1-13-1744/55 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-1744

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2014. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-13-1744 Kohtukoosseis

Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Prokuröri abi Külli Zimm (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi

Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja

T. -i N lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu T.N

elukoht (vabanemisel):

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood:

XXX garanteeritud puudub ; töökoht (vabanemisel) Kohtuistungi toimumise aeg 06.10.2014. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

Jätta T.N temale Tartu Maakohtu 01.03.2013.a otsusega kriminaalasjas nr

1-13-1744 karistuse

mõistetud kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 01.03.2013. a otsusega mõisteti T. süüdi KarS § 424 järgi ja N

karistati teda 5 kuulise vangistusega;

KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja karistati teda kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti T. ile N-

aristuseks 7 kuud vangistust. liitk KarS § 68 lg 1 alusel loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 26.08.2012. a kuni 28.08.2012 .a, s.o 3 päeva, karistusaja hulka. T. -i kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 6 kuud N

KarS

istetavat karistust Tartu Maakohtu päeva vangistust. § 65 lg 2 tulenevalt suurendati mõ

15.09.2011. otsusega T. -ile , s.o 3 kuud a N mõistetud karistuse ärakandmata osa

vangistust,

võrra ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 9 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 l g 5 kohaselt asendati vangistus KarS § 69 sätteid arvestades üldkasuliku tööga 594 tundi. Üldkasulik töö tuli teha 18 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Tartu Maakohtu 07.03.2014. a määrusega pöörati liitkaristus 9 kuud 27 päeva vangistust täitmisele.

Kinnipeetava karistusaeg algas 06.03.2014. a 24.10.2014. a. ja lõppeb

Vangl toetab T. -i htaegselt karistuse kandmisest. a N vabastamist tingimisi ennetä

P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha T. -i tingimisi N rokurör ennetähtaegse

vabastamise koht

a. Prokurör ei toeta T. i tingimisi enne tähtaega vabastamist. N-

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu T. selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi N ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja ning prokuröri seisukoha kuulanud ära ga

T. -i , leiab, et T. -i N N tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud.

2. T.

karistust tahtlike teise astme kuritegude N kannab käesoleval ajal liit toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt T.

N poole, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Seega esinevad formaalsed alused T. -i tingimisi N vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

3. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3.1 T. on kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh korduvalt kandnud karistusena N

reaalset vangistust. Varasemalt on T. karistatud varguste ja avaliku korra N

rikkumise eest. Viimased kuriteod (Tartu Maakohtu 15.09.2011. a otsus kriminaalasjas 1-11- 10083 ja Tartu Maakohtu 01.03.2013.a otsus kriminaalasjas 1-13-1744), st ka kuritegu, mille eest

T. käesoleval ajal karistust kannab, on alkoholijoobes mootorsõiduki N

ga juhtimine.

Viimasel juhul pani T. lisaks ka N mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimisele toime grupiviisilise varguse sissetungimisega. T. ise selgitab, et esimene kord joobes autot juhtides ta ei mõelnud, teine kord ei N

olnud keegi teine võimeline autot maakohast ära tooma, misjärel otsustas tema seda teha. Ta seletas, et saab küll aru, et joobes ei tohi autot juhtida, kuid „pidi teistele vastu tulema“ ja lootis, et vaikselt sõites midagi ei juhtu. Juhtimisõigust T. ei ole, kuid enda sõnul on N

vangistuse ajal liiklussea

dustikku õppinud ja liiklusteste lahendanud, plaanib juhiluba taotleda. T. i varasmast elukäigust nähtuvalt on talle varasemalt korduvalt antud võimalust N-

kanda kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistust vabaduses. Juba Tartu Maakohtu

11.06.2009. a otsusega mõisteti talle KarS § 121 järgi karistuseks vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata. Mõned kuud pärast katseaja lõppu juhtis T.

N

mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis. Ka selle eest Tartu Maakohtu 15.09.2011. a otsusega mõistetud vangistus jäeti kohaldamata ja täitmisele pööramta 2 3-kuuline tingimuslikult -aastase katseajaga. Katseajal pani T.N toime aga uued kuriteod, mille eest mõisteti talle Tartu Maakohtu 01.03.2013. a otsusega liitkaristus (9 kuud 27 päeva vangistust), mis asendati 594 tunni üldkasuliku tööga. Lisaks sellele, et T. pani katseajal toime kuriteo, kuid talle anti N

võimalus kanda karistust vabaduses, ei täitnud T. talle kohtulahendiga määratud N

