatud deklaratsioonidele. Vastutuskindlustuse puhul seda märgitud ei ole, vaid on

märgitud, et vastutuskindlustus kehtib vastutuskindlustuse kindlustussumma ulatuses. Poliisil ega

ka tingimustes ei ole esile toodud, et deklaratsiooni mitteesitamine saab olla hüvitise tasumisest

keeldumise aluseks vastutuskindlustuse korral.

Tunnistajate XXX, XXX, XXX ja XXX ütlused selle kohta, kas asfalditehase montaažitööd olid

kindlustuslepinguga hõlmatud või mitte, on vastuolulised. Nii nähtub XXX ja XXX ütlustest, et

kindlustusvõtjale olid tingimused teada, et deklareerida tuli ehitusobjekt 3 päeva enne ehitustööde

algust, et asfalditehase demontaažitööd ei olnud deklareeritud ega hõlmatud kindlustuskaitsega,

kuid tunnistajate XXX ja XXX ütluste kohaselt said nemad kindlustusvõtjatena aru, et

montaažitööd

on

antud

kindlustusperioodil

kindlustuskaitsega

hõlmatud

ning,

et

vastutuskindlustuse osas ei pidanudki deklaratsioone esitama. XXX ütlustest nähtus veel, et

lepingu sõlmimisel ei räägitud läbi selles, et kui deklaratsioon jääb esitamata, siis objektil

kindlustuskaitset ei ole ning, et selle poliisi puhul oli neil kohustus objekte deklareerida kord kuus

tagant järele.

Vastuolude tõttu tunnistajate ütlustes ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet

kindlustuslepingu sõlmimisel, kuid nende ütlustest nähtub, et kindlustusvõtjad said poliisi osaks

olevatest tüüptingimustest aru teisiti, kui kindlustusandja ja kindlustusmaakler.

VÕS § 39 lg 1 sätestab, et tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane

mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust

tingimuse kasutaja kahjuks.

Kuna poliisile ei ole märgitud, et deklaratsiooni esitamisest või mitteesitamisest sõltub

kindlustuskaitse ka vastutuskindlustuse puhul, siis ei saa kostja keelduda kindlustushüvitise

tasumisest viitega sellele tingimusele. Mõistlik isik ei pidanud poliisist aru saama selliselt, et

varakindlustuse põhikaitsesse puutuv deklareerimise kohustus hõlmab ka vastutuskindlustust, kui

seda poliisi märgitud ei ole.

VÕS § 452 lg 2 p 1 kohaselt ei või kindlustusandja tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta

vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse

rikkumise tõttu, kui kindlustusvõtja on rikkunud muud kui kindlustusmakse tasumisest kohustust,

mis tuleb kindlustusandja suhtes täita enne kindlustusjuhtumi toimumist, kui rikkumine ei

mõjutanud kahju tekkimist või kahju suurust.

Kohus on seisukohal, et objekti deklareerimisega hilinemist ei saa vastutuskindlustuse puhul

pidada rikkumiseks, mille korral vabaneb kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel kahju

hüvitamise kohustust, kuna see ei mõjuta mingil viisil kahju tekkimist ega kahju suurust. Pooltel

ei ole vaidlust, et kindlustusmakse tasumise kohustus oli täidetud.

Tüüptingimuste THC 20091 p 179 sätestab, et ristvastutuse laiendatud kindlustuskaitse alusel

hüvitatakse samal ehitus- või montaažiobjektil tegutsenud töövõtjale (sh peatöövõtjale või

alltöövõtjale) või töövõtja töötajale kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud asjakahju, mille

hüvitamise eest kahju põhjustanud kindlustatu vastutab vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kuna

hageja ja XXXAS tegutsesid samal objektil erinevate töövõtjatena, siis on täidetud kostja

tüüptingimuste p 179 eeldused ja XXXAS-ile tekkinud kahju on kaetud

Kostja tüüptingimuste THC 20091 punkt 198 sätestab, et kui kahju on võimalik hüvitada

käesolevate kindlustustingimuste varakindlustuse sätete või varakindlustuse lisakaitsete alusel, siis

seda kahju vastutuskindlustuse sätete alusel ei hüvitata. Punkti 199 kohaselt kohaldatakse eelmises

punktis (p 198) toodud välistust sõltumata sellest, kas konkreetne kindlustusleping sisaldab

vastavat varakindlustuse kindlustuskaitset, määravaks osutub asjaolu, kas vastava kahju

kindlustamine varakindlustuse sätete või varakindlustuse lisakaitsete alusel oleks olnud võimalik.