kohustusi. T. ei elanud määratud elukohas, ei küsinud kriminaalhooldajalt luba N

elukoha vahetamiseks ja ei täitnud kohustust teha üldkasulikku tööd. Sellest pöörati tulenevalt Tartu Maakohtu 07.03.2014. a määrusega T. ile mõistetud, kuid ärakandmata N-

vangistus täitmisele. Kohus on arvamusel, et kuna T. -i eelnevad katsejad ei ole N

olnud edukad, puudub veendumus, et sellel korral oleks T. suuteline N

kriminaalhooldusnõudeid korrektselt täitma ja tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja edukalt . Lisaks eelnevale läbima peab kohus märkimisväärseteks ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuna T. pani toime samalaadse kuriteo, mille eest N mõistetud karistust ta vabaduses kandis. See näitab T. i suhtumist ja seda, et T. N- N

suutnud juba varasemalt toimepandud kuriteost vajalikke järeldusi teha. Oluline on märkida, et T. juhtis alkoholijoobes mootorsõidukit ka olukorras, kus tal üleüldse N

juhtimisõi ja seisundis, kus alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli gus puudus 1,35 mg/l.

3.2 T. ile ei ole koostatud vanglas individuaalset täitmiskava, kuna tema reaalne N-

kandmisele kuuluv karistusaeg on alla ühe aasta. Seetõttu ei ole T. osalenud N

taasühiskonnastavates tegevustes, kuid on osalenud tööhõives. Distsiplinaarkorras T.N karistatud ei ole. Seega peab kohus positiivseks T. i käitumist karistuse N- kandmise ajal.

3.3 Vangla esitatud materjalidest selgus, et T. puudub vabanemisjärgselt elukoht. N T.

N on küll avaldanud soovi asuda elama endise elukaaslase üüritavasse korterisse

Maleva 10- olnud. Valga sotsiaalmajja

45 Valga, kuid endine elukaaslane ei ole sellega nõus

T. minna ei soovi. N Endise elukaaslase Oksana Sergetšukiga elas T. N koos 11 aastat, vangla andmetel on käesolevalt suhe purunenud. T.N avaldas istungil, et nad on elukaaslasega omavahelised suhted korda saanud juulis ja tal on võimalik asuda elukaaslase juurde elama. Kriminaalhooldaja suhtles endise elukaaslasega samuti juulis, kuid siis ei andnud

T. temaga koos elama hakkab. N Oksana Sergetšuk nõusolekut, et Suhted päritoluperekonnaga T.N puuduvad, ema on surnud, isa asukoht teadmata, õed elavad Lätis, suhtlus katkenud. Tutvusringkonna moodustavad peamiselt kriminaalse taustaga isikud, kes ei aita kaasa T. -i resotsialiseerumisele. Varasemalt on negatiivne N

tut

T. -i N vuskond viinud T. i kriminaalsele käitumisele. See nähtub ka N-

selgitustest, mille kohaselt juhtis ta teistkordselt alkoholijoobes sõidukit, kuna „ta lihtsalt pidi teistele vastu tulema“. Seega on T. i õiguskuuleka käitumise puhul suur roll teda N- ümbritsevatel isikutel. T. N on avaldanud, et soovib pärast vabanemist koheselt tööle asuda. Enne vangistust tegi ta juhutöid ning omab väidetavalt tööoskuseid ehitusvaldkonnas. T. i sõnul on N-

tal võimalus tööle asuda põllumajandustehnikaga sama tööandja juurde, kus töötas enne vangistust. Tema ülesanneteks oleks teha kõiki vajalikke üldehitustöid. Garantiikirja kohtule esitatud ei ole T. rea N , mistõttu ei ole kohtul veendumus, et alselt ka töökoht tagatakse. Materiaalselt ei saa T. toetada ka tema endine elukaaslane. N

Kohtu hinnangul ei tema võimalda T. i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ka N- vabanemisjärgsed elutingimused. Esiteks puudub T.N kindel eluja töökoht, samuti toetavad lähedased.

4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et T. -i N tingimisi ennetähtaegne

vabastamine ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kinnipeetaval tuleb arves d ta a, et kogu karistusaja ära kandmine on reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. T. -ile on varem korduvalt t kanda N antud võimalus

karistus vabaduses, kuid ta . Kohus on ära on teinud valiku antud võimalusi mitte kasutada arvamusel, et T. -i suhtes ei esine erandlikke asjaolusid, mis N võimaldaksid tema

tingimisi vangistusest vabastamist. ennetähtaegset

Raina Pärn Kohtunik