Kohus nõustub hagejaga, et kostja käsitlus, mille kohaselt vastutuskindlustuse alt ei kuulu

hüvitamisele kahju, mida saab hüvitada varakindlustuse alusel ja viide tüüptingimustele THC

20091 p-le 198 ja 199, muudab sõlmitud vastutuskindlustuse lepingu sisutühjaks, sest

kindlustusandja jätab eelviidatud punktidega endale lubamatult suure diskretsiooniruumi,

otsustamaks, mis sätteid ja kindlustuse liiki ta parasjagu kohaldab. Selliselt jääb kindlustusvõtjale

kindlustusandja otsustuse, millal liigitub juhtum vara- ja millal vastutuskindlustuse alla,

ebaselgeks ja võiks tekkida olukord, kus kindlustusvõtja tasub vastutuskindlustuslepingu alusel

kindlustusmakseid, kuid tegelikkuses tal vastutuskindlustusele omast kaitset kolmandale isikule

kahju tekitamise riski vastu ei ole.

Selliselt rikutakse võlaõigusseaduses sätestatud kindlustuse põhimõtteid, et varakindlustuse alusel

hüvitatakse kindlustusvõtjale endale või tema omandis olevale asjale tekkinud kahju ning

vastutuskindlustusega kolmandale isikule tekkinud kahju. Eelnevast tulenevalt asub kohus

seisukohale, et kostja tüüptingimuse punktid 198 ja 199 on VÕS § 42 lg-st 1 lähtudes tühised.

Kostja on viidanud ka THC 20091 punktile 202 ja leidnud, et vastutuskindlustuse alusel ei hüvitata

kahju põhjustanud kindlustatu valduses või kasutuses olevatele vallasasjadele tekkinud kahju (nt

kindlustatu poolt üüritud, renditud, liisitud tööriistad jms). Eelnimetatu ei ole kooskõlas

vastutuskindlustuse eesmärgiga hüvitada kolmandale isikule tekitatud kahju, mille on tekitanud

kindlustusvõtja. Kuna ehitus- ja montaažitööde käigus on kolmandate isikute vallasasjad tööde

iseloomu tõttu hageja kui kindlustusvõtja valduses, kasutuses või kontrolli all, siis sellistel töödel

kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamisest keeldumisel kahjustab kindlustusandja

ebamõistlikult kindlustusvõtjat. Seetõttu on tüüptingimuse THC 20091 punkt 202 VÕS § 42 lg 1

kohaselt tühine.

30.09.2013 ja 27.08.2014 vähendas hageja nõude summat käibemaksu ja omavastutuse summa

võrra, seega jäi põhinõudeks 90 114,72 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja 27.08.2014

täpsustatud põhinõue 90 114,72 eurot täies ulatuses rahuldamisele. Kuna kohus rahuldab hagi

põhinõude vastutuskindlustuse alusel, siis ei kuulu käsitlemisele hageja nõue varakindlustuse

sätete alusel.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §-st 101 lg 6 nõuda rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Kindlustushüvitis muutus sissenõutavaks 25.06.2012, kui kostja teatas hagejale hüvitise

mittemaksmise otsusest. Tüüptingimuste ÜU 20021 punkti 72 kohaselt on viivisemääraks 0,1%,

kostja on viivisesummat piiranud, sätestades, et viivis ei tohi ületada 10% väljamaksmisele

kuuluvast summast. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-178-12 punktis 25 märkinud, et selline

tüüptingimus on VÕS §-ga 451 osaliselt vastuolus. Riigikohus leidis, et nimetatud sättest tuleneb

nõue, et kindlustushüvitise maksmisega viivitamisel tuleb tagada vähemalt seadusjärgse viivise

maksmine, st viivise maksmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Seega saab

tüüptingimuse järgi arvestada viivist 0,1% päevas kuni 10%-ni kindlustushüvitisest. Kui

lepingujärgse viivise arvestuse järgi saaks kostja vähem raha kui seadusjärgset viivist arvestades,

tuleb vahe ulatuses arvestada viivist seadusjärgses ulatuses.

27.08.2014 avalduse kohaselt on põhinõudelt 90 114,72 eurot perioodil 25.06.2012 kuni

27.08.2014 VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel arvutatud viiviseks 16 101,40 eurot.

Hageja palus juhul, kui kohtulahendi tegemisel ületab seadusjärgses määras arvutatud viivis 10%

põhinõudest, arvestada viivist seadusjärgses määras. Seega on TsMS §-s 367 reguleeritud viisil

viivise arvutamine hageja alternatiivnõue.

Kuna VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi arvestatud viivis oli kohtuistungi ajaks suurem kui 10%

nõudest, siis tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 16 101,40 eurot ja TsMS

§-st 367 alusel viivis põhinõudelt alates 28.09.2014 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb hagimenetluse kulud jätta 2% ulatuses OÜ XXX ja 98% ulatuses

XXXAS-i kanda, kuna kohus rahuldas esialgselt esitatud hagi pärast haginõude vähendamist ca

98% ulatuses.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda

menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud

esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate

menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6

kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei

ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse

väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud

menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel

viisil.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik